www.militaar.net

Rootsi "raua" säilitamisest ja ladustamisest väike lõik- http://www.fmv.se/WmTemplates/page.aspx?id=2081

Seega veel üks põhjus, miks me sealtpoolt head kasutatud kraami ei pruugi saada...

Sain Roosimägi teemast vihje ja otsisin välja

Väike peatükk "Eesti tankituse ajalukku"

http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/0 ... .htm#teine

Repliik

1 artikkel Ohtlik umbusk

TOOMAS SILDAM

Kaitseministeerium on viimastel nädalatel vähemalt kahel korral must valgel näidanud, et ei pea parlamendi riigikaitsekomisjoni millekski. Esimest korda siis, kui ministeerium lasi riigikogujatel hääletada, et Eesti vajab Poolast kümmet kingitustanki T-55, kuigi minister Jüri Luik ja kaitseväe juhataja kolonel Märt Tiru olid juba ammu otsustanud: meie neid tanke ei taha, sest loodame Norrast saada portsu Leopard-1 tüüpi soomusmasinaid.

Teist korda mängiti parlament nurka siis, kui kaitseministeerium koos peastaabiga hakkas vääramatult liikuma kaitseringkondadest loobumise poole. Poleks kindral Ants Laaneots seda riigikaitsekomisjonile nädal tagasi öelnud, ei teaks riigikogujad tänaseni, et võimupoliitikud on nende selja taga riigikaitsepoliitika põhisuundades korrektiive teinud.

Mõistagi ei saa riigikaitses ja välispartneritelt varustuse hankimises kõik juba ette avalik olla. Ent võimupoliitikud käituvad lühinägelikult, kui peavad riigikaitsekomisjoni formaalsuseks, kellele saab toetuda küll parlamendis kaitseväeteenistuse seaduse läbisurumisel, kuid kellega ei pea arutama nn jooksvaid küsimusi. Selline üleolev umbusaldamine on kui väetis skandaalide põllule, sest ega riigikogujad taha vaikides enda nurkapanekuga leppida.

http://www.epl.ee/artikkel/66153
http://www.epl.ee/artikkel/243715

Saksa riigikontrolli raportist selgub ka, et Soome ja Poola järel ei ole õieti keegi huvi tundnud Leopard-tankide ostmise vastu. Rumeenia näiteks tahtvat küll tanke meeleldi, kuid kingituseks. Türgi olevat aga valmis ostma 150 tanki, kuid see ei meeldi Saksa NATO-liitlasele Kreekale ning ka Saksa enda roheliste valitsuspartei on tehingule vastu.

Vanemaid tanke ei soovi keegi, seepärast läheb mitukümmend sellist Saksa armee masinat hävitamisele, sest nende ülalpidamine kas või ostja otsimise ajal on kallim kui müügist saadav tulu.

Leopard-tankide soetamist, soovitavalt kingitusena ja paraku vanemat tüüpi, on arutatud ka Eestis. Teema tõusis esile kolme aasta eest, kui Poola püüdis Eestile kinkida paar-kümmend Leopard 1-st veelgi vanemat ja pealegi Nõukogude päritolu tanki T-55.

Tollal oligi üheks Poola kingitusest loobumise argumendiks väide, et kohe-kohe võib saada tanke kingitusena Norralt või tasuta, aga mitte täiesti korrasolevaid Leopard 1 tanke Saksamaalt.

“Tankiostukomisjoni” moodustamise ja töö järel otsustas tollane kaitseminister Jüri Luik 2002. aasta algul ametist lahkumise eel jätta tankide soetamise oma järeltulijale.

Tähelepanu väärne nupuke on see
http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/0 ... htm#kolmas
mis peegeldab hästi kaminas valitsevat idealismi (ei vihja mingitele seostele aga Priit Simson on Kadri Simsoni (end Must) kaasa)

Ajalooline: Eesti ei pea raske soomustehnika hankimist vajalikuks
http://www.epl.ee/arvamus/409118

See ka hea lugemine - Tankilahing Toompeal
http://www.epl.ee/artikkel/66147

Ehe järjekordne näide, et soomusväe väeliigi puudumine kaitseväes on poliitikute ja ametnike järjepideva vassimise tagajärg. Küllap need Roosimägi poolt mainitud kangelased on selle riigikahjuliku kirbutsirkuse peadirigendid.
Assisteerivad siis kas muidu rumalad ja väikese silmaringiga või kogemuseta populistidest kaasajooksikud. See anti-propaganda on ilmselt tänaseks mõjutanud ka osa kv nooremat ja rohelisemat ohvitserkonda - küllap kaitseväelaste pikaaegne roomiktehnikast võõrutamine ja seeläbi neis võltsarusaamade kujundamine ongi ametnike eesmärk.
Lihtsalt halb hakkab, kui järele mõelda.

Ei tahetud neid T-55 -tesid ja saamata jäid ka Leo 1-d. Ma arvan, et T-55 -test (väljavabandavalt tulevase Leo 1 kasuks) äraütlemise hetkel olid ministeeriumlased isekeskis juba ette loobunud ka Leo- dest. Lihtsalt nad said riigikaitse arendamist sel korral (rahvast udujutuga rahustades) pidurdada. Räägitakse, et kange Leo 1-de hankimise soovi pärast olla kin Kert omal ajal minema kupatatud... kindlalt ei tea.
Oleks need 10 närust T-55 vastu võetud, oleks meil täna korralik tankipataljon normaalse tehnika ja pädeva kaadriga.
Eks ole ära põlatud ka hulganisti muud varustust ja relvastust. Õnneks ei põlatud paar aastat varem ära soomlaste suurtükikingitust ja tänaseks on meil olemas suhteliselt kompetentne suurtükikaader.

Nüüd on ilmselt hr Aaviksoo Sakala uulitsas saanud teatud puhastust teha, kuid ma arvan, et riigivaenlased on leidmas uut kahjurõõmsat põhjendust kärukeeramiseks - suur suur rahapuudus.

Aga keegi siinviibijatest võiks küsida Kamina esspetsialistidelt, väidavad, et RAHA ei ole, miks osteti "ettevõttele" Facio Ehitus AS käest ca 140000.- EEK maksev käärtõstuk? Nalja tipp on see, et liigutatakse seda tõstukit keldri ja esimese korruse vahel ning veetakse sellega IT-meeste kola!!!
Raha ei ole, raha ei ole.

Palju itimeeste kola väärt on? Ma loodan et nad laenavad seda ikka teistele osakondadele ka. On valdkondi kus sedasorti asjad on peenraha.

140 000.- ei ole IT meeste mängumaailmas seadmele just suur raha. 100 tonni on ühe catalysti hind. (ehk, mitte midagi erilist)

Surmaingel kirjutas:Facio Ehitus AS käest ca 140000.- EEK maksev käärtõstuk?

Remark
Tegemist on ettevõttega, mis hiljuti ehitas Viru väljakul KoKo arhitektide Metro plazat. Nad võitsid konkursi kuna pakkusid kõige madalamat hinda. Paraku ehitise valmimine pikenes terve aasta võrra kauem kui pidi. Facio käis aasta otsa kohtus kuid hoone arendajail tuli kokkuvõttes kulutada rohkem kui konkursi kõige kallim pakkuja algselt. Säärane ettevõte.

Kui tuletada meelde Sinimägede lahingut, siis rinde püsima jäämise üks peamine põhjus polnud mitte relva-SS eestlased, vaid eesnõlva kaitse ja domineerivate kõrgendike oskuslik ärakasutamine.

Kui avada suvaline taktikaõpik, siis on seal kirjas, et eesnõlva positsioonidel (sealt, kus sa näed ja kontrollid ümbritsevat tasandikku või orgu) on mõte siis, kui sa omad piisavalt suure laskeulatusega (otsetule) relvi ja võimet vastase otsetulele vastu panna. Mõlemad omadused kergjalaväe ja isegi Scoutspataljoni juurde ei kuulu.

Eesnõlva positsioonilt näed ja kontrollid sa olukorda allamäge, kuid kui sa pole kaitstud, siis ka vastane kontrollib sind.

Kui tänase Kaitseväega teha nii, et kaevata end Sinimägedel või Lõuna-Eesti kuplitel maasse Sinimägede stiilis, siis vastane teeb mida? Rivistab oma tankid ja BMP-d üles well väljastpool kustide laskekaugust ja põrutab senikaua, kuni kergjalavägi on ribadeks.

Ainuke võimalus vastu panna on võtta sisse vastasnõlva kaitse, mis tähendab, et vastase saab hõivata strateegiliste kõrgendike harjad ja sealt kontrollida all toimuvat (sh ka vastasnõlva kaitsja eemaldumist). Vastasnõlva kaitses ei saa vastane kasutada oma suure laskekaugusega otsetule relvi ja positsioonide tümitamine kaudtulega on samuti keerukam.
Visuaalne nähtavus tekib alles siis, kui vastane ületab tipu ja kuna vahemaa on väike, on tankide ja soomukite tuli vähetõhusam. Samas tähendab künka vastasküljel asumine, et sa ei näe eriti (kuid ka vastane ei näe sind) ja vastane võtab tipu enda kätte. Ja kui sa allpool lõpuks punuma paned, kütab ta sulle mõnuga oma 2+ km otsetulerelvadest kannikasse.

Ehk Sinimägede vol 2 tegemiseks on vaja ka vastavat relvastust. Tanke, kahuritega relvastatud soomukeid ja isegi Sergeisid. Milanitest on üksi vähe. Praegusel hetkel ei ole see võimalik. Vaadake, milline lahingutehnika oli Sinimägedes ametis. Kui Eesti grenaderid oleks seal kergjalaväe kujul istunud, oleks läbimurre olnud paari nädala küsimus.

Ehk Sinimägede vol 2 tegemiseks on vaja ka vastavat relvastust. Tanke, kahuritega relvastatud soomukeid ja isegi Sergeisid. Milanitest on üksi vähe. Praegusel hetkel ei ole see võimalik. Vaadake, milline lahingutehnika oli Sinimägedes ametis. Kui Eesti grenaderid oleks seal kergjalaväe kujul istunud, oleks läbimurre olnud paari nädala küsimus.

Siia tasuks juurde lisada, et Sinimägede lahingu kaalukausiks polnud mitte ainult Maitla lahingusalk, kes 29.07.44 pealelõunal uljalt Grenaderimäele sööstis, vaid ka Gauschi 22 ründesuurtükki + 3 tanki (neist oli vast ka juba osa rivist väljas selleks hekteks... Maitla mäkkesööstu toetas viimane Panther kiirtulega), mis 69,9 (Tornimäe) taga reservis olid ja otsustaval hetkel varitsusega vasturünnakule läksid (Maitla punti kaasa haarates).

Video: Inside Tank Heaven

http://www.wired.com/dangerroom/2009/06 ... nk-heaven/

Ukraina võttis relvastusse uue tanki "Oplot"

http://www.lenta.ru/news/2009/06/03/oplot/

Оплот" вооружен 125-миллиметровой пушкой, спаренным пулеметом калибра 7,62, и зенитным пулеметом калибра 12,7. Мощность дизельного двигателя танка - 1200 лошадиных сил. Кроме того, танк оснащен системой навигационного обеспечения, принимающей сигналы спутников "ГЛОНАСС" и GPS.

Hind pidada olema 55 kopikat iga ukrainlase kohta, mis peaks siis masina hinnaks tegema 3,4 miljuuni Meerikamaa rohelist värvi paha rubla.

See on isegi pisut edasi arendatud versioon Oplotist, täiendatud vaatlusseadmed, ökonoomsem mootor, parem ergonoomika ja juhitavus. Täiendatud pardasoomus (mis muideks on nagu Merkaval, kiiresti vahetatav).

Sellest odavamat uut kaasaegset lahingutanki ilmselt ei leia. Muidugi, vaevalt et see nüüd Lääne masinatest parem on (ilmselt küll parem kui Leo 2A4 aga see on puhas minu spekulatsioon).Aga täitsa arvestatav masin kindlasti.

Lisaks saab seda tanki osta ka "NATO stanadarditele vastava" 120mm suurtüki ja puid embavate kodanike rõõmuks ka kummipatjadega roomikutega.

(Ma ei saa aru, mis V-mootorist artiklis räägiti, Oplot kasutab lamavat mootorit, üle 30cm madalam kui T-72 mootor, mootori ülemine serv on samal kõrgusel kui roomikute ülemine serv. Oploti mootoriruumi muudab kõrgeks suur õhupuhastaja. Samas, kui seda masinat veel madalamaks ehitada, siis peaks Viplala tankivägedesse värbama)

uusmario kirjutas:See on isegi pisut edasi arendatud versioon Oplotist, täiendatud vaatlusseadmed, ökonoomsem mootor, parem ergonoomika ja juhitavus. Täiendatud pardasoomus (mis muideks on nagu Merkaval, kiiresti vahetatav).

Sellest odavamat uut kaasaegset lahingutanki ilmselt ei leia. Muidugi, vaevalt et see nüüd Lääne masinatest parem on (ilmselt küll parem kui Leo 2A4 aga see on puhas minu spekulatsioon).Aga täitsa arvestatav masin kindlasti.

Lisaks saab seda tanki osta ka "NATO stanadarditele vastava" 120mm suurtüki ja puid embavate kodanike rõõmuks ka kummipatjadega roomikutega.

(Ma ei saa aru, mis V-mootorist artiklis räägiti, Oplot kasutab lamavat mootorit, üle 30cm madalam kui T-72 mootor, mootori ülemine serv on samal kõrgusel kui roomikute ülemine serv. Oploti mootoriruumi muudab kõrgeks suur õhupuhastaja. Samas, kui seda masinat veel madalamaks ehitada, siis peaks Viplala tankivägedesse värbama)

See nato standarditele vastav suurtükk, mille sa nii kenasti jutumärkidesse panid, on Rheinmetalli 120mm L-55. Rohkem enam Nato standarditele vastata ei saagi. Puude embajate vastu pole mul midagi, kuid kummipatju ei paigaldata mitte nende pärast, vaid maanteeameti rõõmuks.

Aga moon on ikkagi korpuses sees, mis imho välistab selle tanki hanke (isegi kui poliitilised ebastabiilsused kõrvale jätta).

Panin selle nii ilusti juttumärkidesse, sest Ukraina toodab ise Oplotile ja Yatakanile (testimasin 120mm katsetamiseks) suurtükke, KBM-2 on nimeks, pikkusega 50.kaliibrit. Kuna 120mm kasutatakse unitaarmürske, siis vana automaatlaadijat kasutada ei saa, vähemalt Yataganil ja T-72-120 kasutati Leclerci stiilis torni taga paikneva laskemoonaga automaatlaadijat.

Kummipadjad rõõmustavad jah maanteeametit

Mul puuduvad head usaldusväärsed andmed selle kohta, kas ja kuivõrd on ukrainlastega üritatud hangete alal koostööd teha. Peakski huvi pärast küsima mõnikord, kuid alati on millestki asjalisemast rääkida ja jääb ikka vahele.

Mis ma hakkasin mõtlema, et suurel säästuajal ehk kannataks muretseda ka kusagilt kasutatud BTR-e, kui saaks odavalt. Ja ehk sealt samast Ukrainast. Kui ukrainlased võtavad järjest relvastusse BTR-4 ja BTR-3U, siis võiks küsida neilt näiteks vanemaid tavalisi BTR-80 -neid. Miski milj EEK/tk näiteks ja 100 tk (30 ostetaks aastas välja). Kestaksid nii 10 a. Ajateenijatele brigaadis logistamiseks ja offroadiks igati ok.
BTR-70 on viletsa transmissiooniosaga ja pagana kitsas (eriti välja ronida). Samas teda tehakse mingi papi eest diislile ringi.
http://www.mil.gov.ua/index.php?part=re ... en&sub=346
Kestaksid miski 5 a veel, ma mõtlen. Eriti neisse loksidesse investeerida küll ei tasuks.