Sissil on külm ja nälg

[Heigo]

Oli küll, valge aedviljadega supp tuli välja, muide täitsas maitsev oli.

[Shiim]

Ise pole kasutanud, aga äkki on lahendus veepuhastustabletid? Looduslikku vett saab Eestis küll praktiliselt igalt poolt.

[Juhani Putkinen]

Näiteks nendes NATO-pakkides mida saime "vanal heal ajal" oli veepuhastustabletid täitsa olemas.

Aga kui natukese mõtleme, nii need tunduvad kahtlaselt.

Nad peaksid otse kohe tapma vees olevad viirused ja bakterid - seega nad on kuidagi mürgised.

Kui häda käes, nii muidugi on parem kasutada veepuhastustablette kui surra veepuuduse tõttu - aga pikaajaliselt on kahtlane neid kasutada.

Loodusliku vee keetmine 10 minutit tapab küll bakterid jms. aga ka see pole ilma probleemideta.

On olemas veepuhastusfiltreid, aga kes neid viitsib kaasas tassida?

[Shiim]

Arvan, et need sisaldavad näiteks kloori (olen kuulnud, et on olemas ka tabletid kloori neutraliseerimiseks - kasutatakse peale seda kui klooritablett on juba lahustunud - kloor muutub siis tavaliseks söögisoolaks NaCl). Kusjuures veel 15 aastat tagasi lisati Tallinna veele kloori.
Olen kuulnud ka soovitust, et joogivette võib tilgutada joodi.

[Heigo]

Juhani, ma võtan sinuga eraldi hiljem ühendust selle termokilega telgi osas. Olete seda pikalt propageerinud, huvitav oleks sellega tutvuda.

[Leo]

Ma hankisin endale fooliumkile, mis on ühelt poolt roheline ja teiselt foolium. Mahub suuremasse taskusse ja EKJ rakmetaskusse. Hea varjualust ehitada või magamiskohale alla panna või ümber võtta. Kuidas NV ja termosihik sellele fooliumile reageerib, ei ole veel testinud, kuid ilmselt vähendab foolium ka inimesest tekkivad soojuskiirgust.

[Juhani Putkinen]

Ma hankisin endale fooliumkile, mis on ühelt poolt roheline ja teiselt foolium. Mahub suuremasse taskusse ja EKJ rakmetaskusse. Hea varjualust ehitada või magamiskohale alla panna või ümber võtta. Kuidas NV ja termosihik sellele fooliumile reageerib, ei ole veel testinud, kuid ilmselt vähendab foolium ka inimesest tekkivad soojuskiirgust.

Loodan, et see on kosmosetekk - ühelt pool läikiva hõbedane nagu peegel.

See on hea asi, aga on väga oluline, et Sinu ja selle fooliumi vahel on selge õhuvahe. Ku see tekk on otse vastu sind sellest pole kasu, vaid termokaameraga(sihikuga) Sind on näha.

[samdick]

...paar omapoolset tähelepanekut külmast ja näljast...tuletegemine pole sissil siiski täiesti keelatud...siin kehtib paar enesestmõistetavat reeglit...parim neist vanasõna et valge mees teeb suure lõkke ja istub kaugel, punane mees väikese ja istub lähedal...tuleb siis pigem punane mees (so-called indian) olla...
...olen kasutanud saabastes naistesidemeid ja neist on tolku küll, oleks nad aint sobivama kujuga...noh käärid ja med-teip abiks...
eesti loodus pakub imetlusväärset komplekti pea kõigest vajalikust nii nälja, janu kui ka haiguste vastu...sestap on meie looduse tundmine möödapääsmatu, aitab ka lähinaabrite manu sattununa...
mul on soomekeelne ellujäämisõpik, kahes osas, autor oli üks survivekurssi juhendajatest 1996 soomes...pakub seinast seina juhatusi, mis sobilikud kasutuseks ka sissimise ajal...

[pagan]

Mu esimene postitus siin foorumis, olen ammune lugeja aga pole seni midagi öelda olnud.

Metsas söögi otsimise kohalt meenub lapsepõlves loetud raamat - N. Verzilin. "Robinsoni jälgedes" 1949 a.
Hoidsin seda raamatut käes viimati üle 15 aasta tagasi, seega pole kindel kui tasemel ta ikkagi teadmisteallikana on AGA...
Mäletan, et seal räägiti kuidas hundinuia juurtest peale kuivatamist saab jahu teha leiva jaoks ja muidki kasulikke nippe...
Ei tea kas sissidel on aega pläkerdada robinsionide kombel aga ehk abiks ikka.

Internetist tutvumiseks leidsin ainult vene keelse faili raamatu sisust:
http://lib.aldebaran.ru/author/verzilin ... na.rtf.zip

Raamatus on palju rohkem illustreerivaid pilte ja poisikesele oli see väga vahva lugemine. Et kuidas ikka metsast pudru, või ja piim välja võluda.
Atraktsioonilisi näiteid, ka militaarteemalisi, oli seal ka. Kuid jällegi, mis täiskasvanud asjast ja teostatavusest arvavad, pole kontrollinud. Ehk on abiks.

[USP]

Kui tammetõrudest mõruaine välja leotada, kuivatada ja jahvatada saab ülitoitva jahu millest võib suurepäraseid keekse ja tordipõhju teha. Kuid reaalsus on see, et tuleb ikkagi kaubaautot röövida...

[Juhani Putkinen]

Vabandan väga, aga loodusest pole eriti midagi kasulikku süüa tegelikkuses saada.

Kevadel lühikest aega mürgiseid seeni milledest saa süua teha kui keedab mürgi välja. Suvel ja sügisel rohkem seeni, aga pelgalt seendega ei tule midagi välja.

Sügisel on marju saada ja see võimalus tasub ära kasutada - kui võimalik ohutult (alati pole).

Kui oskaks vibuga loomi püüda nii see oleks midagi - või sumbutajaga snaipripüssiga. Kalu võib-olla, aga ka nendega ei ela ära.

-----

Seega tulen uuesti selle tõe juurde, et juba rahuajal on vaja peidikuid ja punkreid ehitada. Konservid on suurepärane asi - muidugi neid on vaja kasutada nii, et nad ei lähe habuks (FIFO). Mul endal on suhteliselt hea kollektsioon igasuguseid konserve, helbeid, jne. varuks.

[pagan]

Üks võimalus on jah kottide kaupa nodi maha matta, aga kaua sellega vastu peab? Kuu, kaks, kolm? See teema on minu meelest selline natuke hüpoteetiline ja natuke ulmefantaasia kanti kiskuv. Siiski huvitav mõtisklemine.
Kuid kui nüüd ajurünnaku korras siiski pisut fantaseerida, siis:
Pigem võiks tekitada hoopis liitlassuhteid ja leppida - harjutada kokku konkreetseid varustamisteid ja sidepidamisviise. Lennukid, kaatrid, allveelaevad, maad mööda?
Samas kui motiveeritud need liitlased nodi saatma oleksid? Eriti veel kui neile ka survet avaldatakse. Ei tea kas saab lootma jääda? Siis tuleks natukene kõike teha.
Ettenägelikult natuke nodi maha matta, natuke röövida, natuke juurikaid-tõrusid näksida ja natuke piiritaguseid abipakke oodata.

[Juhani Putkinen]

Konserve ei tasu nii sama või kottides maha matta.

Muidugi on vaja veetihe konteinereid. Näiteks vanadest suurtest piimaanumatest saa teha - on vaja varustada kummist tihendiga ja kaanelukkudega.

Säilib aastate viisi.

[Kapten Trumm]

Endisest metsavennast kirjamees Käärmann kirjutas ka, et toiduks loomade või kalade püüdmine on kõrge riskiastmega tegevus, kus võib ise kergesti kellegi saagiks langeda. Eriti puudutab see püüniseid ja kalastamist (kus püüdmine toimub pikka aega ühe koha peal). Eesti laiuskraadil kasvatab üks pindalaühik üsna vähe loomset biomassi, et enne millegi kinnipüüdmist võid nälga kõngeda (või tagaajajate saagiks langeda).

Summuti tõhus kasutamine eeldab ka vastavat laskemoona, millel kuul väljub rauast alla 330 m/sek (alahelikiirusega). Üldiselt pole see levinud lahingrelvadega reaalne (kui ehk Makarov välja arvata - aga selle laskekaugus ja täpsus on nii väike, et mingit jahti sellega ikka ei pea).

Kokkuvõtvalt - sissisõda ilma kohalike toetuseta ei pea (nii logistika kui ka muus mõttes). Juba Mao Zedong ütles, et kohalikult ei tohi vägisi õmblusnõelagi võtta. Nt NSVL "organite" katsed korraldada partisanisõda NKVD kaadritöötajate abil Ukrainas ja Valgevenes kukkus kolinal läbi (ma arvan, et kohalikud andsid endisi timukaid mõnuga sakslastele üles).

Seega - jahistrateegiate asemel tasub mõelda, kuidas teha asju nii, et kohalik oleks huvitatud vähemalt passiivsest toetusest.

[Madis22]

Üks võimalus on jah kottide kaupa nodi maha matta, aga kaua sellega vastu peab? Kuu, kaks, kolm? See teema on minu meelest selline natuke hüpoteetiline ja natuke ulmefantaasia kanti kiskuv. Siiski huvitav mõtisklemine.
Kuid kui nüüd ajurünnaku korras siiski pisut fantaseerida, siis:
Pigem võiks tekitada hoopis liitlassuhteid ja leppida - harjutada kokku konkreetseid varustamisteid ja sidepidamisviise. Lennukid, kaatrid, allveelaevad, maad mööda?
Samas kui motiveeritud need liitlased nodi saatma oleksid? Eriti veel kui neile ka survet avaldatakse. Ei tea kas saab lootma jääda? Siis tuleks natukene kõike teha.
Ettenägelikult natuke nodi maha matta, natuke röövida, natuke juurikaid-tõrusid näksida ja natuke piiritaguseid abipakke oodata.

Reaalsem on kolme-nelja kuu toit kinniteibitud plastikkottides närilisekindlates kastides maha matta, kui liitlaste õhu/allvee-saadetistele lootma jääda. Kui üldse miskit küsimust kergitama hakata, siis vast seda, et mis see kolme-nelja kuu toit maksab ja kus seda hoida, ehk kes raatsib raha maha matta. Ainuüksi 30 liha/kala-konservi ja 15-20 kg kuivaineid (ühe kuu põhitoit) maksab 60€ kanti. Hakka sinna veel korralikku vaati ehk kasti ja mitmekesisust loovaid lisandeid juurde panema ning eelarve kipub kähku kahekordistuma. Hoida seda aga keldris, et siis rotatsiooni korras koduseks toiduks tarvitada, on küll lihtsalt investeering tulevikku (raha pole maha maetud, vaid lihtsalt toit ette valmis ostetud), kuid siis on kastid vajalikul hetkel metsa viimata. Oleks veel, et enamus mehi elaks maal külasid mööda laiali, siis poleks probleemi terve üksusega külakorda üksteise juures "toidujahil" käia (ühe mehe kuu aja toit on rühmale päeva toit), kuid et meil enamus noori mehi linnaasukad, siis peab hakkama söögi saamiseks regulaarselt "linnasid tagasi vallutama". Üksinda 100-150 kg ära ei lohista, suurema hulga noorte tervete meeste linnas liikumine äratab aga sõjaajal kindlasti tähelepanu.