Relvastatud gruppide tegevus väljaspool ametlikke väeosi. Metsavendlus, sissisõda, mittekonventsionaalne sõda, gerilja, banditism ja mis iganes nimed sellele nähtusele antud on.
Qtec kirjutas:Ma olen kindel, et see 700 000 on mingi sulest välja imetud number. Üldteada on ikkagi see, et miinipilduja on odav ja lihtne relv. Kui ta seda aga pole, siis tõepoolest, miks joostakse ning arendatakse isegi USA, UK's veel selliseid Eurospike'iga võrreldes suht kiviaegseid relvi nagu miinipildujaid.
Kaalueeliseid pole, laskekauguse eeliseid põhimõtteliselt pole, täpsuse eeliseid pole jne jne jne.
Kõige parem oleks muidugi leida siisa Eurospike'i enda hind kõrvale, meie oma Milan'ite hinnad jne. Arvan, et miinipilduja tegelik hind peaks neist olema suurusjärgu võrra väiksem. Siis saaks ka hinnangu anda sellele numbrile 700 000 krooni.
See 700 000 on tuletatud sellest lõigust:
The objective weapon should have a unit price not exceeding the $ 70,500 cost of an M252. The objective weapon requirements are similar to the M252 in other respects--the same 83-metre minimum and 5935-metre maximum ranges, the same 30 round-per-minute maximum and 16 round-per-minute sustained rate of fire, and a tube life equal too or greater than the present 10,000 rounds. A complete system firing demonstration is scheduled for the fourth quarter of FY06 and a portability test will compare the weapon with the M252. In the future the army is seeking an FCS Non-Light of Sight Lightweight Dismounted Mortar System that combines a 50% weight reduction with greater range and lethality. The target date for the first unit equipped is FY14.
Olen ka ise tutvunud selle tekstiga. Samas, tead ise, et neid numbreid ei saa võtta puhta kullana. Selle 705 000 krooniga M252 puhul on tegemist kahe võimalusega:
1) see number on õige, kuid Milan ja sellest veelgi moodsam süsteem nagu Eurospike maksavad oluliselt rohkem
2) see number on lihtsalt vale
Juba eelnevalt kergelt viidatud, leidsin ka mina googeldades veel ühe numbri, mis on iseenesest näiteks pea 3 korda väiksem $24 717 http://usmilitary.about.com/library/mil ... blm252.htm
Mine võta nüüd kinni, milline number õigem on. Ausalt öeldes huvitab ka mind M252'e või selle Briti originaali L16 hind.
Ma ei viitsi seda tehingustatistikast praegu vaadata aga ka mulle tundus see number natuke absurdimaigulisena.
Teisalt on Spike sarja tükid üsna laiade kasutusvõimalustega andes muu hulgas ka luureinfot. Strix-i kohta pole tegelikult mingit teavet, kas see tabas või mitte. Spike puhul (kui kasutatakse fiiberoptikaga juhtimist), on tabavus selgelt näha.
Ma kahtlustan, et selle hanke puhul, millest siin juttu on (kunagine Milanite hange) ei kaalutud absoluutselt Spike seeria kaudtule võimekust vaid ülesandepüstitus oli leida otsetule TT rakett. Selles konkurentsis jääb Spike ilmselgelt alla. Selle võti just kaudtule võimekus ongi.
Strix'i tabamuse kohta saab infot anda sama sesor, kes sihtmargi esialgse asukoha teada andis. Ega neid strix'e niisama huupi ka taeva poole summima hakata. Ikka on kuskil eespool üks tulejuht tuld tellimas.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Madis22 kirjutas:Strix'i tabamuse kohta saab infot anda sama sesor, kes sihtmargi esialgse asukoha teada andis. Ega neid strix'e niisama huupi ka taeva poole summima hakata. Ikka on kuskil eespool üks tulejuht tuld tellimas.
Nii ehk naa peab STRIX-i jaoks kaasas tassima 120mm miinipildujat (nii lahinguväljale kui tagasi). Spike laskeseade on oluliselt kergem. Defence Industry Diary-s on toodud sellised kummalised hinnad:
The guided Javelin missile that was being used in the LAW’s place at times costs $75,000 per missile and $125,000 per launcher unit. While RAFAEL’s Spike guided missile costs much less at $4,000 per missile and $6,000 per launcher, it weighs 52 lbs. for the whole guidance system/ missile /tripod system. Given these comparative weight and cost figures and the kinds of threats US forces currently face, the LAW’s renewed popularity becomes easy to understand.
Ma neid hindu ei usu aga igal juhul olen ma veendunud, et Spike raketi hind tuleb oluliselt odavam kui Strix-i laeng. Seda selle pärast, et miinipildujast laskmisel tekkivaid ülekoormusi kannatav elektroonika on ülikallis. Teisalt on Spike suhteliselt lihtne relvasüsteem, mis ei pea ise midagi otsustama (erinevalt Strix-ist, mis peab ise suutma eristada põlevad märklauad tervetest ning valima kõige prioriteetsema sihtmärgi).
Vajalik laskekaugus kergel granaatheitjal on nii lühik, et kolonni külgpoolel
peaks olema ligidal lastakse suure täpsusega. Eriti kui tank liikub.
Sellepärast peaks kolonn seisata, et sihtimine ja pihtamine oleks kindlam.
Näiteks St. Petersburgi tee kõrval laskekaugused ovad pikad.
Loomulikult tankitõrjekahuril võib lasta.
Mitu teadeis on juttu Strix-tüüpi laskermoonast miinipildujale.
See oleks ideaalne, aga probleem on kõrge hind.
Kas keegi on kuulnud või loenud sellisest kui: vastumass-granaatheitja?
See on vana idea. Tavaline granaatheitja on vastuõhk-granaatheitja.
Rõhk ja leek tuleb pärast pikale tagant.
Idea vastumass-printsiipis on see, et toru tagaosas on päris raske metallisilinder, mis püssirohu rõhk
laseb see tagasuunas suure kiirusega samas kui granaat läheb vastupidines suunas.
Selle moodi metalsilinder pakub hea tõkise rõhule.
See andab palju suurema algkiiruse granaatile, siiski suurema laskekauguse ja lage lennujoone.
Tagasilöögi (reküül) ei ole, kui relva on planeeritud ja testidud tehniliselt hästi.
Kaal on küll suurem kui RPG tüüpi granaatheitjal, aga ei liiga raske ühele mehele.
Kas on kellelgi rohkem teadmisi sellisest relvast?
Vajalik laskekaugus kergel granaatheitjal on nii lühik, et kolonni külgpoolel
peaks olema ligidal lastakse suure täpsusega. Eriti kui tank liikub.
Sellepärast peaks kolonn seisata, et sihtimine ja pihtamine oleks kindlam.
Näiteks St. Petersburgi tee kõrval laskekaugused ovad pikad.
Loomulikult tankitõrjekahuril võib lasta.
Mitu teadeis on juttu Strix-tüüpi laskermoonast miinipildujale.
See oleks ideaalne, aga probleem on kõrge hind.
Kas keegi on kuulnud või loenud sellisest kui: vastumass-granaatheitja?
See on vana idea. Tavaline granaatheitja on vastuõhk-granaatheitja.
Rõhk ja leek tuleb pärast pikale tagant.
Idea vastumass-printsiipis on see, et toru tagaosas on päris raske metallisilinder, mis püssirohu rõhk
laseb see tagasuunas suure kiirusega samas kui granaat läheb vastupidines suunas.
Selle moodi metalsilinder pakub hea tõkise rõhule.
See andab palju suurema algkiiruse granaatile, siiski suurema laskekauguse ja lage lennujoone.
Tagasilöögi (reküül) ei ole, kui relva on planeeritud ja testidud tehniliselt hästi.
Kaal on küll suurem kui RPG tüüpi granaatheitjal, aga ei liiga raske ühele mehele.
Kas on kellelgi rohkem teadmisi sellisest relvast?
Sõltub, millisest granaadiheitjast sa räägid. Moodsad automaatgranaadiheitjad lasevad passi järgi 2km peale. S.o. peaaegu sama palju kui 60mm-ne miinipilduja.
Sedalaadi granaadiheitjat, millest sa räägid, ei oska küll ühegi konkreetse relva juurde koju ajada. Põhimõtteliselt meenutab see mulle hoopis tagasilöögil põhinevat automaatlaadimist (mida peamiselt kasutatakse põstolitel, kuid ka mõnedel automaatgranaadiheitjatel, kuna seal on gaasi rõhk liiga madal, et seda suure granaadi laadimise mehhanismi liigutamiseks kasutada. Se-eest välja heidetav mass on üsna suur ja seetõttu ka tagasilöök arvestatav.
Unto kirjeldatud, vastumassiga süsteeme hakati tagasilöögita relvadel kasutama juba enne II MS. Selliseid, Kurtševski loodud suurtükke paigutati eksperimentaalselt isegi lennukeile.
Tegemist ei ole recoil-operated ümberlaadimissüsteemiga, vaid viskelaengu energia efektiivsema kasutamisega. Samal põhjusel on enamuse tagasilöögita süsteemide raua tagaosas kaliibrist väiksema läbimõõduga ava, mis võimaldab kasutada nõrgemat laengut. Tekkiva tagasilöögi kompenseerimiseks aga on ava taga koonus.
EOD kirjutas:Unto kirjeldatud, vastumassiga süsteeme hakati tagasilöögita relvadel kasutama juba enne II MS. Selliseid, Kurtševski loodud suurtükke paigutati eksperimentaalselt isegi lennukeile.
Tegemist ei ole recoil-operated ümberlaadimissüsteemiga, vaid viskelaengu energia efektiivsema kasutamisega. Samal põhjusel on enamuse tagasilöögita süsteemide raua tagaosas kaliibrist väiksema läbimõõduga ava, mis võimaldab kasutada nõrgemat laengut. Tekkiva tagasilöögi kompenseerimiseks aga on ava taga koonus.
Oskad äkki mõnele konkreetsele relvale viidata. Mitte ei saa aru, millest jutt on.
Siin on pilt, milline on granaadiheitja printsiip vastumassiga.
Vastumassi ja granaadi liikemäära (impuls) on sama:
v1 * m1 = v2 * m2, 1=granaad ja 2=vastumass.
Unto Pulkkinen kirjutas:Siin on pilt, milline on granaadiheitja printsiip vastumassiga.
Vastumassi ja granaadi liikemäära (impuls) on sama:
v1 * m1 = v2 * m2, 1=granaad ja 2=vastumass.
Siis see vastumass jääb ikka torusse, mitte ei lenda sealt välja?
See meenutab ühte teatavat tüüpi lahtise lukuga automaatkahurit (nimi ei meenu), kus poldi lukustamise asemel tulistatakse vahetult enne luku eesmisesse asendisse jõudmist. Tulemusena luku liikumise moment ja lasu vastureaktsioon nullivad teineteist kuni viimane jääb vähesel määral peale ning lükkab luku uuesti tagasi.
Aga ikkagi. Mis see konkreetne granaadiheitja on, mis sellist süsteemi kasutab?
Future Weapons saates toimetas kiilakas Rootsis. Ronis mingisse putkasse sisse ja lasi edasiarendatud AT-4-st, millega võib ka hoonest seest lasta. See oligi vastumassiga lahendatud. Mingi veepadrun lendas tagant välja, kui ma ei eksi. A tõenäoliselt annab Youtube'st järgi vaadata.
wolfgang kirjutas:Future Weapons saates toimetas kiilakas Rootsis. Ronis mingisse putkasse sisse ja lasi edasiarendatud AT-4-st, millega võib ka hoonest seest lasta. See oligi vastumassiga lahendatud. Mingi veepadrun lendas tagant välja, kui ma ei eksi. A tõenäoliselt annab Youtube'st järgi vaadata.
Juba leidsin. AT-4 CS (Confined spaces) on asja nimi. Antud juhul siis ei lenda tagant küll vee pudel välja, vaid pihustatakse soolast vett tagant välja, kuid sisuliselt on tegu sama teemaga.
Kilo Tango kirjutas:
Juba leidsin. AT-4 CS (Confined spaces) on asja nimi. Antud juhul siis ei lenda tagant küll vee pudel välja, vaid pihustatakse soolast vett tagant välja, kuid sisuliselt on tegu sama teemaga.
