Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Yks]

Vabandust, aga me ei ole ainsad kelle asjad juhtuvad ootamatult. Meenutan, et Belgias ja Pariisis juhtusid ka asjad "ootamatult".
Nii, et võta veidi hoogu maha ja lõpeta juba selle Pärnu kaasuse ketramine. Ilmselgelt tuleb nii meil kui mujal neid ootmatuseid pidevalt ja ka edaspidi. Isegi Venemaal.

Kordan taaskord seda Trumm selmet mind demagoogias süüdistada, võta kätte ja hakka tegema antud asjas midagi riigi heaks. Ära kurat koguaeg vingu, passi ja oota, et mida riik sinu heaks teeb! Ole hea ja saada oma andmed rakkerühma juhile, anna teada et soovid osaleda ja su mõtted ning arvamus (vaatamata 1994.aastal juba poliitikas olnute vandenõule) on seal teretulnud nagu ka sinu vahetu osavõtt ja panustamine! Seda enam, et ilmselgelt ei küündi mitte kellegi kompetents rakkerühmas antud valdkonnas sinu teadmiste tasemele.

[Kapten Trumm]

Vabandust, aga mis asja? Võtame ainult ühe valdkonna - kaitsevaldkonna. No, kustotsast siin kehtivad 1994.aasta paradigmad või tolle aja politikas ilmateinute arusaamad? Miks me nagu seal ei näe seda 1994.aastate poliitiliste jõudude mõju aga kodanikukaitses täna mütologiseerime neid jõude? Sest, see mõju on siiski marginaalne. Olemas kindlasti, kuid mitte märgiline enam. Nagu RE raskekahurivägi a la Jürgen Ligi ei suuda enam muuta teatavaid asju kutsealustest koosneva kaitseväe kontekstis, nii ei suuda ka sisuliselt teisejärguliseks muutunud pensioniealised parteipoliitikud mõjutada kodanikukaitse olulisust väga suure osa noorema generatsiooni poliitikute ja ametnike silmis!
Jah, kindlasti on valdkondi, mis on jäänud taandarengusse, kuid lisaks politiseerimisele on seal ka muid tegureid. Kusjuures sageli on põhjuseks ka nö uue (täiesti parteivaba) tulija innukus, mis teinekord lõppeb fiaskoga.

Riigikaitses ei tehtud (erinevalt päästealast) sellist fataalset viga (nagu tegi nt Läti), et oleks hakatud tegelema mingi "poole rehkendusega", vaid oli oidu võtta eeskuju sealt, kus olid terviklikud relvajõud olemas. Eeskujudeks olid tollal Soome, aga ka NSVL ja USA. See justnimelt päästiski Eesti riigikaitse tänase päästevaldkonna saatusest. Eelkõige on kvalitatiivne vahe (erinevalt sisejulgeolekust) see, et riigikaitse on üles ehitatud eri tüüpi ohtude tõrjumiseks (kõik pole ideaalne aga siiski pole ka päris püksata). Meil on täna võimalik tõrjuda Bali mässulisi CNN kaamera ees kui ka idanaabri soomuskolonne. Sisejulgeolek aga suudab selles kontekstis tõrjuda ainult taliibe (rahuaja tegevus) ja sõjaaja tegevuse (soomuskolonnide) kohta sugereerime endale endiselt, et see on ju samahea kui taliibid ja kui argumendid selle vastu, et sellest ei piisa, lõpevad traditsioonilise "trumpässa" lauda löömisega (raha ju pole!).

[Yks]

Vaata aga, kas tõesti tunnistadki, et 1994.aasta poliitikute vandenõu jäi jõuetuks riigikaitse süsteemi lammutamisel? Tead, kui me nüüd hästi otsime, siis leiame tegelikult piisavalt veelgi positiivseid näiteid erinevatelt riigihalduse ja riigi funktsioneerimise valdkondadest. Aga see pole antud teema jutt.

Antud teema jutt on see, et kui meil kehtestatkse kodanikukaitses mängureeglid, kus varjendeid massiliselt ei tule, siis on kõige rumalam tegevus (pigem vastutegevus) see, kui hakatakse jonnima ja undama mingist 20 aasta plaanide vajalikkusest ja sellest, et sellistes tingimustes "mina ei mängi". Ja et üldse on kõik juba minevikus nii pekki keeratud, et ainus väljapääs on koheselt ENSV tsiviilkaitste tingimuste taaskehtestamine. Mis järgmiseks. Venelastele pole seni mõtet vastu astuda kuni meil pole Patriot süsteemid KV käsutuses ja paari pataljoni jagu tanke EKV värvides?

[Kapten Trumm]

"Vandenõu" oli tsiviilkaitsest, mitte sõjalisest riigikaitsest loobumiseks.
See "vandenõu" (tegelikkuses valitsuse otsus kas 1993 või 1994) sai ka stardipauguks järgnenud äratassimisele ja minnalaskmisele.
See ei puudutanud ainult varjendeid, vaid ka varustust, oskusteavet jne.
Päästa õnnestus niipalju, kui seda Kaitsevägi endale võttis (nt meil tänaseni kasutusel olevad nõuka GP-5 gaasimaskid on enamasti pärit tollastest tsiviilkaitse sõjavarudest, mida õnnestus (enamasti KV kaudu) päästa laiali tassimisest ja hävitamisest (siin oli 1991 seisuga ladudes üle miljoni gaasimaski, sh spetsmaskid päästeüksustele ja rinnalastele).

[Yks]

Ja mis me selle ikka ja jälle ülekedratud ajaloolise teadmisega peale hakkame? Mitte midagi ei hakka, ütlen ma sulle! Tuleb alustada nullist sisuliselt. Ja alustamegi!
P..e kogu see minevik! Memuaaridena lugeda hea ja kel vajadus nostalgitsegu.
Oleks "oleks" omad võilevaid ära söönud oleks "oleks" paks poiss. "Oleks" ei toida...

[Kapten Trumm]

Küsimuse vastus sõltub, mida nulltasemeks lugeda.
Ma arvan, et me ei pea algpunktiks võtma olukorda 1990ndate alguse pardakis, nagu paljud analoogsed arenguplaanid seda teinud on.
Miskipärast meie eduraportite ajaarvamine algab enamasti seal 1991-1993 paiku, seda põhjusel, et siis käis tase igal pool päris põhjas ära ja selle põhjaga võrreldes on võimalik suurepäraseid eduraporteid üllitada.

[Lemet]

Pean siiralt ja sügavalt asjaosaliste ees vabandama- ennist sai tõepoolest foorumlase Yks tsitaat Toomase suhu pandud. Toomase sisukas väide oli hoopis selline...

... Kui need on aga ainult paberil.. Kogu see nõuka aja tsiviilkaitse oli 90% pakasuhha. Ning 10% tegelik kaitse mingile nomenklatuurile...

Ja otse loomulikult ka viide sellele...

http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... le#p291098

Veelkord tuhat vabandust.

[Kapten Trumm]

Mina väidan ise kogetuna, et ei olnud pokasuhha. Täna antud teemal toimuv on hoopis pakasuhha (täpsemalt pea liiva peitmine).
Kui ma oskan tänaseni GP-5 maski une pealt pähe panna või diskuteerida varjendite tüüpidest/tsiviilkaitse komponentidest - järelikult tollal õpitust ühte-teist ikka külge jäi.
Küll aga olen elus kokku puutunud inimestega, kes seda värki peaks kutseoskuste tasemel teadma ja ega seal midagi üllatavat polnudki - teadmised, mille eest peaks inimest kaitsma sõjaline tsiviilkaitse ja kuidas seda teha, olid pehmelt öeldes napivõitu - vastav haridus tähendab täna ikka tsiviilprobleeme.

Muidugi oli siin sama probleem nagu kogu vene värgis - puudus uniformne kord ja tase sel teemal sõltus tugevasti asutuse juhtkonnast, kui seda peeti oluliseks, siis olid leitud ressursid ja võimalused. Nii võis nn näidiskolhoosides (mis asuvad kaugel-kaugel sihtmärkidest) kohata sõja-aja juhtimispunkte, mis annavad silmad ette ka soomlastele ja oli ka podjobkasid - sõltuvalt kuidas asjasse suhtuti ja kuidas rahakest oli.

Tüüpne misconception on aga siin kangekaelselt levitatav "tõde", et kuna varjendikohti (pean silmas sertfitseeritud varjendit, mitte midagi muud) oli Tallinnas 450 000 inimese peale 50-60 tuhat, olid need "punaeliidile" ja vastav tegevus pokasuhha. Sellise "tarkuse" levitamine ei ole kahjuks enamat kui enda rumaluse halastamatu demonstratsioon.

[Yks]

Mina jälle väidan tänu omale kogemusele, et oli pakasuhha. Kaasfoorumlasi on siin teisigi, kes seda sama ütlevad. Oma kogemusele tuginedes. Kaheksakümnendate alguses sai ise veenduda, et Toompea bastionites asunud varjend ei olnud juba siis enam see, mida siingi üritatakse meile ette manada. Jah, ta oli kindlasti oma naride ja kohati töötava ventilatsiooniga parem kui 90ndatel, aga see on ka kõik. S..a junnid olid juba siis kordiorides. Ja kastides olnud gaasimaskid, mis kindlasti kajastusid "statistikas", olid hallitanud ja selgelt oma "best before" minetanud juba Kuuba kriisi ajal

Ükski endine nomenklaturist või ametnik (kes võibolla tõesti südamega tööd tehes uskus, nagu mõni eesti soost prokurör, kohtunik või sõjaväelane, et nad ongi kogu elanikkonna tugi) ei suuda mind veenda vastupidises. Isegi kui aust. ksf Castellum esitab siin virnade kaupa ettekandeid ja brošüüre ja muid materjale, siis minu jaoks pole see statistika kahjuks mingi argument. NSVL ajal eksisteeris statistika, mida saab enamvähem usaldada (sellised pehmemad väärtused, mis otseselt ei vajanud erilist "vuntsimist") ja eksisteeris statistika ning andmed, mille väärtus tõsiseltvõetavana on pehmeltöeldes küsitav.

Üldse tundub, et sul Trumm on sealt nõukaajast nii kolhoosikorrast kui kultuurist kui muustki eriti vinged ja positiivsed mälestused. Aga nagu mainis eilses intervjuus ka maestro Jüri Arrak on inimese mäluga selline naljakas värk, et isegi GULAGi laagrit suudetakse meenutada nostalgia ja heldimusega.

Minu jaoks on see tagasivaatav ajalookäsitlus kodanikuaitse kontekstis ennast ammendanud. Kommenteerida tasub hetkel tehtavat ja mitte pidevalt vinguda!
Ei viitsi kogu kuradi aeg lugeda mingeid kohati pastakast imetud "fakte" ja "mälestusi", mis lähevad ristivastuollu mu oma enda empiirilise kogemusega. Minu jaoks oli nõuka armee pask, minu jaoks oli nõuka tsiviilkaitse pask, minu jaoks oli nõukakord üldiselt pask. Ja ma olin alles sisuliselt poisike kui seda mõistsin. Minu jaoks tähendab see vaid ühte - hea, et lahti saime ja seda ilma mingite pesuvee klišeedeta.Punkt!

[toomas tyrk]

Hm, ikka ja jälle samasse punkti tagasi. Mis ilmselt ongi Lemeti eesmärk.

Loomulikult ei hakka ma siin uuesti kordama kõike seda pikka juttu, mis eelmistes sama sisuga teemades juba sisse on toksitud. Tuletaks ainult meelde paar põhilist numbrit.

Ballistilise raketi lennuaeg USA mandriosast N Liidu Euroopa mandriosani on kui pikk? Aga keskmaaraketil Euroopa lääneosast N Liidu Euroopa-osani?

Siis järgmine ongi see varjendite ja varjendikohtade arv, ja kus need asusid.

Ja Sinul seal kolhoosis oleks ilmselt sellest marlimaskist ka mingit kasu olnud. Minul Tallinnas, ilma ühegi varjekohata, aga ilmselt mitte.

Ja kõik need varjendid on ju toredad asjad, ainult et nende kasutamiseks on vajalik eelhoiatus. Kui eelhoiatust ei ole, või see on liiga lühike, siis sa varjendisse ei jõua. Kui sul on aga varjend elukoha all, töökoha all ning siis veel Sinu ainukese ja õige vabaajaveetmise keskuse - poliitharidusmaja all, siis on loomulikult tõenäosus palju suurem, et eelhoiatus on piisava pikkusega...

[Yks]

Kui sa elasid Lillekülas, Pelgulinnas või mõnes muus puitasumis, kus elas nõukaajal märkimisväärselt suur osa (eelkõige) eestikeelsest Tallinna elanikkonast, siis tekib küsimus mõna ksf teadmiste kohta nõukaaja Tallinnast ja selle elanikkonast üldises mõttes...

[Lemet]

Kui sul on aga varjend elukoha all, töökoha all ning siis veel Sinu ainukese ja õige vabaajaveetmise keskuse - poliitharidusmaja all, siis on loomulikult tõenäosus palju suurem, et eelhoiatus on piisava pikkusega...

Toomas, ma'p tea, kuidas sinuga, aga minul jäi varjend paarisaja meetri kaugusele töökohast. S.t. autopargist. Teine samalaadne oli poolteist km. Võimalik, et oli teisigi, nendest pole ma lihtsalt teadlik. Siinkohal soovitan isand Castellumit kui asjatundjat. Mis Poliitharidusmajja puutub, siis erinevalt sinust ei oska sel teemal sõna võtta puuduvad kogemused. Milliseid lugupeetaval aga tunduvad lausa üle serva ajavat. Isand Yks aga tea sest nõukaaja elust ju suurt muhvigi, kui sünniaastat vaadata. Kuuekümnendad ja seitsmekümnendate esimene pool oli nii mõneski osades tükkis teisem elu kui 80ndate lõpp.

Edit: Tallinna 27. 8-klassiline kool Vabaka ääres enne mahapõletamist- oli täiesti eksusteeriv varjend olemas, rauduste ja varuväljapääsuga. Seda siis eestikeelse asumi kohta. Mõistagi kohaliku nomenklatuuri tarvis...

[toomas tyrk]

Oma kohtumistest ning mitte-kohtumistest varjenditega olen ma siin foorumis pikad jutud maha kirjutanud. Milliseid sa isegi lugenud ja kommenteerinud oled. Seepärast ei hakka siin neid kordama.

Aga äkki sa selgitad ikka ära, et miks sul on vaja igas teemas hakata nutma mingite N liidu aegsete kadunud varjendite pärast? See teema on ju teatavasti pealkirjaga "Tsiviil- ja kodanikukaitse tänases Eestis". Arutaks siis siin teemas äkki sellest? Ja jätaks selle Sinu nostalgia laksu nostalgia teemadele?

[Lemet]

Toomas, varjendid on üks ja isegi mitte oluliseim osa sellest, mida meil hetkel puudu. Hetkel on meil puudu terve süsteem kui selline. Mis nõukogude ajal siiski olemas oli. Nii hea või halb, kui see oli. Puust ette ja veelkord punaseks- Pärnuga võrreldav Pripjat veeti peale otsuse vastuvõtmist organiseeritult tühjaks loetud tundidega. Kaua läheks meil samalaadse asja läbiviimiseks? Ja kui ma nüüd loen siin, kuivõrd mõtyetu ja olenatu toona kõik oli....ja kuivõrd silmapaistvalt edumeelsed me oleme olnud siis ...nojah.

[tommy]

Minu jaoks on see tagasivaatav ajalookäsitlus kodanikuaitse kontekstis ennast ammendanud. Kommenteerida tasub hetkel tehtavat ja mitte pidevalt vinguda!

OTSE | Päästeameti konverents: kas olen hädaolukorraks valmis?
http://uudised.err.ee/v/eesti/46ede656- ... aks-valmis