Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad

[Kapten Trumm]

Võrdlus suurtükiväega on pehmelt öeldes loll (ja seda tõesti pehmelt öeldes).
Investeeringul ja jooksvatel kuludel on siin lausa 2 suurusjärku vahet - tänase rahaseisu juures pole tegelikult täna mingit põhjust osta snaipriüksuste relvastamiseks norrakate vana sodi "kõigile midagi keskpärast" sildi all. Antud relvasüsteemi kasutajate arv on lihtsalt piisavalt väike ja sellest tuleb ka väike relvade ning moona vajadus ja nii uskumatu kui see ka pole, EV suudab täna (erinevalt suurtükiväest, tankidest või muust taolisest kallist kraamist) relvastada kõik snaipripädevusega vennad kõige parema relvastusega, mis turul on ja neid võib ka 10 a takka uute vastu vahetada, lihtsalt pole vajadust podjobkat teha, kuna kulud sellele ei küüni isegi väheolulisele tasemele.

[Madis22]

Ma tuletaks siinkohal jälle Kapten Trummi meelde - meil on snaipreid, keda võiks vabalt varustada maailma tipptaseme varustusega, vähe sellepärast, et reservidega ei tegeleta. Kui me tegeleks piisava aktiivsusega kogu EKJ väljaõpetatud reserviga, räägiks me suurusjärgust 1000 snaiprit ja 1500 täpsuslaskurit. Hetkel. Kuni järgmist aastakäiku ajateenijaid ei ole veel reservi lastud. Ole kaur3'ega nõus - mõned talendikad entusiastid võiks saada võimaluse oma sooritust piiramatult lihvida just ülejäänutele stiimuli nendesarnaseks või neist paremaks saada, seadmise eesmärgil, kuid tippude veel paremaks lihvimiseks vajalik ei peaks olema iga viimse kui täpsuslaskuri taseme säilitamiseks standard.

[Medusa]

Pole see praegune relvastus ka nii hull midagi, et ainult uus süsteem toimiks. Jao tasemel on AK-4/AG-3 sobiva optikaga täiesti toimiv lahendus, sest logistilises mõttes on see oluliselt vähem koormavam, võrreldes kasvõi M14-ga. Ka väljaõppe seisukohast, ning relv ei erine visuaalselt nii palju ülejäänutest.

See norra mauser. Nojah, saab ju alati ka paremini, näiteks .338 cal TRG kui snaipripaari töövahend. Kuid neid tiire, kus ametlikult tohib 338-ga lasta, on oluliselt vähem, kui neid, kus võib 308-ga lasta. See on üks probleem. Teisalt, tuletan ka meelde, et see norra mauser on esimene "päris" snaiprirelv KL-is, sest poolautomaatne M14 või ka Galil on pigem täpsuspüssid. Vahe tuleb sisse efektiivses tuleulatuses (pea paarisajameetrine), täpsuses, kasutamise põhimõtetes. Täpsuspüssil on 20-ne padrunisalv suureks boonuseks ja salvi läheb parasjagu palju vaja, teisalt mauseri 5-lasuline koos mõne tagavaraga on tolle rolli jaoks piisav.

Muidugi, ka need mauserid on kulunud ja mingi hetk saabub taas see moment, et vastase ees mingi eelise, või vähemalt mitte vähemuses olemiseks, on midagi uut vaja.

Lihtsalt teadmiseks, minu isikliku arvamuse järgi on 338 kaliibriga TRG igati korralik tööriist ja arvestades kaalu- ja suurusevahe erinevuse väiksust väiksema kaliibriga variandiga võrreldes, siis igati mõistlik valik avatud või poolkinnisel maastikul toimimiseks. Linnas läheb 308 poolauto vormis väga hästi peale ja polt+poolauto asemel kasutaks poolauto+kergekulla kombot.

[Kapten Trumm]

räägiks me suurusjärgust 1000 snaiprit ja 1500 täpsuslaskurit

Proportsioon 1:1,5 SN vs TL ei ole kindlasti õige. See proportsioon on tegelikult struktuuris vahemikus 1:6 kuni 1:10 ja ilmselt tegelikkuses veelgi suurem.
Esimene snaiperrelvade hange oli ju alles 2008. Täpsuslaskurite õpe on Eestis käinud vist alates 1996 (peale Galilide tulekut).

[Kapten Trumm]

See norra mauser. Nojah, saab ju alati ka paremini, näiteks .338 cal TRG kui snaipripaari töövahend. Kuid neid tiire, kus ametlikult tohib 338-ga lasta, on oluliselt vähem, kui neid, kus võib 308-ga lasta. See on üks probleem. Teisalt, tuletan ka meelde, et see norra mauser on esimene "päris" snaiprirelv KL-is, sest poolautomaatne M14 või ka Galil on pigem täpsuspüssid. Vahe tuleb sisse efektiivses tuleulatuses (pea paarisajameetrine), täpsuses, kasutamise põhimõtetes. Täpsuspüssil on 20-ne padrunisalv suureks boonuseks ja salvi läheb parasjagu palju vaja, teisalt mauseri 5-lasuline koos mõne tagavaraga on tolle rolli jaoks piisav.

Snaiper relvastatud täpsuspüssiga kärab minuarust senikaua, kui vastane ka neid SVD-ga snaipreid viljeleb/viljeles.
Kui vaadata natuke netist pilte, siis isegi arvestades snaiprite muidu diskreetset olemist (palju nad pildile ju ei satu), siis on näha, et kätte on ilmunud lisaks SVD-le märksa hullemad riistad. Kui panna samale pildile ka tõenäoline kogemus Ukrainas (kus toimub ka täna vastaspoolte snaiprite vaheline löömine), siis tuleb tõdeda, et aastal 2005 hea tundunud pilt on hakanud kiirelt halvenema. Lisaks on tekkinud juba spetsiaalsed snaipriüksused ja tehakse jõupingutusi selleks, et need ei saaks läbisõiduhooviks (mis meil sel teemal hiljuti juhtus?).

Muidugi, need norrakate Mauserid on kindlasti paremad kui eimidagi või nt M14. Vastane aga võib tulla nt briti püssidega, mis lasevad täpsemalt ja hulga kaugemale. Lisaks võib püssi kasutaja olla ka kogenum. Ei imestaks, kui varsti tuleb uudis, et venelased on asunud valmistama ühe või teise lääne püssi illegaalset koopiat. Aga asja puänt on - et venelased tegelevad sellega intensiivselt seepärast, et see on asümmeetriline võitlusviis ja see suudab tekitada sisendi kohta suurt jama ning sellega võitlemiseks on vaja palju jõudu kulutada. Et see tõsiasi pole meil väga teatavaks võetud, on juba probleem, sest Eesti omas vaesuses peaks just tegelema intensiivselt asümmeetrilist efekti pakkuvate võitlusviiside/vahenditega. Asümmeetria ei tähenda siin ju mitte sissisõda, vaid antud tegevus on ka konventsionaalses sõjas tugevalt asümmeetriline.

[kaur3]

Trummi jutu lisaks uudis Venemaalt, mille kohaselt nende peamise sõjalise jõu VDV üksused vahetavad SVD välja SV-98 vastu. Mulle jääb segaseks kindral-majori seletus, et kõik SVD on üksustest läinud. Kas nad panid siis jagudesse ka poltlukuga püssid?! See oleks ju ujumine vastuvoolu üleüldise moega.

Основной снайперской винтовкой (ОСВ) Воздушно-десантных войск (ВДВ) РФ сегодня является уже не СВД, а новая СВ-98, сообщил в субботу в эфире радиостанции "Русская служба новостей" заместитель начальника штаба ВДВ генерал-майор Александр Шушукин.
«Снайперская винтовка СВ-98 предназначена для уничтожения целей на дальности до 1000 метров, конструкция обеспечивает установку прицелов как российского, так и зарубежного производства»
"СВ-98 используется. Мы ушли уже практически во всех подразделениях от СВД. Если где они остались, то только для изучения", — сказал Шушукин.

http://www.arms-expo.ru/news/vooruzheni ... dv_rossii/
http://world.guns.ru/sniper/sniper-rifl ... -98-r.html

Trummi mainitud nooblid lääne püssid Vene üksustes ei ole tänase päeva relvamüügikeelu seisu arvestades heas situatsioonis. Varujuppe ei saa, täpse laskmise moona nad vist ei suuda ilma lääne komponentideta toota jne. FSO paistab olevat läinud AI pealt kodumaise Orsise peale.

http://varlamov.ru/1347142.html
http://tvzvezda.ru/news/forces/content/ ... 4-18zi.htm

[Kapten Trumm]

SV-98 ei tähenda, et seda jao tasemel pruugitakse. Pigem ikka roodu mingis snaiprimeeskonnas. Jao TL-id saavad aga optikaga AK-47 näiteks?
Ega põhimõtteliselt, kui olukord lubab (nt mingi politseioperatsioon alaväärse vastase vastu), pole selles poltlukus ja "jaosnaipris" ju häda midagi, lihtsalt intensiivsemas tegevuses lähimaa pealt on see poltlukk (ja isegei Galil SN või SVD) ebapraktiline kasutada, liiga kaugele töötav (st väikse vaatesektoriga) optika ja relv lähilahinguks liig kohmakas.

Aga noh, mine sa tea, kui võitlejaid püsivad ikka 2-3 aastat koha peal, siis kannatab ka selle poltluku mehe enamvähem välja õpetada.

[tommy]

....uudis Venemaalt, mille kohaselt nende peamise sõjalise jõu VDV üksused vahetavad SVD välja SV-98 vastu. Mulle jääb segaseks kindral-majori seletus, et kõik SVD on üksustest läinud. Kas nad panid siis jagudesse ka poltlukuga püssid?! See oleks ju ujumine vastuvoolu üleüldise moega.

Isegi muidu nii tubli patrioot Mokrušin ei taha seda uskuda...

UPD. Поговорил с одним из военнослужащих ВДВ. В его соединении СВ-98 вообще нет, а СВДС вполне наличествует.

http://twower.livejournal.com/1739707.html

[kaur3]

Trumm:

Aga noh, mine sa tea, kui võitlejaid püsivad ikka 2-3 aastat koha peal, siis kannatab ka selle poltluku mehe enamvähem välja õpetada.

Mis imeasju nad seal 2-3 a sellele mehel enam-vähem selgeks õpetavad?

[Kapten Trumm]

Pean silmas selle 1000 m püssi väärilist õpet.
No tegijad on öelnud, et poltlukust 1 km kaugusel rinnakuju kindlaks tabamiseks kulub oluliselt rohkem tööd kui poolautomaadiga 500 m kaugusel sama tegemiseks.
Lisaks pole täpsuslaskurist snaipri tegemine pelgalt laskeõpe, vaid öeldakse seda, et hea täpsuslaskur on 25% sellest, mida on hea snaiper. Selle distantsi kasvamisel kasvab nõuete hulk lausa eksponentsiaalselt. Näiteks snaiprimeeskonna ülem peaks olema juba (staažiga) vanemallohvitser, et ta üldse tönkaks, mida kompanii või pati ülem temast tahab või mis on ühe või teise sõjaplaani iva. Laskurid siis minimaalselt nooremallohvitserid. Muidugi ei saa ju kätt ette panna, kui venelased pistavad lihtsalt reamehest SVD mehele SV98 pihku ja selle tagajärjel paraneb viimaste efektiivne laskekaugus 100-200 m ja ülesandeid, mille taipamine eeldab minimaalselt allohvitseri haridust, neilt ei nõutagi.

[kaur3]

VDV kindral paistab rääkivat Kalašnikovi reklaamvoldiku numbritest.

http://kalashnikovconcern.ru/kalashniko ... sv-98.html

Üldiselt peetakse SV-98 efektiivseks laskekauguseks 800 m. Võib-olla 2-3 aastaga saavad VDV mustermehed 1000 m kätte.

[diesel]

...No tegijad on öelnud, et poltlukust 1 km kaugusel rinnakuju kindlaks tabamiseks kulub oluliselt rohkem tööd kui poolautomaadiga 500 m kaugusel sama tegemiseks...

võhikuna küsin veidi. kas teemaks on siis tuule ja temperatuuri ja õhuniiskuse ja muu taolise peen arvestamine? ehk juba peen teadus.
ja kas teoreetiliselt suurem kaliiber ehk suurem kineetiline energia (kuul raskem, püssirohtu rohkem) tõstab täpsust kui distants samaks jääb?
kui viimane väide paika peab, siis kas väikse kaliibriga harjutanud sõdur teeks 0.50 või veel jämedama toruga vene snaipri teoreetiliselt kahjutuks veel enne kui viimane üldse laskeulatusse jõuab?

[Kapten Trumm]

Mitte et ma nüüd mingi asjatundja oleks, aga lihtsalt refereerides kuuldut.
Küsimus pole ainult sihtmärgi tabamises (kahtlen muidugi, kas suva reamehed ikka 050ga 1000 m taha pihta saavad), vaid ka spetsiifilistes oskustes vastase snaiper leida enne sind, et sa saaks selle esimese lasu teha. Üldiselt on snaipri maskeerimise tase selline, et suva jalaväe patrull võib jalutada temast 5 m kauguselt mööda ja mitte midagi märgata.
Loomulikult on 1000 m juba paljude asjaolude arvestamine (mis 500 m pealt erilist tähtsust veel ei oma).

[Medusa]

Kuuli lendu mõjutab peamiselt kolm tegurit, üks on algkiirus, teine tuule suund ja kiirus, ning kolmandaks õhu tihedus. See viimane kujuneb omakorda kolmest asjast, temperatuur, õhurõhk ja õhuniiskus.

Kui panna kalkulaatoris niiskus 50% peale, siis keskmistab see selel teguri vead ära ja saab ühe keskmise järgi lasta. Muidugi, kui on stabiilselt mingi muu keskmise väärtuse juures, siis tasub too kalkulaatorisse sisse visata. Õhurõhku mõned arvestavad, mõned mitte. Kaugele lastes tasub suuremaid muutusi juba arvestada. Aga kui on kiire, siis läheb kasutusse vaid temperatuur kui peamine tegur. Muidu, uued Kestreli tuulemõõtjad Applied Ballistics kalkulaatoriga on päris mugavad, kuna võtab õhunäidud juba ise, ning laskurile jääb tuule mõju ja kauguse määramine.

Kaugemale, kui keskmised laskedistantsid, laskmisel on see vigade kuhjumise probleem. Kuna kuuli trajektoor muutub järsemaks maapinna suhtes, kui nüüd mitteteaduslikke termineid kasutada, siis mängivad vead kauguse hindamisel ja tuule mõjus suuremat rolli. Kui esimese 300 m piires võib paljude kaliibritega COM lasku sisuliselt otsesihtimisega teha ja natukene täpsemaks laskmiseks piisab ka 50 m täpsusega kauguse hindamiseks, siis 1000 m peal tabava lasu saamiseks peaks see kaugusehinnang olema juba max +-5 m peal.

Konkreetne näide erinevatest teguritest ja nende mõjust, toetudes mainitud Applied Ballistics kalkulaatorile. Kaliiber 7,62 NATO ja laskekaugus 800 m. Kui kaugust hinnata täpsusega +-1 m, tuule kiirust +-0,5 m/s ja algkiirust +-3 m/s, siis 0,5 MOA täpsusega laskja suudab esimese lasu tabamise tõenäosus on 84,5%. See tähendab siis kvaliteetmoona ja -relva, laseriga kauguse mõõtmist ja päris head tuulelugemisoskust. Samas, kui võtta keskmisem ja KL mõistes realistlikum juhtum, hinnata kaugust täpsusega +-10 m (optikaga mõõtes on see hea tulemus), tuult kõhutundega +-1 m/s ning RUAG moonaga lastes (algkiirus +-5 m/s), siis 1 MOA relvaga (NM puhul mõistlik eeldus) saab esimese lasu tabamise tõenäosuseks ca 25%.

[diesel]

ma sõnastaks veidi ringi.
tervislik oleks vastasele pihta saada nii kaugelt, et endal väga vastutulega viga saamise hirmu poleks ja kiirelt jooksma ka ei peaks.
kui tasemel snaipri koolitamine ja "soojas" hoidmine on kulukas ja võtab ka palju aega, siis kas saaks samas suurusjärgus
tabamisvõime vähema koolituse ja kuludega kui kasvatada kaliibrit?
ega tibIa igakord vast gradi või kahurituld peale ei tõmba kui üksik võitleja maha võetakse.
ei pea tingimata tibIa snaipreid jahtima. sihtmärgiks kõlbaks suvaline vastane.

edit: medusa asjalik postitusi tuli vahepeal. minu mõte liigub just seda rada pidi, et kas jämedam toru võimaldab kaugemalt nö. otsesihtimisega pihta saada. ilma rehkendusi tegemata.