Venemaa ootamatu rünnak

[Leo]

Soomlastel ei olnud SA armee suuruse ja riigi suhtelise vaesuse (suurem majandustõus algas 1970ndatel) tõttu eriti valikut, suur osa Jätkusõjas allesjäänud tehnikat ja relvastust oli kasutusel 1980ndateni, k.a. rootslaste 37-mm ja sakslaste 50-mm TT-kahurid. Kui need kaotasid oma aktuaalsuse TT-kahuritena, siis nimetati ümber jalaväetoetuskahuriteks, ehk jagati paarikaupa jv-kompaniide juurde, mitme km kaugusele lendav kildmürsk oli ikkagi argument. Salpalinja hoiti ka kuni 1980ndateni korras, juhuks kui peaks vaja minema. Alles 1980ndatel utiliseeriti vanad relvad, sest oli suudetud uuemaid ja paremaid osta ning vanad olid ka lõpuni kulunud.

[Castellum]

Ise käisin 2010 Harparskogi liinil (Hanko lähedal, suunaga siis tollase (1940) Nõuka baasi poole) kaponiiris, mis oli väidetavalt aktiivkasutusest võetud maha millalgi 2005 paiku. Nii kaponiirikuulipilduja kui ka -suurtükk olid täiesti töökorras ja kõik osad liikusid. Kas lukud jms olid ka kohal - tollal ei vaadanud ja praegu piltide pealt mina enam ei oska vaadata...

Avalikku pääsu tollal sinna ei olnud.

[Martin Peeter]

Oleme pikal ekskursil ajalukku, aga meie tänase päeva kontekstis väidan ma, ka ajaloole tuginedes, et realistlik plaan on rahu ajaks luua selline pudelikael koos vastavate insenerlike ettevalmistustega kuhugi Sinimägede, Sillamäe, Konju kanti ja teiselt poolt Jõhvi-Vasknarva vahele.
Narva puhul on väga suur oht, et realiseerub II MS ajal proovitu ehk linnast möödumine-ümberpiiramine. Teatavasti lõikasid punased siis Kudruküla juures jõe ületanuna Peeterristi peale ja tungisid teeni ka Auvere alt soost. Üks Saksa rügement jäigi nende haarade vahele kotti.
Ka tänapäeval on võimalik dessandi või erioperatsiooniga teha sillapea kuhugi Narva-Jõesuu teele ja teisel grupil siduda Narva piirivalvurid ja KL ja see tagab pontoonsilla kokkupaneku jaoks tingimused ning soomustehnika üle toomise. Narva ja Narva-Jõesuu pikkune piir on liiga pikk, et seda pudelikaelaks pidada ning kohti, kust eriti just roomikutel edasi tungida, on piisavalt. Teede või sildade õhku laskmine seal kandis ei muuda suurt pilti - annab vaid paar tundi armuaega pontooni monteermise aja, kui sillad õhku lastud. Kergrelvastatud üksusi võib tuua paadiga üle kiiresti ja piisavalt. Kohe jõe taga mingi suurema viivituse organiseerimise võimalikkuses ma ei oleks nii optimistlik.

[ugandiklubi]

Täpsustaks siis ,et 48. rügement General Seyffard ümberpiiramine toimus Repniku küla lähedal . Punaarmee üksused kes rügemendi ümber piirasid tulid üle Narva jõe ,mitte Auvere suunalt -

[Martin Peeter]

Tulidki Kudruküla, Riigiküla ja Vaasa juurest üle jõe. Vaasa juures ehitati pontoonsild. Sealt Peeterristile ja sealt Narva mnt mööda liikudes kiiremini ning Narva-Jõesuust. Sakslased taganesid pidevate õhurünnakute all mööda viletsamat maanteega paralleelset lõunapoolset kõrvalteed. Eks nad hakkasid lõpuks rapsima lõuna ja põhjapoolse surve vahel. Kusjuures Laar väidab oma Sinimägede raamatus, et Krivasoost peale tunginud 117. laskurkorpuse 201. diviis lõikas lõpuks ikkagi lõuna poolt Lastekodu mäe eest mereni. Jäi ikka "tangide" vahele.

[Kapten Trumm]

Oleme pikal ekskursil ajalukku, aga meie tänase päeva kontekstis väidan ma, ka ajaloole tuginedes, et realistlik plaan on rahu ajaks luua selline pudelikael koos vastavate insenerlike ettevalmistustega kuhugi Sinimägede

Selline rajatis peab olema ka mehitatud, sest vastasel juhul võtab mingi vastase kopteridessant selle enda valdusse ja pärast jooksed ise oma karponiiridest tuleva tinarahe all vastase asemel kindlustustele tormi. Kui me räägime, et mehitame vastavalt eelhoiatusele, siis vastavalt eelhoiatusele saame me ka Narva linna kindlustada ja teed umbseks mineerida. Jutt on just sellest, kui läheb kiireks.

EW ajal oli Narva sild õhkimiseks ette valmistatud (vähemalt laengukambrid olid), kuid siis oli piir tükk maad ida pool ja sellel eelväljal oleks üks rügement mõnda aega ka viivitanud.
Kui täna hakkame Narva silda mineerima, siis järgnevad vene aktsioonid, järelikult see "sild" tuleb teha umbes sinna, kus meiepoolsel kaldal on piiripunkti ala. Näiteks kunstlikult rajatud järskude nõlvadega mägi, millest viib läbi tunnel. Midagi analoogset ka jalakäijate sillal ja raudteesillal. Ülejäänud jõekallas võiks olla eskarbitud ja ühtegi jõe äärde viivat, sõidukitele läbitavat tänavat olla ei või.
Minge sõitke Sveitsis ringi, seal on iga suurema tee kohal seda kontrollivad mägikindlused ja kujutan ette, et küllap ka trotüül oma tundi ootamas.

See välistab teemad "saabusime rongiga ja kihutasime üle silla Narva". Tuleb hakata ehitama pontoonsildasid väljaspool linna. Tõenäoline ületulek on põhja pool, Narva-Jõesuu suunas. See tähendab vägede koondumist jõe vastaskaldal, seal mõned tunnid kogunemist (jõe äärde ju õkva raudtee ei vii), mis tähendab, et liitlase lahingugrupp suudaks juba kohale tulla ja kohalik KL aetakse kokku.

Üldiselt senikaua, kuni me jääme valdavalt kergjalaväearmeeks, on kõik suured ja head laiad teed kingitus mehhaniseeritud vastasele ja probleem meile. Mida vähem taolisi teid, mida rohkem soometsa, seda parem. Pudelikaelad, igasugu käänulised metsateed soode vahel, sillad, tunnelid jne on asjad, mida vähegi kaitstes ei saa lihtsalt kolonniga läbi sõita.

[Martin Peeter]

EW ajal oli Narva sild õhkimiseks ette valmistatud (vähemalt laengukambrid olid), kuid siis oli piir tükk maad ida pool ja sellel eelväljal oleks üks rügement mõnda aega ka viivitanud.
Kui täna hakkame Narva silda mineerima, siis järgnevad vene aktsioonid, järelikult see "sild" tuleb teha umbes sinna, kus meiepoolsel kaldal on piiripunkti ala. Näiteks kunstlikult rajatud järskude nõlvadega mägi, millest viib läbi tunnel. Midagi analoogset ka jalakäijate sillal ja raudteesillal. Ülejäänud jõekallas võiks olla eskarbitud ja ühtegi jõe äärde viivat, sõidukitele läbitavat tänavat olla ei või.

Ma arvan, et selline lahendus on kallis ja ajaks närvi Narva venelased, kes jõkke enam oma paatidega hästi ei saa, kelle jõekallas muutub jmt. Piiripunktide taoline ümberehitus (arvestades, et ruumi on vähevõitu) oleks võrreldav Ülemiste ristmikuga ja maksaks ikka 100 milli. Sildu on ju 3. Ma arvan, et põhimõte, et eelmisel vabadusajal ei rajatud kaitseliini mitte otse piirile Luuga jõele, vaid pisut territooriumi sisemusse, looduslikult sobivasse kohta, on õige ka tänapäeval. Ainult looduslikult sobivad tingimused on sõjategevuse seisukohalt muutunud - jõe ületamine on muutunud kiiremaks ja kergemaks, oluliselt raskem on soist maastikku kilomeetrite kaupa rasketehnikale läbitavaks teha. Samuti tuleb arvestada venelaste kasvanud dessandi ja sõjategevuse territooriumi sügavusse kandmise võimega. Lisaks on Narva ja Ivangorod paras kaksiklinn, mis on sobiv mingi erioperatsiooni läbiviimiseks. Kui sillapea on juba üle, siis saavad venelased ka selle eskarbitud jõekaldaga oma pioneerivõimekuse abil paari tunniga hakkama.
Ma ei ole teehituse ja pioneerinduse spetsialist, aga mulle tundub, et loogilisem oleks Sinimägede-Konju vahel rajada maanteele truupe, mida saaks kergesti kasutada teetammi asemele kraavi tekitamiseks. Et KV pioneerid ei peaks enne pool päeva puurima, vaid võiks väikese vaevaga laengud paigutada. Samuti tuleks valmistuda kõige kiiremate üksustega Sillamäel linnalahinguks ja teisel pool teed metsades-soodes viivitamiseks lootuses, et Sillamäel ka juba mingit spetsnazi ees ei ole Narva teed läbilõikamas.

[Leo]

EKJ koosseisus olevat enne okupatsiooni rügemendid, mis olid kaadri ja ajateenijatega ning tehnikaga mehitatud nii, et suutsid äkkrünnaku korral kiiresti vastupanu osutada. Tänapäeval on 1 pataljon, kes osaliselt viibib välismissioonidel ja liitlaste pataljoni lahingugrupp, abiks needki kindlasti. Ma ei näe Eesti poliitikute hulgas poliitilist tahet hakata idapiirile suuremaid kindlustusi rajama tänapäevase moeka õhukese riigi tingimustes, sest kindlustustööd maksavad ja mitte vähe. Küsimus on mõtteviisis, ega sveitslastel ei olnud ka lahe ja odav kõik kriitilised kohad välikindlustustega katta ning sildadesse ja tunnelitesse laengukambrid sisse ehitada, kuid seda tehti, sest seadus kohustas. Samamoodi soomlased oma varjendutega. Eriti kahtlane on see idee mingis punkris kogu aeg punase nupu peal näppu hoida. Idee on muidugi huvitav, kuid praktiliselt läheb jamaks. Ajateenijaid või kaadrit selleks kasutada ei lubata, sest väljaõpe kannatab jne. PPAs on kuuldavasti tõsiseid probleeme Narva linna ja ümbruse politseipatrullide mehitamisega, sealt ei saaks kindlasti kedagi punkrisse, sisuliselt 2 inimese hoidmine valvepostil 24/7 tähendaks, et seal käib vahetustega 10 inimest. Mida tuleks teha, on muuta mõtteviisi, kuid selleks on vaja jälle poliitilist tahet ning seoses mõtteviisi muutusega ka seadusemuudatust, näiteks nii, et suurematele maanteedele kaevata kriitilistesse kohtadesse tunnelid, nimetame neid siis loomade või jalakäiate tunneliteks ning sinna teha laengukambrid, mis kriisi korral mineeritakse, nii et vajadusel saab teesse süvendeid tekitada, samuti laengukambrid kõikidesse sildadesse. Neid ei ole tehtud, sest poliitikutel on pohhui, kujutavad vist ette, et purjetavad kriisi korral kiiresti Rootsi pagulasvalitsust looma

[Kapten Trumm]

Kordamine pidi tarkuse ema olema:

Konstaablid Raul ja Irina peatusid Statoili bensiinijaama juures kohvipeatuseks. Kell oli 04.22 suvise laupäeva varahommikul. Üksikud vahetustega tööle liikujad, mõni hiljapeale jäänud pidutseja väsinud sammuga kodupoole liikuja – ei midagi rutiinist erinevat. Raul võttis pakist suitsu ja asus seda süütama, kui ta kõrva tabas mootoriheli, mis ei tundunud kuidagi tavapärane laupäevahommikus. Ei, see ei tundunud üldse tuttav, see ei olnud tema kodulinna heli üldse. Suunates pilgu Tallinna maanteel ida poole nägi ta lähenemas nelja nurgelist tumedat masinat. Rauli käsi koos tulemasinaga langes jõuetult alla kui teda tabas äratundmine.

Nüüd oli ka Irina saanud aru, et midagi on normist väljas ja vaatas lihtsalt lähenevaid soomusautosid. Ka tema tundis need ära, need olid samasugused Tiigrid, mida oli pidavalt näidatud Krimmi kriisi ajal uudistes. Kolm esimest masinat möödusid bensiinijaamast, kuid neljas pööras parklasse ja peatus nendest ligi kümne meetri kaugusel. Mõne sekundiga oli masina tagauksest väljunud neli vormis, automaatidega, kuid ilma embleemideta meest, kes lähenesid kiirel sammul Irina ja Rauli poole. Rauli käsi liikus instinktiivselt puusal oleva püstoli poole, kuid lähim maskiga varjatud nägu, automaat sihtimas Rauli rinda, ütles vene keeles: „ära isegi mõtle sellele.“

Samas kui hoiataja hoidis mõlemat konstaablit sihikul, astusid kummagi juurde teised kaks, võtsid nende kabuuridest püstolid ja panid need oma rakmetesse. Rahulikult, kuid kindlalt pöörati ikka veel jahmunud Raul ja Irina ringi ning seoti käed selja taha plastikkäeraudadega. Seejärel lükati nad oma patrullauto tagaistmele, üks sõdur asus rooli, teine eesistuja kõrvale poolviltu, nii et konstaablid jäid korralikult järelevalve alla. Tiiger hakkas liikuma ja patrullauto kohe tema järel. Statoli parklasse jäid kaks kapotilt mahaveerenud kollast kohvitopsi.

Kell 04.00 samal hommikul olid vastase tsiviilriietuses eriüksuslased ootamatult hõivanud piiripunkti ja piirivalve kordoni Tiigi tänaval. Koheselt liikus üle silla sisevägede kolonn paarikümnel Tiigril ja hargnesid üle terve linna nagu plaanitud. Ühegi lasuta võeti üle politseijaoskond, mille arestikambritesse asuti paigutama nii teenistusest kui kodudest kinnivõetud politseitöötajaid ja piirivalvureid. Samal ajal liikus üle silla linna paarkümmend soomukit BTR-80, mis paigutasid endid linna piirile olulisematele tänavatele ja maanteedele. Kedagi ei lastud enam välja, linna sissetulijad otsiti hoolega läbi. Kell 05.43 andis maskis ja eraldusmärkideta üksuse ülem raadio teel raporti, et Narva on kontrolli alla. Okupatsiooni esimene faas oli edukalt täidetud.

Samal ajal kui linna magas veel õndsat nädalavahetuse und, käisid sisekaitsemeeskonnad koos kohalike aktivistidega etteantud korterites ja majades, võttes ilma suurema lärmita kaasa vaba vahetuse piirivalvureid, politseinikke ja kaitseliitlasi. Arestikambrid kordonis ja politseimajas täitusid kiiresti. Järgimine üksus Tiigerid ja soomukeid liikus üle silla ning jätkas peatumatult liikumist Sillamäe suunas. Neile järgnesid tankid, kelle mootorite müra ja roomikute lõgin raputas unest ka ülejäänud linna ja meelitas jahmunud inimesed aknale vaatama, ega ometi sõda lahti ole. Kuid nii see oligi.

See on üks võimalikke stsenaariume, kuidas võib toimuda füüsiline sissetung Narva kaudu. Parim on seda teha vaikselt, nädalavahetuse varahommikul, diversantide abil. Enne kui keegi kuskil reageerida jõuab, on positsioonid juba kindlustatud ja ka kõige kiirematel kiir-reageerijatel on raske midagi tulusat ette võtta. Kuid olulisim vastamata küsimus on see, et kes ja mille peale peab üldse reageerima?

Sellist invasiooni nimetatakse strateegiliseks üllatuseks ja iga sissetungija püüab seda saavutada. Vale oleks arvata, et nii meile või liitlastele oleks sellise liigutuse ettekavatsetus varakult ette näha. Ida-Virumaa hõivamiseks ei ole algselt vaja koondada massiliselt vägesid olukorras, kus puudub meie poole kõrgendatud valmisolek sissetungijaid lahingutega tõrjuda.

Need read on kirjutatud vahetult peale Krimmi, märtsis 2014. Mis on vahepeal muutunud? Liitlaste kiirreageeriv lahingugrupp on tulnud ja KV on korraldanud mõned LÕK-id, mis näitasid, et vajaliku väe saab kokku 24 tunniga. Kas antud stsenaariumis muudaksid need midagi? Kui, siis tõstaks heidutusläve. Taktikaliselt ei muudaks, sest antud üritus on 2 tunniga läbi. Kui see juhtub nädalavahetusel, siis ei saa ka liitlased oma tanke selle ajaga väravast välja.

Oleks vajalik 3-4 tundi viivitada vastast jõe joonel, et järgmised viivitajad suudaks võtta kohad sisse Narva-Jõhvi maanteel. Kui need suudavad vastast veel omakorda 3-4 tundi viivitada, siis tõenäoliselt toimub kuskil Kunda kandis tankilahing.

[Martin Peeter]

Oleks vajalik 3-4 tundi viivitada vastast jõe joonel, et järgmised viivitajad suudaks võtta kohad sisse Narva-Jõhvi maanteel. Kui need suudavad vastast veel omakorda 3-4 tundi viivitada, siis tõenäoliselt toimub kuskil Kunda kandis tankilahing.

Kui nad 8 tunniga ligi 100 km edenevad, siis on suur tõenäosus, et mõni lõuna poolt maantee suunas liikuv KV või KL üksus lõikab Kunda- Narva lõigu kusagil läbi ja nad jäävad järelveota või on see järelvedu tugevalt häiritud. Tuleb arvestada, et neil tuleks ligi 100 km lõuna suunda kindlustada. Või kui neid on tõesti 100 km pikkune kolonn, mis suudab permanentselt tiiba(u) kindlustada, siis see ei saa Ivangorodi taha nii märkamatult koguneda, et see täieliku üllatusena tuleb.
Ja ma arvan, et Sinimägede-Sillamäe-Jõhvi vahel saab viivitada ikka kauem, kui 3-4 tundi. Iga rühma-paari vastupanu punkt on juba oma tund puhtalt jalastumise, lahingurivistuse sissevõtmise ja teeäärsetesse maastikesse sisenemise, piirkonna kindlustamise ja uuesti rännakukorda asumise tõttu. Lisaks miinid (ja/või liivahunnikud) ja õhkulastud teelõigud (sisuliselt maantee asemel ristipidi kraav lõhatud), kust tankki läbi ei sõida. Miinivälja puhuks tuleb ette ajada oma UR-77 Meteorit (mis lõhub asfaldi), kraavi puhul ehitada sild jne. Vrdl - 100+ milli piirirajatistele, mis ei oma otse rahuaegset mõtet erinevalt maanteede rekonstrueerimisest?
Kas Sa mitte ise kirjutanud, kuidas Sa mingitel õppustel liitlaste tankide edenemise paarile kilomeetrile tunnis aeglustasid?

[A4]

Vabanda Trumm, aga minu arust on see täiesti ulmeline stsenaarium, mis eeldab toimiva teleportatsiooni olemasolu.

St ma kujutan endale täiesti ette seda, kuidas venelased toimetavad vaikselt ja märkamatult Ivangorodi mingi hulga kergelt relvastatud eriväelasi. Saab samamoodi kohale toimetada ka mingi mitte väga suure koguse neid Tigreid. Kui kõvasti pingutada, siis suudab äkki kohale toimetada isegi 20 BTR-i, vedades neid nt ühekaupa mitme päeva jooksul kohale kaubaveorekkade haagistesse peidetuna.

Aga kuidas märkamatult toimetada Ivangorodi juba regulaararmee üksused ja tankid – mis sinu stsenaariumis hakkavad kah kohe operatsioone esimestel tundidel üle Sõpruse silla veerema – vaat seda ma enam hästi ette ei kujuta. Kui venelased tõesti tahavad ette võtta tõsist operatsiooni, siis pole mingit põhjust uskuda, et nad tuleksid meid n-ö mütsiga lööma ja ei üritaks kohe sõja esimestel tundidel Eesti territooriumile paisata võimalikult võimsat grupeeringut. Loogika ütleb, et edu tagamiseks peaks kaasama Narva suunal vähemalt paar regulaarvägede brigaadi. Ja sellist väge – mitte ainult lahingüksused, vaid ka kogu killavoor laskemoona, kütuse, tagalaga jne mis on hädavajalik selleks, et tagada rohkem kui 1-2 päeva kestvat operatsiooni – ei ole minu teada võimalik tänaste luurevahendite juures märkamatult ja ootamatult meie piiri äärde toimetada ilma, et meil kõik häirekellad punaseks ei läheks.

Vastasel korral võidki ju saavutada strateegilise üllatuse kergete eriüksuste ja kahe BTR-idel sõitva rooduga. Aga kui regulaarväed ei ole juba Ivangorodis ootel, vaid hakkavad alles oma sisemaal olevates garnisonides (või minu poolest ka õppuse käigus maastikule paisatuna polügoonidel) mootoreid soendama, lõppeb see sinu kirjeldatud avantüür niimoodi, et Eesti kaitsevägi viib ööpäeva jooksul läbi oma mobilisatsiooni ja naksab need eriväelased ja kaks roodu motolaskureid katki nagu pähkli.

Siit ka minu küsimus – et kas see Vene regulaarvägi kuidagi teleporteerub viimasel hetkel, üheaegselt ja ootamatult sinna Ivangorodi või? Sest muul moel ei ole selles stsenaariumis võimalik põhjendada seda, et Eesti riik elab sügavas rahuajas ja operatsioon tuleb täieliku üllatusena.

[metssiga]

EKJ koosseisus olevat enne okupatsiooni rügemendid, mis olid kaadri ja ajateenijatega ning tehnikaga mehitatud nii, et suutsid äkkrünnaku korral kiiresti vastupanu osutada.

Kogu sõjavägi oli jagatud nö kaheks, olid katteüksused ja kaadriüksused. Siin teemas OT, aga põhjalik ülevaade tollastest riigikaitse asjadest: Sõja ja rahu vahel. Koguteos, I köide (2004).

[Kapten Trumm]

Vabanda Trumm, aga minu arust on see täiesti ulmeline stsenaarium, mis eeldab toimiva teleportatsiooni olemasolu.

St ma kujutan endale täiesti ette seda, kuidas venelased toimetavad vaikselt ja märkamatult Ivangorodi mingi hulga kergelt relvastatud eriväelasi. Saab samamoodi kohale toimetada ka mingi mitte väga suure koguse neid Tigreid. Kui kõvasti pingutada, siis suudab äkki kohale toimetada isegi 20 BTR-i, vedades neid nt ühekaupa mitme päeva jooksul kohale kaubaveorekkade haagistesse peidetuna.

Aga kuidas märkamatult toimetada Ivangorodi juba regulaararmee üksused ja tankid – mis sinu stsenaariumis hakkavad kah kohe operatsioone esimestel tundidel üle Sõpruse silla veerema – vaat seda ma enam hästi ette ei kujuta. Kui venelased tõesti tahavad ette võtta tõsist operatsiooni, siis pole mingit põhjust uskuda, et nad tuleksid meid n-ö mütsiga lööma ja ei üritaks kohe sõja esimestel tundidel Eesti territooriumile paisata võimalikult võimsat grupeeringut. Loogika ütleb, et edu tagamiseks peaks kaasama Narva suunal vähemalt paar regulaarvägede brigaadi. Ja sellist väge – mitte ainult lahingüksused, vaid ka kogu killavoor laskemoona, kütuse, tagalaga jne mis on hädavajalik selleks, et tagada rohkem kui 1-2 päeva kestvat operatsiooni – ei ole minu teada võimalik tänaste luurevahendite juures märkamatult ja ootamatult meie piiri äärde toimetada ilma, et meil kõik häirekellad punaseks ei läheks.

Need üksused, mis oleksid vajalikud Ida-Virumaa võtmekohtade hõivamiseks, on Zapadi ajal mitte väga kaugel piirist enamasti olemas olnud. Näiteks Luuga polügoonil. Vaata kaardilt, kaugel see on. Tükati on isegi Vladimir Vladimirovits laskmisi kuskilt vaatetornist vaadanud. Ma ei ole täheldanud mingeid meiepoolseid valmisoleku tõstmisi samal ajal - LÕKid nt on meil avalik info.

[ruger]

Inglise keeles sai loetud raamatut "Long Shot" autor Jack Coughlin, mis räägib CIA heaks tegutsevast snaiprist. Huvitavaks teeb selle raamatu see, et osa tegevust toimub Eestis. Korralik petteoperatsioon suunab NATO pilgud mujale ja samal ajal käib korralik ettevalmistus piiri taga. Lastakse alla Soome KV poolt Vene lennuk, kes neid ründab jne. Vastuseks lastakse maha Vene kindral Kaliningradis. Oma osa saavad seal Tallinnas paiknev küberkaitsekeskus ja mõningad teised tegelased. Meil lõppeb see sellega, kus KOV-i valimistega võidu saanud Narva uus linnapea liigub üle silla Ivangorodi poolele, andma liitumiskutset Vene vägedele, kelle juht liigub vastu Eesti suunale. Narva sild aga lastakse B-2 pommitaja poolt minema ja antud tegevus nurjub. Vene president tunnistab kindrali käsu rikkunuks ja lepivad USA presidendiga mõneks ajaks jälle omavahel ära.
https://www.amazon.com/Long-Shot-Sniper ... =long+shot

[Kapten Trumm]

Kui raamatuteks läks, siis tasub vaadata
Tom Clancy Red Storm Rising - peatükid Islandi vallutamisest VDV poolt, operatsioon "Polar Glory".
Mõtlesin, et tõlgin kunagi selle siia.

Ajal kui NATO on märganud idanaabri sõjaks valmistumist Saksa piiri ääres ja kogu aur kulub Saksamaale tugevduste vedamiseks, väljub Leningradist üks suur kaubalaev, pardal õhudessantpolk oma relvastuse ja tehnikaga. Kuna laev on ehitatud läänes ja samatüübilised sõidavad ka mujal, ei oska keegi laeva eesmärki karta. Merel kõrvaliste pilkude eest maalitakse laevale kirjad, mis on omased mingile analoogseid laevu kasutavale inglise firmale. Peale nädalast merereisi saabub laev Keflaviki sadamasse ja alustab oma lasti maandamist. Samaaegselt viivad 2 Murmanski lähedalt startinud Tu-22 polku läbi tiibraketirünnaku Islandil asuvate USA sõjaliste objektide vastu. Islandit kaitseb põhimõtteliselt 1 F-15 eskadrill, kaks AWACSi ja kaks jalaväekompaniid baasikaitsjaid (loodeti eelhoiatusele!). Rajatised saavad kahjustada, USA eskadrill lahkub Inglismaale, lennuväljad hõivatakse ja järgmise ööpäevaga airliftitakse üle Murmanski lennukitega sinna ülejäänud VDV diviisi seltskond koos S-300de ja Tunguskadega ning MiG-29 polk. Kuna samal ajal algab sõda Saksamaal, siis USA jõud on seotud seal ja Islandile appi mõeldud merejalaväediviis lastakse mere samade Tu-22de poolt põhja.