www.militaar.net

Jah, viimane loetelust haakub teemaga.

See fenomen mõjutas ka armee järgnevaid komplekteerimisi, k.a. tänapäevani, mingil moel.

Kui küsimus oli probleemsetes kasutajates, siis vôis see ehk olla mingi rahvuslik külmrelv?
Tomahook, matsheete, bumerang, katana, vibu, amb..

Kasutajad olid problemaatilised küll.

Relv ei olnud külmrelv, samas anonüümne ja jalaväe relvana kõikjal kasutusel.

croman40 kirjutas: ↑31 Aug, 2024 10:37 Kasutajad olid problemaatilised küll.

Relv ei olnud külmrelv, samas anonüümne ja jalaväe relvana kõikjal kasutusel.

Heitrelv? Mulle hakkas ka teema huvi pakkuma, irooniline oleks kui vastus on et jalaväel oleks küljest ära lõigatud teatav kuum kehaosa, aga seda fakti ilmselt teaks väga paljud...

Aga teen oma pakkumise et täisautomaatne käsitulirelv a'la AK-47, problemaatilised kasutajad tekitasid mõttetu padrunite ülekulu, mürakulu ja mõjusid veel mitmel viisil halvasti.

Täiendatud...
Lihtsalt kangastus silme ette kaader Toyota Hiluxist koos kastitäie AK-47-tega relvastatud neegrijõuguga.

Ei olnud "kuum relv" ega tulirelv.

Veel vihje - väejuhatus ei muretsenud ka tsiviilide pärast.

Vabandan otsekohesuse eest aga äkki pead silmas ühte organit mis 2 mõõtmelisel teljestikul tähistatakse indeksiga "i" ?

Kui vihjate mõistusele, siis see on kahtlemata võimas relv, aga antud juhul oli tegemist siiski füüsilise objektiga.

Kasutab ka EKV.

Ei ole külmrelv, ei ole tulirelv, ei ole lendrelv ja kuulub sôduri personaalvarustusse.
Kas see üldse on relv vaid on hoopis miskipärast relvaks nimetatav muu varustuselement (kiiver, labidas jne.) ?
Piibel ja koraan vôivad ka olla efektiivsed relvad.

Kuna muretseti ainult probleemsete sôdurite pärast, siis vôib järeldada, et nad vigastasid-kahjustasid selle relvaga ainult ja eranditult iseennast. Vahest isegi sôjast pääsemiseks.

Labidas ja sellega endale erinevate ägedate vigastuste tekitamine. Variandina nr 2 (matka)kirvesarnane ese.

Labidas on ju konkreetselt varustuselement, seda ei saa relvaks liigitada (ehkki vahel kasutatakse sellena).

Mainimata on jäänud veel granaadid vist. Mõni mobiliseeritud USA sõdur viskas granaadi ülema telki ja selle konflikti ajaks keelati granaadid ära?

Tuli ka õige vastus.
Vietnami sõjas läks altpoolt tulev kriitika, hüüdnimega fragging, sedavõrd massiliseks, et ühe vastuabinõuna kehtestati kogu Vietnami kontingendile nn. moratoorium granaatidele, mis tähendas mõneks ajaks sõdimist ilma käsigranaatideta, kuniks iga viimase kui üksuse läbiotsimine oli tehtud ja peidetud relvad konfiskeeritud. Edaspidi jaotati granaate vaid rindel sõdivatele persoonidele, isiklikult allkirja vastu, koos kohustusliku tagastamisega operatsioonide lõppemisel.

Mõned aastad hiljem poliitilistel aruteludel muudatustest sõjaväeteenistuses oli ka antud distsipliinirikkumine jutuks ja kokkuvõttes loobuski USA kohustuslikust väeteenistusest.

Jätkab akf Sander17.

Ma lihtsalt kuidagi tuletasin selle vastuse välja

Fraggingust ma olin varem kuulnud, aga tegelikult ei teadnud, et granaadid selle tõttu ajutiselt keelati. Kiire guugeldamine ka seda ei kinnitanud. Tegelikult peaks ju olema teada-tuntud fakt, aga millegipärast ei ole

Uus küsimus siis:

Sõjaväes käivad asjad käskluste peale ja sõdureid drillitakse muuseas võtma mingeid kindlaid asendeid oma maise kehaga, kui kõlab vastav lühike käsklus (näiteks "Valvel!", "Vabalt!", "Toenglamang võtt!", jne).

Üks vana eestlasest sõjaveteran mainis enda mälestustes, et II Maailmasõja aegses Soome sõjaväes oli määrustiku järgi üks selline asend, mida võeti samuti lühikese käskluse peale, ja mida teistes tolle aja armeedes siin meie kandis ametlikult ei kasutatud.

Mis asend see oli?

Pissile võtt?

Ei, see pole õige.

Aga jah, tegemist ei olnud mingi eriala-spetsiifilise käskluse ja asendiga, vaid kõikidele mõeldud. Kas kõik sellega ka rahul olid või hoopis porisesid mõttes, ei tea, aga mingi karistus või alandav käsklus see ka ei olnud.

Palvetagem! / Rukoilkaamme!