www.militaar.net

Ja pole oluline milline kahuriliha on keegi reservväes.

isonts kirjutas: ↑26 Juul, 2025 23:14 Ma sügavalt kahtlen, et selliselt on võimalik üksusi väga kapitaalselt ümber struktueerida. Võtmesõnaks on ikka tabelvarustus. Kui sa rühmast lahutad mingi osa oma nägemuse järgi teise funktsiooniga üksuseks siis selle kohapealt ei saa silmi sulgeda kompanii ülem ja kui viimanegi suudab mööda vaadata siis katsuge seda varjata pataljoni ülema eest. Selle lõpptulemus saab olema lõpuks 'c'lusterfuck. Kuidas sa planeerid näiteks mingi operatsiooni, kui rühmad on omapäi mingi osa üksust õpetanud välja täitma hoopis mingit teist ülesannet ja määranud üksusele mingi hoopis uue funktsiooni?

• Ma ei ütle, et see on ideaalne lahendus, aga see võimaldab arendada inimvara ja protsesse enne kui ametlik liin järele jõuab.
• Ma arvan, et enamik tegevväelasi ei seisa sellele vastu, sest Ukraina videosid näevad ka nemad. Kui KLi üksuses tegevteenistujad sellele vastu seisavad, siis lähevad vabatahtlikud üksusesse, kus droonindust saab kas või ise arendada.
• Operatsioonid, kus on väga vaja kolm rühma täiesti lahku lüüa ja neil peavad olema just täpselt JVRi võimed ja grammigi mitte midagi muud? Võib-olla taga-ala julgestusoperatsioonides, kui on ainult vaja KLPsid pikaajaliselt käitada, aga hästi elame, kui paneme LaKosid seda tegema.

isonts kirjutas: ↑26 Juul, 2025 23:14KV tegeletakse täna droonindusega väga põhjalikult ja isegi "mõjukad vanemohvitserid " ei pea oma karjääriga riskima kui annavad selle kohta sisendeid KVJ´le .

• EW võime on lapsekingades -- üksuseid, mis sellega tegelevad või staape, kus on kompetentsi EW operatsioone planeerida ja juhtida on ebapiisavalt. EW'd ei saa droonindusest lahutada. Sellel on suur mõju ka väekaitsele.
• Lühimaa/lähilahingute täppisründevõimet enam purki tagasi ei pane. Täna pole mõtet ainult anda väikestele üksustele silmi 10 km taha, kui saab anda ka ründeotstarbelised UASid, millega sinna lasta.
• Täna pole piisavalt vahendeid ega inimesi, et väljaõppes adekvaatselt droonide efekte kuvada.
• Meie sidelahendus ja ka 'energialahendus' ei toeta laiapindset droonide integreerimist veel täna

Lisaks, on paradoksaalne, kuid arusaadav, et tellisime Türgist soomukid, aga Ukrainas viivad pooled soomukeid rindejoonest järjest kaugemale, sest lastakse droonidega ära. Me oleme reaktiivsed, mitte proaktiivsed, kuid meile asu andes, magasid enamik teisi riike selle ka maha, lihtsalt meil on valu suurem.

stiilis "meie sõda tuleb teistmoodi, sest liitlastel on AWACSid, F35 ja raketid jpm" ja võib-olla nii ongi.

Kapten Trumm kirjutas: ↑28 Juul, 2025 11:56 küllap siis Lancetite ulatusest tingituna.

maksipoiss kirjutas: ↑28 Juul, 2025 19:50

Kapten Trumm kirjutas: ↑28 Juul, 2025 11:56 küllap siis Lancetite ulatusest tingituna.

Mõlemale poole? Artiklis oli ju ka kirjas millest tingituna.

Praegu ulatub droonide tapatsoon ehk ohtlik tegevusala rindel mõlemal poolel umbes 30 kilomeetri kaugusele kontaktjoonest. See tähendab, et igasugune liikumine, varustuse vedu või sõdurite roteerimine selle 30 km raadiuses on suure riskiga, isegi kui liigutakse kiiresti või öösel. Veel mõni aeg tagasi piirdus see ohtlik tsoon umbes 5–10 kilomeetriga, kuid viimastel kuudel on see järsult laienenud. Eksperdid ennustavad, et järgmise 6–8 kuu jooksul võib Ukraina tapatsoon kasvada 50–60 kilomeetri kaugusele välja. See areng tuleneb FPV-droonide tehnoloogia kiirest täiustumisest, sh suuremast tegevusraadiusest, droonisignaalide kordajate kasutamisest ja AI abil iseseisvast sihtmärgi tabamisest.

Ukraina armee polkovnik Serhi Hrabskõi sõnul on tõenäosus liikuda rindel soomukiga ilma rünnaku alla jäämata äärmiselt väike. „Tõenäosus, et suudate soomukiga tulejooneni sõita ja sealt elusalt välja tulla, on peaaegu nullilähedane. Droone tohutult palju, nii et sisuliselt välistab see igasuguse soomustehnika kasutamise. Iga kord, kui masin liigub, suureneb märgatavalt risk kaotada mitte ainult tehnika, vaid ka inimesed selle sees.“

Hrabskõi sõnul võib siiski aeg-ajalt näha, kuidas Vene väed mõnes rindelõigus püüavad jätkuvalt kasutada lahingumasinaid, kuid need katsed lõppevad tavaliselt venelastele halvasti. „Näiteks Vene armee 30. motoriseeritud jalaväebrigaad on Donbassis kasutanud jalaväe lahingumasinaid ja muid soomukeid, kuid need hävitatakse peaaegu kohe. Igasuguse tehnika kasutamine tähendab otsest ohtu isikkoosseisule. Soomustehnikal sellisel kujul, nagu seda varem mõisteti, pole enam kohta tänapäeva lahinguväljal.“

See olukord on sundinud Vene armeed muutma oma taktikat. Hrabskõi toob näite, et Vene armee ei ole hakanud ründama mitte enam jalaväe jao või rühma suuruse üksusega, vaid kahe-kolme sõduri kaupa või isegi ainult ühe mehega. „Kui varem lugesime sõjateadetest, et rünnaku viis läbi motoriseeritud jagu, siis nüüd näeme, et saadetakse üksik sõdur, kelle ülesanne on jõuda kuhugi metsaribani või hooneni, seal positsioon võtta ja elus püsida. Ta saadetakse välja ilma vee, toidu ja piisava laskemoonata eesmärgiga lihtsalt positsioon võtta ja seal mingi aeg vastu pidada. See on sisuliselt enesetapumissioon. Veelgi hullem: Vene pool peaaegu ei suuda evakueeruda, nad isegi ei plaani neid inimesi tagasi tuua. Need inimesed jäetakse lihtsalt maha.“

Väljaõppesse on vaja lisada droonid. See, kuidas võidelda nende vastu ja nende abil, milline peab olema side. Peamine on lahingute pidamine 50–100 või rohkemagi kilomeetri kauguselt. Ja õhukaitse. Need on kõige tähtsamad asjad, mida me peame tegema. Oleme juba ostnud mitmikraketiheitjaid HIMARS ja tegime juulis nendega õppelaskmisi. Omaenda HIMARSitega.

Meile teevad näiteks muret Shahedid. Me ei hakka nende vastu kasutama IRIS-T ega Patrioti (keskmaaõhukaitsesüsteemid – toim). Arvan, et isegi mitte Pioruni, Stingerit ega Mistrali (lühimaaõhutõrjeraketid – toim), mis on meil olemas. Tuleb leida mõni muu lahendus. Meie aga venitame sellega. Kui inimestel ei ole motivatsiooni, kui nad arvavad, et see kõik võib mööda minna ega pruugigi meieni jõuda, siis me muudkui analüüsime, kavandame, mõtleme…

Mehitamata õhusõidukite esimene ülesanne on nimelt luure ja teine ülesanne tuletoetus. See tähendab, et nad on nagu 82-millimeetrise või 120-millimeetrise kaliibriga miinipildujad või koguni 155-millimeetrine haubits. Küsisin väga palju kordi, kas see on uus sõda või tulid lauskasutusse uued vahendid. Minu arvates tulid uued vahendid, kuigi võib ju näida, et see on sootuks teistsugune sõda. Kuid põhimõtted on vanad ja nende järgi kõik toimubki.

Ja peamine on see, et teaksime, kuidas neid kasutada, et mõistaksime, kuidas see käib. Miinipildujaid oskame kasutada, kuid droonimeeskonnad peavad siiski harjutama. Seejärel aga muutuvad varsti struktuur ja taas side. Juhtimist on vaja veidi teisendada – kes otsustab, kas tulistada vastast 155-millimeetrilise haubitsaga või rünnata drooniga. Kuidas see toimub. Möödub pool aastat ja juba mõistamegi seda asja. Selliseid kogemusi nagu teil meil muidugi ei ole. Ja neid polegi võimalik ilma sõjata saada. Sõda me ei taha ja enne lahinguid selliseid kogemusi me küllap ei saagi.

Mis puutub püüdurdroonidesse, siis arvan, et sellised allüksused peavad olema igas pataljonis. Praegu meil kuulipildujatega või ilma kuulipildujateta õhutõrjet pataljonis põhimõtteliselt ei ole. See on midagi täiesti uut, uus side ja nii edasi. Luuret teostades on rühmal võimalus saada informatsiooni eestpoolt. Aga kuidas nad vahetavad informatsiooni naabritega? Just nimelt seda ma struktuuri muutumisest rääkides silmas peangi.

Chupacabra kirjutas: ↑28 Juul, 2025 21:40 Ja seda täisteksti lugedes saab aru, kui p*erses meil seis on.

Meile teevad näiteks muret Shahedid. Me ei hakka nende vastu kasutama IRIS-T ega Patrioti (keskmaaõhukaitsesüsteemid – toim). Arvan, et isegi mitte Pioruni, Stingerit ega Mistrali (lühimaaõhutõrjeraketid – toim), mis on meil olemas. Tuleb leida mõni muu lahendus. Meie aga venitame sellega. Kui inimestel ei ole motivatsiooni, kui nad arvavad, et see kõik võib mööda minna ega pruugigi meieni jõuda, siis me muudkui analüüsime, kavandame, mõtleme…

Ukraina õhuvägi avaldas 12. juulil uue videomaterjali, mis näitab, kuidas nende Saksamaal toodetud õhutõrjesüsteem Skynex hävitas edukalt hulga Vene droone.

Saksa firma Rheinmetall toodetud tipptasemel relv peatab droone – sealhulgas Iraanis toodetud Shahed'e ja nende Venemaa vasteid – suhteliselt madala hinnaga. Ukraina on saanud Saksamaalt sõjalise abipakettidena vähemalt kaks Skynexi õhutõrjesüsteemi .

12. juulil avaldatud video , mis filmiti avalikustamata asukohas täpsustamata ajal, näitab, kuidas Ukraina sõdurid tulistavad Skynexi süsteemiga alla mitu Venemaa sihtmärki:
https://youtu.be/FGYeCb8QwbA?si=b2YuWYWWXm2I16XG

Vene Geranium-2 kamikaze droonide pealtkuulamiseks kasutatakse programmeeritava detonatsiooniga AHEAD laskemoona. Need mürsud programmeeritakse torust väljumise hetkel ja detoneeruvad etteantud ajal sihtmärgi lähedal. See loob laskevalmis lõhkepeade pilve, mis sihtmärgi tõhusalt hävitab.
AHEAD-moon on eriti tõhus droonide, rakettide ja kiiresti liikuvate õhusõidukite vastu, pakkudes mitmekülgset lahendust laia sihtmärkide valiku jaoks. Oerlikon Revolver Gun Mk3 laskeulatus on umbes 4000 meetrit ja see suudab tulistada sihtmärke kuni 3500 meetri kõrgusel, muutes selle väga tõhusaks mitmesuguste õhust levivate ohtude neutraliseerimisel.