1178. leht 1281-st
Re: Viktoriin
Postitatud: 23 Aug, 2024 21:45
Postitas emm
Jutt on tõesti soomusrongidest. Andmaks edasi ajastu vaimu toon välja lõigu tegevustest mida 2,5 a jooksul tehti:
Uue teeharu pikkuseks oli 15 km. [---] Mullatööde tegemine oli mitmel põhjusel raskendatud: puudusid vilunud töölised, kes oleksid harjunud kärudega mulda vedama, samuti ei andnud loodetud tulemusi hobustega tehtud mullaveo katsed. Selleks puudusid sobivad veovankrid, ka ei suutnud hobused mullakoormat mööda pehmet teetammi vedada nagu Leedu mullatööliste hobused. Seetõttu tuli leppida aegavõtva tööviisiga ja mulda vagonettide ning kitsarööpmeliste vagunitega vedada.
Re: Viktoriin
Postitatud: 23 Aug, 2024 22:51
Postitas Rebane11
Kas Vilniuse - Grodno lõigul Poolal ei tekkinud probleeme?
Re: Viktoriin
Postitatud: 25 Aug, 2024 19:01
Postitas Sho
Keegi jäi Meemelisse lôksu?
Re: Viktoriin
Postitatud: 25 Aug, 2024 20:38
Postitas emm
Vastust võib otsida lähemalt. Algne raudtee rajaja antud kohas oli Liivi Juurdeveoraudteede Selts, juurdeveoraudtee üldiselt on kitsarööpmeline. Jaam kuhu rongid lõksu jäid oli olnud soomusrongide tugijaam.
Re: Viktoriin
Postitatud: 26 Aug, 2024 0:15
Postitas Sho
No Eesti soomusrongid jäid lõksu nii Pihkva kui Valga all, aga mitte kauaks ning see juhtus sõja ajal, mitte peale sõda.
Küsimus väidab, et lõksu jäid võidukad soomusrongid, järelikult mite punaste omad, ning asjasse on segatud Liivi raudtee ning Leedu hobused. Hmmm…
Kui oletada, et tegemist on siiski Eesti soomusrongidega Pihkva all, siis väidetavalt sai sinna Eestist laiarööpaline ehitatud alles kolmekümnendate alguses. Liiga hilja.
Re: Viktoriin
Postitatud: 26 Aug, 2024 16:30
Postitas croman40
Vihjetega sobib Vabadussõja järgne Valga-Koikküla raudteelõigu ehitus.
Seega pidid kitsarööpmelised soomusrongid passima kuskil Koikküla-Mõniste vahel. Ehk olid Saru raudteejaamas?
Re: Viktoriin
Postitatud: 26 Aug, 2024 17:23
Postitas emm
Akf croman40 vastus on piisavalt täpne, pakutud on õige raudteelõik. Lisan pildi raamatust Eesti raudteeveeremi ajalugu II, autor Jüri Loog.
- Soomusrong.jpg (89.88 KiB) Vaadatud 1126 korda
Palun croman40 küsida uus küsimus.
Re: Viktoriin
Postitatud: 26 Aug, 2024 17:28
Postitas Walter2
Uskumatu sigatsemine lätlaste poolt
saaks veel aru kui oleks Venemaa aga kallid kuuevarbalised...
Re: Viktoriin
Postitatud: 26 Aug, 2024 18:00
Postitas Rebane11
Eks hiljem läks ka peaaegu sõjani Valgas.
Re: Viktoriin
Postitatud: 26 Aug, 2024 18:56
Postitas croman40
Ühes eelmise sajandi küllaltki tuntud sõjas otsustas ühe poole väejuhatus päevapealt keelata sõduritel ühe, kõigile tuntud relva, omamise ja kaasaskandmise. Mispärast?
Re: Viktoriin
Postitatud: 27 Aug, 2024 16:07
Postitas Sander17
Vaevalt, et nii lihtne vastus on.. aga pakun hambulist nugatääki, mida kasutasid sakslased I MS ajal. Oli tuntud ja kardetud relv, ning vastased olid sageli piinanud vangi langenud sakslasi, kellelt selline tääk leiti. See põhjustanud ärakeelamise.
Re: Viktoriin
Postitatud: 27 Aug, 2024 17:25
Postitas croman40
Hea pakkumine, aga
S.98/05 m.S ei ole küsimusega seotud relv. Väejuhatuse poolt päevapealt kandmise keeldu ei antud ja kokku koguti need täägid peamiselt sõja lõppedes.
Relvaga mingeid probleeme ei olnud ja seda kasutati, nagu eelnevates, nii ka järgnevates sõdades, tänapäevani.
Re: Viktoriin
Postitatud: 27 Aug, 2024 17:27
Postitas Kriku
Kas tegu on püstoliga?
Re: Viktoriin
Postitatud: 27 Aug, 2024 17:28
Postitas croman40
Ei olnud püstol.
Ja kuna relvaga oli kõik korras, siis peaks vaatama maailma võimsaima armee ridadesse kuulunud kasutajate poole.
Kõik sõdurid ei olnud seal sõjas küll vabatahtlikult, aga nende pärast selle keelu andnud väejuhatus ei muretsenud.
Re: Viktoriin
Postitatud: 30 Aug, 2024 16:29
Postitas Sho
Mnjaa.. huvitav küsimus.
Tol hetkel maailma vôimsaim armee vôis olla vôitmatu Punaarmee enne Hitleri spetsiaalset sôjalist operatsiooni "Barbarossa", Saksa armee nii I kui II Ilmasôjas vôi US Army II Ilmasôjast saadik.