www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Kuzjal on kasutusel analoogselt töötav poolautomaatne maandumissüsteem nagu oli USA lennukikandjatel 20 aastat tagasi. Visuaalmaandumine valgusfoori meenutava suunajaga, mis asub laeva ahtris lennutekist natuke madalamal ning instrumentmaandumine halva nähtavuse/pimeduse puhuks, kus esiklaasidispleile kuvatakse maandumiskoha leidmiseks ja õigeks väljajoondamiseks vajalikud jooned. Start toimub käsitsi (Hornetil kasutatavat automaatsüsteemi pole).

Eee, USAkatel 20 aastat tagasi? Oled ikka kindel.

Loe F-18A ACLS kohta ning siis räägi milline selle sõlmedest Kuzjal kasutusel on.
http://arc.aiaa.org/doi/abs/10.2514/3.1 ... lCode=jgcd
Vaata esilehe allservas daatumeid. 1983 ja 1984.

Kirjeldatud süsteem on automaatne, ütlesin, et Kuzjal on poolautomaatne (kus lendur juhib ise lennukit märguannete järgi). Sellist kasutasid ka ameeriklased (võimalik, et siis enne selle automaatse tulekut). Nt F-14 ajal.

Julgeks siiski arvta, et USA uued simulaatorid, kuhu on kaks aastakümneid kulutatud miljardeid, on ikka tiba täpsemad, kui misiganes Su-33 puhul kasutusel on. Kõrgema klassi omad (millega piloot peab sadu lahinglende läbi harjutama, ennem kui "rooli lastakse") kasutavad täpselt sama riistvara ja isegi tarkvara versiooni, mis parasjagu kasutuses olevatel lennukitel (ühilduvad süsteemid ja tagasiside on silmuleeritud, reaalne raudvara on sama). Seda kõike paralleelselt uue lennukiga toota ja arendada on üldiselt väga kallis ja keeruline ettevõtmine.

Eelneval teemal paar illustratsiooni teemal, miks ikkagi see "3-wire" (hindele viis) maandumise saavutamine niivõrd raske on:

Lennuki suunda ja kiirust on vaja hoida täpselt kuue erineva "telje" suhtes, ning seda lennukikandja suhtes (mitte statsionaarse maapinna):


Selleks et tabada kolmandat trossi, peab sabakonks läbima umbes sellist 90x90cm kasti 4m kõrgusel kõikuvast laevatekist:


Eksides kõrgusega circa 1.2m lendab lennuk mööda ka 4. ehk viimasest),trossist (pildil maandumine paremalt):


Siin video selle kohta kuidas seda praegu automatiseeritakse ning kuidas see piloodile välja näeb:
(Magic Carpet programm F-18 peal, Delta Flight Path F-35C'el)
https://www.youtube.com/watch?v=FMTf_Z9rMh0

Selliste lennukite hulga puhul nagu on F-18 lennukikandjatel, on sellise süsteemi loomise efekt juba lennukite vähem remontimises ja pikemas kasutuseas - täpne maandumine minimeerib kolakaid telikule ja lennuki kerele, mis mõistagi kajastuvad ka rahakotis. Enne selliseid asju kasutati poolautomaatseid süsteeme, mis nõudsid lendurilt kõrgemat meisterlikkust ka USA laevastikus. Kuzja on jäänud ikka sellele tasemele nagu ta 1990ndatel oli ja seal pardal oleva 20 lennuki tarbeks pole ka erilist pointi liiga palju leiutada.

Ameeriklased ongi mitukümmend aastat ees - kuid ka venelased seal päris huupi ei tegutse.

Mariinide Hornet'i eskadrillid opereerivad justnimelt lennukikandjatelt. See näiteks on ka põhjus miks nad hangivad 80 F-35C mudelit lisaks B mudetlitele.

Kas pole ikka nii, et MerejalaväeKorpuse Hornet-i eskadrillid opereerivad siiski maismaabaasidest.???
Või siis vähemalt enamus neist??
Korpuse peamise merelennuväe moodustavad (siiani) Wasp ja America-tüüpi dessantlaevadel(mis reaalsuses on väiksemad lennukikandjad) paiknevad Harrier-tüüpi hävitajad. Mida tasapisi F-35B välja vahetama hakkab.

F/A-18 opereerimas maismaabaasist (mere ääres).
Tähelepanu pöörata eskadrilli tähistusele (M täht seal on "Marines").

tommy kirjutas: Korpuse peamise merelennuväe moodustavad (siiani) Wasp ja America-tüüpi dessantlaevadel(mis reaalsuses on väiksemad lennukikandjad) paiknevad Harrier-tüüpi hävitajad. Mida tasapisi F-35B välja vahetama hakkab.

Jah, Wasp'il tegutsevad Harrierid mida jõudumööda hakatakse asendma F-35B'ga.

Mis Hornetitesse puutub, siis tõesti kõik mariinide Horneti eskadrillid pidevalt Nimitz klassi lennukikandjatel ei ole, kuid aegajalt läbi roteeruvad nad sisuliselt kõik. Mida enam merevägi enda lennuparki koomale tõmbab, seda enam. Tulevikku vaadates on juba näha, et F-35C mudelit jõutakse ilmselgelt osta liiga vähe, sesti juba praegu on mereväel circa 70 lennukiline puudujääk.

Praegustest mariinide kaheksast Hornet'i eskadrillist: (VMFA-112, VMGA-115, VMFA-122, VMFA-232, VMFA-251, VMFA-312 VMFA-314,VMFA-323) on 2 arvestatud püsivalt juba lennukikandjate Carrier Air Wingidesse sisse (vastavalt Carrier Air Wing One ja Carrier air Wing Eleven). 2002 aastal oli neid 4. Lisaks on vähemalt VMFA-312, VMFA-115, VMFA-232 viibinud lennukikandjatel seoses Iraagi ja Afganistaani sõjaga, teised tsipa varem

Seega mariinide F-35C eskadrillidest hakkavad,kõigi eelduste kohaselt lennukikandjat nägema kõik.

Küsiks ka veel teistpidi, et kui mariinid plaaniks oma 80 F-35C mudelit (mis ostetakse lisaks mereväe 260-ele) ainult maismaalt lennutada, kas poleks siis mõtekam A mudeli poole kiigata?

Praegustest mariinide kaheksast Hornet'i eskadrillist: (VMFA-112, VMGA-115, VMFA-122, VMFA-232, VMFA-251, VMFA-312 VMFA-314,VMFA-323) on 2 arvestatud püsivalt juba lennukikandjate Carrier Air Wingidesse sisse (vastavalt Carrier Air Wing One ja Carrier air Wing Eleven). 2002 aastal oli neid 4. Lisaks on vähemalt VMFA-312, VMFA-115, VMFA-232 viibinud lennukikandjatel seoses Iraagi ja Afganistaani sõjaga, teised tsipa varem

Seega mariinide F-35C eskadrillidest hakkavad,kõigi eelduste kohaselt lennukikandjat nägema kõik.

Küsiks ka veel teistpidi, et kui mariinid plaaniks oma 80 F-35C mudelit (mis ostetakse lisaks mereväe 260-ele) ainult maismaalt lennutada, kas poleks siis mõtekam A mudeli poole kiigata

Selge. Osa Mariinide F-18 eskadrillidest tegutsevad vajadusel ka lennukikandjate pardalt.
Küll mitte kõik vist, kuid ajaga koormus üha kasvab.

How many Hornets should the Marine Corps have ready to go? Under the current, shrunken force structure, 150: a training squadron of 30 and 12 combat squadrons of 10 aircraft each. Until 18 months ago, that figure was 174 — 30 training aircraft and 12 squadrons of 12 aircraft each — but the Marines decided to shrink each squadron to reflect the reality of insufficient aircraft.

Küsiks ka veel teistpidi, et kui mariinid plaaniks oma 80 F-35C mudelit (mis ostetakse lisaks mereväe 260-ele) ainult maismaalt lennutada, kas poleks siis mõtekam A mudeli poole kiigata?

Võib-olla on häda selles, et mariinne pole ammu juba kasutad selleks, milleks nad loodud on, st vastase rannikul maabumiseks ja seal operatiivsuundade avamiseks.
Martiinide läbiv nõue lennukitega on võimalus neid ilma oma lennuväljata, st laevadelt kasutada - sellest ka võib-olla veidrad valikud nagu Osprey, Harrier ja kasvõi F-4.

Värskes Tehnikamaailmas on teemakohane jutuke - "Jak-38 - nõukogude Harrier".
Avariilisuse protsent oli seal umbes kolmandik toodetud masinatest.
Irooniliselt (paralleel Kuzjaga) olid tõeliselt tõhusad meeskonna päästesüsteemid - kasutati automaatset katapulteerumast (kui lennuk kaldus rippasendis liiga palju), mille kasutamise ajal ei hukkunud ainsatki pilooti (õnnetusi oli 80 ringis).

Kapten Trumm kirjutas:Selliste lennukite hulga puhul nagu on F-18 lennukikandjatel, on sellise süsteemi loomise efekt juba lennukite vähem remontimises ja pikemas kasutuseas - täpne maandumine minimeerib kolakaid telikule ja lennuki kerele, mis mõistagi kajastuvad ka rahakotis. Enne selliseid asju kasutati poolautomaatseid süsteeme, mis nõudsid lendurilt kõrgemat meisterlikkust ka USA laevastikus. Kuzja on jäänud ikka sellele tasemele nagu ta 1990ndatel oli ja seal pardal oleva 20 lennuki tarbeks pole ka erilist pointi liiga palju leiutada.

Ameeriklased ongi mitukümmend aastat ees - kuid ka venelased seal päris huupi ei tegutse.

Lubage jääda eriarvamusele. küsimus pole lennukite arvus, vaid oskuses ning oskusteabes. Prantslased tellisid mereväele 48 Rafale M lennukit. korraga on lennukikandja "Charles de Gaulle" pardal 10 lennukit. mis kõik on varustatud automaatse maandumise süsteemiga.

Arvud väiksemad, kui Venemaal ning Kuzjal...

Raadiolingi kaudu lennuki eemalt automaatse juhtimise süsteemide loomises ja kasutamises oli NSVL liider kogu külma sõja aja. Samuti oli NSVL ka suurim raadiolingi kaudu juhitavate rakettide tootja ja kasutaja. Kogu see hiigelsuur PVO sellistel asjadel töötaski. Miks need tehnoloogiad pole Kuzjale jõudnud, ei oska öelda (võib-olla lihtsalt vene värk, võib-olla ei peetud vajalikuks. Me lihtsalt paljusid asju ei tea kah. Võib-olla on olemas, aga ei tööta, võib-olla arvati, et kärab ka ilma. "Silma järgi" ei maanduta seal ka täna. Su-27-l ja tema derivaatidel on elektriline tüüripindade distantsjuhtimine kah olemas. Ei tea

Rööpaseadja on üles leitud...tehnikal polnud häda midagi, lihtsalt piloot, sunnik, maandus pool meetrit ettenähtud joonest valele poole...

http://bmpd.livejournal.com/2309911.html

Lemet kirjutas:Rööpaseadja on üles leitud...

Venemaa kaitseminidteerium lükkas juba ümber http://ru.publika.md/minoborony-rf-opro ... 79411.html

Mulle jäi videodest mulje, et Kusjal on ca 4 trossi püsti tõmmatud, kui lennuk maandub, ja vahet pole millise neist lennuk maandumisel kinni püüab. See ala mida maandumisel tabada on vast ikka kümnetes meetrites.
Tea, kas jänkidel on see maandumine ka mitme trossiga?