www.militaar.net

Pilt oli võetud siit http://www.submerged.co.uk/anti%20aircr ... illery.php, aga see on jah pikema hülsiga, mis sul on. Kirillitsa tähtede ja ankruga hülss võiks viidata sellele relvale http://www.navweaps.com/Weapons/WNRussi ... chkiss.htm võib-olla keegi oskab täpsustada.

tervist.

söber leidis üsna huvitava asjanduse.tegemist on minu arust siis mingi flaki mürsu konteineriga,aga millega nimelt ?
objekt siis 980 mm pikk,kaitsevärvi,läbimööt 120 mm.raskesti on eristatav väike kull konteineri peal ja siis veel kirjad,mis me üles kirjutasime : 1940,arvatavasti siis valmistamisaasta. siis veel M / 81 FL, ja seerianumber arvatavasti 19441.
korgi peal oli ka veel midagi kirjas,aga seda ei suutnud me välja lugeda.

http://www.album.ee/?o=291479738

http://www.album.ee/?o=291479720

http://www.album.ee/?o=291479692

ehk siis möni targem mees oskab öelda,millega tegu,kas asi on rariteetne ja kes/kus neid kasutas.

Huvitav, ilmselt sellega ongi tegu.Kusjuures vanal, kellelt ma selle kesta sain, on analoogilisi kestasid päris mitu,kõik erinevate aastaarvude ja kirjadega....

selle sees hoiti püssirohtu kottides.

Tsaariaegses mereväes olid Hotchkissi kiirlaskekahurid laialdaselt kasutusel. Sel ajal asustamata Paljassaarel olid kaldamärgid, mille pihta laevad laskeharjutustel tulistasid, seetõttu tuleb sealtkandist siiani mürske välja. Roosteuss on muidugi sajandi jooksul nende kallal kõvasti maiustanud.

Hotchkiss-i moon ongi lühem kui Pom-Pom-i moon.(37*94(95)R).Antud kahur oli kasutuses mitmete riikide mereväes (sealt ka ankur).Mürske tootsid mitmed riigid nagu USA,Prantsusmaa,Venemaa,Rootsi,Saksamaa,Inglismaa.

püssirohtu....?? miks oli vaja püssirohtu sellistes kolakates konteinerites tarida ?? ja kuskohas neid siis kasutati ?? nagu ma tean,siis viimases söjas enam ei kasutatud eestlaetavaid kahureid....

Kasutati ka eestlaetavaid. 37 mm PaK-i kumulatiivgranaat pandi vardaga eest torusse.
Suurtükilasud jagunevad unitaarlaskudeks, mis on padrunina laetud ja eraldi laetavateks laskudeks, kus mürsk on eraldi ja viskelaeng hülsis või kottidena eraldi. Põhjuseks see, et suurekliibriliste suurtükkide unitaarlasud läheksid liiga suureks ja raskeks.

Sama asja kasutatakse siiamaani. Kõrvemaa polügoonil oli vene konteinereid kunagi jalaga segada - tsingist. Nendest oli suurepärane suitsuahju ehitada.

noh,sellest ma saan aru.iseliikuvatel suurtükkidel vöi ehk siis korrektselt öelda-rünnakkahurid kasutavad sellist asja siiani.selle konteineri suletud pöhjas oli nö.puhver,lehtvedrudest moodustatud koonus,mis oli sissepoole suunatud..

aga kas antud numbrite järgi saaks ka suurtüki margi ära määrata ( M / 81 FL ) ???

VANA LÖUKOER kirjutas:noh,sellest ma saan aru.iseliikuvatel suurtükkidel vöi ehk siis korrektselt öelda-rünnakkahurid kasutavad sellist asja siiani.

Täpsustuseks: tänapäeval on vähemuses suured torud(ma motlen siin kahureid ja haubitsaid), mis unitaarlaenguid kasutavad. Pigem on ikka suund voetud kahur-haubitsate peale, mis justnimelt eraldi laengut kasutavad, see annab valikuvoimalusi ntx lasketrajektoori valikul etc etc..

Tere.


Olen näinud dok. kaadreid, kus samas konteineris kasutati 88mm moona saksa allveeleavades. Konteiner nimelt ju vee ja niiskuskindel. Enda oma sai aasta tagasi turgu pandud. Sisemus oli väga hea ainult välised kirjad olid loetamatud.


Vahur

Kas see kest, mida ma kolleegide abil tuvastasin kujutab endast ka mingit väärtust ehk kas see elukas on ka mingil määral "defitsiitne" kaup???