Vene kosmose hiilgus ja viletsus

[Kilo Tango]

http://forte.delfi.ee/news/teadus/vene- ... d=65613568

Rakett olevat Ukraina-USA koostöö, selle mootorid Venemaalt

Starti olevat häirinud tugev lainetus?

http://www.lenta.ru/news/2013/02/01/zenith1/

Zenit-i esimene aste on tegelikult kunagise hiiu - Energia (Burani kanderakett) kiirendusrakett. Tugev lainetus häiris starti seepärast, et raketi teele saatjaks oli firma nimega Sea Launch, mis lennutab rakette otse ekvaatorilt (seal annab maakera pöörlemine tubli ~460m/s lisaimpulssi - Eestis oleks see lisaimpulss u. 357m/s). Kuna ekvaatoril on sõltumatut ja pol. stabiilset kohta raketide startimiseks raske leida, siis kasutatakse ujuvplatvormi. Ujuvplatvormina kasutataks endist naftapuurtorni Ocean Odyssey nüüdse nimega Launch Platform Odyssey ehk L/P Odyssey. Raketi stardiks on vajalik, et stardiplatvorm oleks praktiliselt paigal.

[vk1]

III Riigi raketiprogramm jäi väheefektiivseks, kuna rakettidel kasutati konventsionaalseid lõhkepäid. Kui oleks valmis saadud neile rakettidele sobiv tuumalõhkepea, oleks olukord olnud teine. Sõja lõpuni oli ju jutt, et kohe-kohe on valmis saamas imerelv, mis sõja käiku muudab. Palju selles oli propagandat ja palju tõtt?

Tilk tõtt oli ju HortenIX ehk Go229, millega jõuti reaalsete lennukatsetusteni. Hiljuti käis siit läbi NG dokfilm, kus NASA spetsid uurisid seda samas kohas, kus nad USA radarikindlaid lennukeid katsetasid ja avastasid, et inglaste radarisüsteem avastanuks need vahtraseemned alles loetud minutid enne kohalejõudmist, erinevalt teistest saksa lennukitest, mida vahiti juba õhkutõusust alates.

Selle aja kohta olnuks see ikka liitlastele väga valus üllatus: radar õigel ajal ei leia, millegagi kätte ei saa (kiirus üle 900km/h) ja igaühel tonn pomme kaasas. Sellised eskadrillid pommitanuks ikka kaunis süüdimatult inglise lennuvälju ja tehaseid.

ja siis? saksa tehaseid pommitati pea viis aastat ilma läbimurret saavutamata. lõpuks taibati ette võtta kütusetööstus ja transpordivõrk (raudteed) mis mõlemad lasti päris pilbasteks. kuid seda tervelt 2 õhulaevastiku tööna (8th AF ja Bomber Command), kasutades absoluutset üleolekut õhus (vt.kütusetööstuse purustamist), hulgaliselt elektroonilisi abivahendeid, doktriini, väljaõpet jne. sakslastel polnud ju neist tingimustest mitte ühtegi - projekt ei lenda, kui kütust pole, mehed ei suuda pimedas sihtmärke leida, kuna pole pathfinder üksusi jms. He-177 katsetati-kasutati ju 5 aastat ilma mingite eriliste tagajärgedeta.

selline oli saksa strateeglise pommitamise lõppvaatus

During Operation Steinbock, of the 14 He 177 sent out, one suffered a burst tire, 8 returned with overheating or burning engines and of the 4 that reached London one was lost to night fighters. These aircraft were brand new, delivered a week before the operation and not fully flown-in, as the air unit had moved to a new airfield the day before and lacked sufficient maintenance personnel and material. Constant attacks against Luftwaffe long range combat units in France made continuous operations difficult.

inimesed kipuvad otsima kogu aeg mingit hõbekuuli, et üks julla muudaks ajaloo käiku.

[wudu]

http://www.postimees.ee/1168384/venemaa ... smoselaeva

[allatah]

Ma ei tahaks võtta seda riski, et ma kedagi alahindan, aga mitte ei saa jätta mainimata.

See kosmoselaev võidakse valmis saada. Ainult et uute mootorite asemel kasutatakse testiperioodil Burani mootoreid ja kütust. Samuti ei saada aastaks 2020 päris sajaprotsendiliselt valmis ka uut tüüpi keret ning süsteemide katsetuseks võetakse kasutusele Burani kere.

[Lemet]

Temaatiline multik kah teemasse...

http://www.youtube.com/watch?v=8g_h-NborNE

[nuhk.Albert]

Huvitav, kas tõesti hakatakse aurumootoriga kosmost vallutama? Selles mõttes, et ka tuumaallveelaeva jõuallikaks on vaid veidi täiustatud katlaga vana hea aurumasin.
Milline on selle kosmoselaeva mootori tööpõhimõte?
Igatahes maalt kosmosesse tuleb see kolakas tavalise raketiga viia, avakosmoses ajab asja ära ioonmootori sarnane jõuallikas.

[manjabes]

Iseenesest kirjutas Tehnikamaailm omal ajal teist liiki tuumamootorist, mis polevat päris "vana hea aurumasin" ning töötavat teatud hafniumi isotoobiga. Siin veel üks artikkel samal teemal.

Samas, Wired on natuke hiljem kirjutanud samal teemal nii:

It didn’t matter; there was soon talk of a new generation of nuclear-type weapons and hafnium-powered bombers. One article claimed that a Global Hawk unmanned aerial vehicle was about to be pulled off the production line to have a hafnium engine placed on it (a spokesperson for Global Hawk fell out of their chair laughing when I asked about this).

Kas siis nüüd oli selles hafniumimootori jutus mingit iva või mitte, pole mina pädev ütlema, aga mõte on iseenesest intrigeeriv.

[Kilo Tango]

Iseenesest kirjutas Tehnikamaailm omal ajal teist liiki tuumamootorist, mis polevat päris "vana hea aurumasin" ning töötavat teatud hafniumi isotoobiga. Siin veel üks artikkel samal teemal.

Samas, Wired on natuke hiljem kirjutanud samal teemal nii:

It didn’t matter; there was soon talk of a new generation of nuclear-type weapons and hafnium-powered bombers. One article claimed that a Global Hawk unmanned aerial vehicle was about to be pulled off the production line to have a hafnium engine placed on it (a spokesperson for Global Hawk fell out of their chair laughing when I asked about this).

Kas siis nüüd oli selles hafniumimootori jutus mingit iva või mitte, pole mina pädev ütlema, aga mõte on iseenesest intrigeeriv.

http://en.wikipedia.org/wiki/Hafnium_controversy

[Gideonic]

Minu jaoks oli üsna ülltav, et kosmoses on juba kasutatud tuumareaktoreid, mitte ainult pooldumise soojusenegia pealt elavaid energiaallikaid.
http://en.m.wikipedia.org/wiki/Nuclear_power_in_space

[Lemet]

No ei vea venelastel GLONASSI sputnikutega. Järjekordne Proton M, mis pidi kolm süsteemi satelliiti orbiidile viima, kukkus 15 sekundit peale starti alla. Rakett pidi esmakordselt peale 2011 aastat toimetama orbiidile täiendavad sputnikud. Kiirendusblokida DM-3 varustet Proton M stsrti transleeriti telekanali Rossija 24 ja Rosskosmose saidil. Umbes kümnendal lennusekundil muutis rakett ootamatult trajektoori, süttis, kukkus Baikonuri kosmodroomi territooriumile ja plahvatas.
Üks võimalikest põhjustast on püsivuse kaotus- rakett kalldus esmalt ühele, siis teisele küljele, Juhtuda võis see kas juhtimissüsteemi rikke või probleemide tõttu mootori põlemiskambrites.
Ka 2010 aastal ebaõnnestus loö,e satelliidi lendusaatmine.
Antud hetkel kasutatakse navigatsiooniks 23-e aktiivset satelliiti, veel neli on reservis ja üks tehnilises hoolduses. Hiljuti sai teatavaks, et üks aktiivsetest satelliitidest lõpetas teadmata põjkustel signaali edastamise maale.

http://www.youtube.com/watch?v=EJ5__1PPgNQ

[pagan]

Seda korduvat reha otsa astumist on juba naljakas vaadata. Iga aasta vajutavad nad nuppu ja iga aasta kukub asi alla. Aga äkki järgmine aasta... imeväel ..ikkagi lendab?

P.S. Vene kommentaariumites levib visalt teooria, et seal neid sputnike ei olnudki. Et lasti lihtsalt rakett õhku ja pandi sputnike raha miljard tasku. Kogu kahju olla riigile 4.4 miljardit rutsi.

[Roamless]

Ei usu seda vandenõu teooriat. Asjaga on lihtsalt seotud niipalju inimesi, et selline asi reaalsuses ujuks kohe välja. Kõike sa ikka kinni ei mätsi, kusagilt mõni rahulolematu asja ikka lõpuks paljastaks.

[Soobel]

Mu meelest paistis juba kohe tõustes kuskilt mootorite vahelt mingine kõrvaline pussujuga, mis kuju ja asendit muutis ja hullemaks ja lõpuks päris hapuks läks.

Otseülekanne: http://www.youtube.com/watch?v=kREvrbBBKTY

[allatah]

Antud hetkel kasutatakse navigatsiooniks 23-e aktiivset satelliiti, veel neli on reservis ja üks tehnilises hoolduses.

Veits rumal küsimus, aga see tehnilises hoolduses olev satelliit, et mis hooldust ja KUIDAS tal seda tehakse? Kas maa pealt seadistatakse mingeid programme ümber? VÕi saadetakse haamri ja mutrivõtmega kosmonaut üles mootoririhma vahetama?
Ja milleks need 4 reservis olevat masinat? Ma kujutan oma väikeses peas ette, et voolu saavad nad nii ehk naa päikesepatareidelt ja justkui peaksid enamvähem igavesti töötama. Või hoitakse niimoodi aku eluiga kokku?

[Lemet]

Ma kujutan oma väikeses peas ette, et voolu saavad nad nii ehk naa päikesepatareidelt ja justkui peaksid enamvähem igavesti töötama.

Tegelikult on see "igavesti" suht lühike aeg, vene satelliitide eluiga on kolmest seitsme aastani, kusjuures hetkel on suur jagu neist oma eluea piiril ja vajavad ilmselt peagi väljavahetamist. Ameriklaste GPS satelliitide eluiga on kordades pikem vene omadest. Kurjad keeled räägivad, et see viimane mats tuleb Roskosmosel enda kanda jätta- nii satelliidid kui ka kanderakett olla visalt levivate kuulduste kohaselt kindlustamata olnud...

EDIT; Kui huvi siis saab võrrelda satelliitide eluiga läbi aegade.
http://www.tssonline.ru/articles2/sputn ... -i-glonass

Näiteks selline tabel...



Tegu on küll 2010. aasta artikliga, aga eks põhi on ikka sama või isegi veelgi negatiivsem Venemaa jaoks, arvestades viimaste aastate "saavutusi". Nagu näha, on venelastel oma grupeeringu joonelhoidmiseks vaja vaata et neli korda rohkem starte.