www.militaar.net

Loodan, et PATRIOOT peab selle kontrollimise all silmas seda, et ta ISE VISUAALSELT KONTROLLIB (halva nähtavuse korral katsub sõrmega)...

Seega PATRIOODI kord küsida.

ProPatria

seda ma mõtlesin... vabandan vaid et ei väljendanud end täpselt...

Aga heakene kyll, kysimus taas Eesti vabadussõja kohta:
Millal asutati Eesti Vabariigi kaitsevägede ülemjuhataja koht?

23.12 1918?

See ametikoht loodi kahel korral (vähemalt, kui mitte isegi rohkem...)

Esimene kord Vabadussõja ajal, nagu teddybear juba vastas. Peale Vabadussõja lõppu see kaotati.

Uuesti loodi ametikoht 1. detsembri mässu ajal. Ning hetkel pole küll meeles, kas ta jäi siis alles, või kaotati uuesti mõne aja möödudes ning lõplikult taasloodi aastal 1934. (või oli see 1935)

Tervitus kaaskodanikud!

Esiteks tahaks kiita viktoriini algatajaid - siit olen saanud nii mõndagi huvitavat teada. Auavaldused ka viktoriinist osavõtjatele põnevate küsimuste-vastuste eest!

Püüaks nüüd anda viimati esitatud küsimusele vastust.
Eesti Vabariigi kaitsevägede ülemjuhataja ametikoht loodi 23. 12. 1918 ja ülemjuhataja kohusetäitjaks asus J.Laidoner.
23.02.1919 koondati sõjaväe juhtimisasutused sõjavägede ülemjuhataja staabiks polkovnik J.Sootsi juhtimisel. Aastal 1920, täpsemalt 27. märt, likvideeriti ülemjuhataja ametikoht. Sõjavägede ülemjuhataja nimetati ametisse taas 12. märts 1934.
Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal ei ole kaitsevägede ülemjuhatajat ametisse nimetatud.
Kaitseväe juhataja kohuseid on täitnud:
4. mai 1993 - Riigikogu kinnitas Kaitseväe juhatajaks USA armee erukoloneli Aleksander Einselni.
23. jaanuar 1996 - Riigikogu kinnitas kolonel Johannes Kerdi kaitseväe juhatajaks.
21. september 2000 - Riigikogu kinnitas kontradmiral Tarmo Kõutsi kaitseväe juhatajaks.

Parimate soovidega,
Metatron

vastati kyll täpsemalt ent teddybbeer oli kõige esimene ning vastus oli täpselt see mida ma ootasin... niiet teddybbeer lase oma kysimusel kõlada...

nuh kui just palutaxe

Millal ja kus tegutses esimene Eesti Leegioni nimeline väekoondis?

Eesti Leegion moodustati inglaste poolt u.200 eesti soost sõdurist ja ohvitserist (andmed siiani vastukäivad!), ning sõdis see 1918.a. koos inglastega Murmanski piirkonnas.

no loeme vastuse õigeks, minu andmeil möllasid nad Arhangelski piirkonnas ja prantsuse ekspeditsioonikorpuse koosseisus.

Küsin sellise küsimuse:
II maailmasõja ajal kuulus ka eestlasi SS- sõjakirjasaatjate rühma (Kriegsberichterabteilung) koosseisu. Seal tegutsesid raadiomees Agu Kask, ajakirjanikud Karl Gailit ja Jüri Remmelgas jne. Kes oli aga see sõjakirjasaatajate rühma liige, kes sai ülipopulaarseks nõukogude ajal? Vihjeks veel niipalju, et väga palju nähti teda nii ETV vahendusel kui ka muudel rahvapidudel?

See mees oli Artur Rinne. Oli populaarne ka enne sõda ning sõja ajal. Sattus sõjakirjasaatjate rühma pärast seda, kui oli käinud koos Estonia trupiga Narva rindel Eesti väeosadele esinemas. Tegi vist enamasti raadiosaateid, kui mu mälu ei peta.

Mille eest istus ka omad aastad Siberis ning mitte kohe ei lastud uuesti esinema hakata..

Õige vastus!
A.Rinne oli tõesti rindemeeste poolt hinnatud akordeoni ja laulumees, Narva rindel käis ta tihti esinemas ning Agu Kask monteeris salvestused raadiosaadeteks.

Nii, küsiks siis vahelduseks jälle midagi lennukite kohta

Teatavasti oli omal ajal olemas isegi Eesti lennukitööstus. Kuigi tööstuseks on seda vast raske nimetada, kuid mitmeid lennukeid ikka Eestis kokku pandi. Ja mis veelgi olulisem, ka Eestis konstrueeriti.

Aga ainult üks neist lennukeist saavutas ka sedavõrd suurt kommertsedu, et seda õnnestus müüa välismaale. Ning mitte üksnes müüa lennukit, vaid ka litsents selle tootmiseks ning seda tõesti ka toodeti välismaal selle litsentsi alusel.

Nimetage see lennuk ning kus seda litsentsi alusel toodeti. No vähemasti riik, kus seda litsentsi alusel toodeti...

Oli mingi õppelennuk ES-???, mida sai hea tahtmise korral kasutada ka kergehävitajana. Täpset marki ei mäleta .
Aga toodeti seda litsensi alusel Lätis. Ja tunduvalt rohkem kui Eestis.

No pool vastust nagu tuli juba

Ehitati tõesti Lätis. Ja tõesti rohkem kui Eestis. Aga nimetus ei hakanud siiski peale ES- jne.

ES- oli Eesti tsiviillennukite riigitähis. Ning need lennukid, mis Eesti registris olid kandsid tõesti ka siis tähist nagu ES-ENN või ES-PON jne. Mis aga siiski pole päris lennuki tüüp...

Aga nagu ütles õpetaja Laur Tootsile - no kui sa tervet rehkendust ei mõista, no tee siis pool. Nii et loeme küsimuse vastatuks ning las ostius küsib järgmise.

Aga lennuki tüübiks oli ÕGL-1 (see ilus nimi tuleb tema ehitanud organisatsiooni - Õhu- ja Gaasikaitse Liit algustähtedest, nimetati hiljem ka konstruktorite nimede esitähtede järgi PON-1. Konstruktorid oli Post, Org ning Neudorf, hilisem Tooma). Ning sellega käidi Baltimaade lennuvõistlusel. Seal jäi lihtsa konstruktsiooniga kuid küllaltki tugev lennuk lätlastele silma ning need ostsidki sellest 1 eksemplari koos jooniste ning tootmislitsentsiga.

Lennukit toodeti Liepajas mingis läti keelse nimega kontoris, mida ma hetkel ei mäleta, aga mis kuulus sõjaväele. Ja tervenisti 20 tk. Eestis valmistati neid vist mingi neli või viis, milledest siis üks (kolmas eksemplar) lätlastele müüdi.

Aga see treeninglennuk mida plaaniti ka kerge hävituslennukina kasutada - see oli siiski üks teine lugu...

Nii et sinu kord, ostius...