Ülikooliga või ülikoolita

[slider]

Seda puuduvate inseneride juttu kuuleb alatasa. Ma tooks siit paralleeli aastast 2013. IT sektor buumis, alatasa oli meedias juttu kus meil oli puudu 5000 ja enam progejat, olin ise ka siis just kooli lõpetanud ja kandideerides junior Java arendaja kohale oli konkurente ühele kohale 80. Teisies kohas 50 ja nägin isegi vist 100 ringi, tollane cvkeskus näitas selle numbri ära. Peaks olema selline tervislik ülepakkimine mille seast omale töötaja leida, mitte karjuv puudus. Reaalsus oli tol ajal see, et aeti taga seda valmis kogemusega tippspetsialisti. Õnneks IT sektoris toimus millalgi muutus, hakkas levima arusaam "palka suhtumist, mitte ära nõua kohe valmis oskusi". Tundub, et selline arusaam veel mujal inseneerias väga levinud pole.
CV keskus annab märksõnale insener koguni 40 tööpakkumist. Majandus on stagnatsioonis ja jääb vaid loota, et see number keriks millalgi 400+

[Kriku]

Sealt tulevad ka mõttetud humanitaarid ?
EPÜ on mis ülikool muidu ?

Ei noh kui sa ei tea mis kool on EPÜ siis pole mõtet enam edasi väidelda.

Google annab esimeseks vasteks Eesti Peakokkade Ühendus . https://www.google.com/search?q=ep%C3%BC

Miks muidu tööturg on humanitaaridest täis ja need trügivad igale poole.

Mille poolest on see halvem olukorrast, milles turg on täis keskharidusega kodanikke, kes "trügivad igale poole"?

Ma kordan, võtke inseneeria lõpetanute % rahvaarvust, ärge võrrelge humanitaaride või sotsiaalidega. See on ainuke näitaja, mis midagi näitab.

[Some]

EPÜ = Maaülikool? Kuigi nõuka ajal oli vist pigem EPA.

[Zwyx]

EPÜ võib jah Põllumajandusülikooli tähendada, samas sellist lühendit omal ajal eriti ei kasutatud, tuletab pigem omaaegset Eesti Ühispanka (EÜP) meelde. Kohaliku põllumajandushariduse keskuse areng on olnud järgmine:

• 1951-1991 - Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA)

• 1991-2005 - Eesti Põllumajandusülikool (EPMÜ)

• Alates 2005 - Eesti Maaülikool (EMÜ)

Tehnikaerialade õpe on alati parajalt raske olnud, tüüpne lause avaaktuselt "Vaadake korra vasakule, siis korra paremale, üks teist ei lõpeta". Kasutati nii EPA-s, EPMÜ-s kui TTÜ-s. Sajandivahetuse paiku oli normaalajaga (bakalaureuses 4 aastat) lõpetaja mõnel tehnikaalal paras haruldus, tavaliselt läks veidi kauem.
Insenerivaldkonna tööjõupuudus on nii ja naa, kuna valdkond hirmus lai ning ka tööjõuressurss ülemaailmne. Vanadel aegadel pandi töökuulutus kohalikku ajalehte ning ülikooli stendi peale. Kohalikud huvilised lugesid ja ehk reageerisid. Moodsal ajal on LinkedIn ja eri Internetiportaalid (kättesaavad igalt poolt). Ülemused kurdavad, et asi nüüd keerulisem. Paned kena eestikeelse kuulutuse üles ning paari päeva pärast hakkavad igasugused huvitavad tüübid kandideerima. Küll Ukrainast, küll Nigeeriast või Pakistanist. Tänu infotehnoloogia arengule oskavad kenasti eestikeelse kuulutuse üles otsida ja vastuse genereerida. Lubavad kõik olla kiiresti õppivad ja osavad, kuigi erialane haridus ja kogemused puuduvad. Eks neile tundub selline kuulutus olevat elu võimalus. Kandideerimise kulu on imeväike, aga mingigi 0-st võimalus on ju olemas.
Eks valdkonna valik (reaal või humanitaar) sõltub ka iga kodaniku arusaamadest (mis võivad ajas muutuda). Mingi aeg tagasi sattusin ühes ülikoolis ümarlauale, kus arutati tehnikaõppe arendamist. Keset arutelu hüppas üks 50+ vanuses 8. taseme elektriinsener püsti ja väitis, et kahetseb erialale sattumist. Oleks pidanud ikka 30 aastat tagasi arstiõppesse minema ja siis oleks ehk elu parem.

[Kriku]

Raske oletada, mida akf silmas pidas - mis humanitaare sealt Maaülikoolistki tuleb .

[Kapten Trumm]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12038 ... aske-leida

Noorte hädadest.
Olles küllalt neid personalivestlusi pidanud tööotsijatega, võiks lisada, et päris suur probleem on liiga kõrge enesehinnang ja sellest lähtuv palgasoov, mis ületab mäekõrguselt loodava lisaväärtuse. Sisuliselt on ju tegemist õpipoisiga, aga rahasoov on meistri vääriline.

Alles meedias nuteti, et elamisväärseks peeti palka brutos 2500 ja rohkem. Parafraseerides Jürgen Ligi, ärge virisege end vaeseks. 2500 brutopalgaga saab täiesti normaalselt ära elatud, tõsi kord kvartalis päikesereisil ei käi, kuid elamine normaalses mustaka paneelmaja korteris ja sõitmine 10a vanuse autoga on ka täitsa inimväärne elu minu arvates. Kõik ei peagi elama kipsikülas kesk põldu ja omama peres kahte uut liisinguautot. Ka Soomes kõik ei oma.

[Kapten Trumm]

Minuarust nende "humanitaaridega" on osa probleemist selles, et väljundis tööjõuturule kaasneb sellega enamasti mõiste "juhtimine". Juhi- ja liidriomadusi loengus ei õpeta, kui seda üldse pole, siis miks sinna ronida? Siis tekivadki sellised ülearused tibimagistrid, kes ladestuvad riigiaparaati ja hakkavad seal tavainimest elama õpetama, mispeale tavainimene mõtleb, et issand anna padruneid...

Seal kus mina õppisin oli hulka medalistidest tibisid Eesti parimatest keskkoolidest. Gustav Adolf, TL Reaalkool, Nõu reaalgümnaasium jne. Enamik neist vist lõpuks maandus finantsraamatupidamise alale, mis oli taolistele kõige sobivam. Ja päris kindlasti neist 99% ei olnud suuteline astuma 100 inimese ette ja ütlema, et nüüd teeme sedasi ja teie seal teete seda, mispeale publik noogutab ja asub tegutsema. Enamik neid tulevasi "iibimagistreid" asub sisse ja valib eriala selle järgi, kuhu nad sisse saavad, mitte selle järgi, mis sobib. Ülikool lõpetada on võimalik ka pähe õppimise abil ja kui taoline element satub siis mõnele suure mõjuga töökohale riigiaparaadis, siis väike ime, et kõik mõtlevad, kust padruneid saada.

Inseneril seda muret niiväga pole, kui sa just ise hirmsasti ei pressi, võid pensionini olla hea reaprojekteerija.

[slider]

No aga küsida tulebki niipalju, et endal ka häbi hakkab lõpuks tehakse ikka realistlik pakkumine, kui ei sobi siis... järgmine.
Muideks, palkadega huiamine samal tööl ja tasemel saab natuke päitsed pähe:
https://www.mkm.ee/too-ja-vordsed-voima ... bipaistvus

Tööle kandideerijale tuleb anda infot palgataseme või vahemiku kohta hiljemalt enne tööintervjuud.

Töötajatel on õigus saada infot oma individuaalse palgataseme ja temaga sama tööd tegevate töötajate keskmise palgataseme kohta ja seda nii meeste kui naiste kohta. Ettevõtete palkade aruandluskohustusest saab otsest kasu vähemalt 260 000 töötajat ehk umbes 38% kõigist Eesti töötajatest.

[Kapten Trumm]

Mina ei usu, et meil keegi palkadega huiab - inimeste lisandväärtused on väga erinevad.
Miks makstakse meestele rohkem, selleks on reaalsed põhjused, ka eraettevõtluses on see nii.
Taoline palkade avaldamise kohustus ei vii kuskile - nagu ei vii (ega ole viinud) ka sookvoodid.
Ärge remontige töötavaid asju.

Sellised palga avalikustamise jne nõudeid treivad ministeeriumis samad tibimagistrid, keda eespool kiruda armastatakse. Kes pole elus ainsatki tööotsijat "üle kuulanud" ega oma halli aimugi, mismoodi tegelik elu käib.

Miks meil nt naistele vähem makstakse on 2 täitsa reaalset põhjust
-mehe lisandväärtus on tavaliselt suurem, kuna ta ei käi iga kuu nädal aega lapsega haiguslehel ja ei üllata sind peale katseaja lõppu dekreeti minekuga
-näised ise tahavad tavaliselt töötada vähem vastutust eeldavates ametites (nt pomüüja), mis viib nende statistilise palgakeskmise alla.

[AMvA]

Miks meil nt naistele vähem makstakse on 2 täitsa reaalset põhjust
-mehe lisandväärtus on tavaliselt suurem, kuna ta ei käi iga kuu nädal aega lapsega haiguslehel ja ei üllata sind peale katseaja lõppu dekreeti minekuga
-näised ise tahavad tavaliselt töötada vähem vastutust eeldavates ametites (nt pomüüja), mis viib nende statistilise palgakeskmise alla.

[slider]

Huiamine selles kontekstis, et oodatakse tööle 2500 palga peale, kuid pöidlad pihus palvetatakse, et tagasihoidlik kandidaat küsiks 1900.
Staazikas töötaja, talle meeldib oma töö ja teeb seda nt 5 või rohkem aastat. Selle aja jooksul on turu keskmine tase tema töökoha mõttes tõusnud ja tema kõrvale võetakse uus nägu kes saab temast rohkem.

[Madis Reivik]

Ma oleks ka kahtlustanud et EPÜ on Maaülikool aga tõesti, põllumajandus ja humanitaaria .. on nagu väga erinevad teemad.

Humanitaaria kallal kiunumine eeldab üldiselt põllumajanduslikke oskusi, eelkõige suure koguse õlgede varumist et suur hunnik õlgmehikesi teha.

[Kilo Tango]

Miks meil nt naistele vähem makstakse on 2 täitsa reaalset põhjust
-mehe lisandväärtus on tavaliselt suurem, kuna ta ei käi iga kuu nädal aega lapsega haiguslehel ja ei üllata sind peale katseaja lõppu dekreeti minekuga
-näised ise tahavad tavaliselt töötada vähem vastutust eeldavates ametites (nt pomüüja), mis viib nende statistilise palgakeskmise alla.

Nõustun irvitamisega. Selline väljaütlemine on isegi Trummi kohta haruldaselt loll.
Naiste väiksemate palkade taga on terve müriaad põhjuseid alates eelarvamustest kuni pakkumise/nõudluse tasakaaluni ja tõsiasjani, et töökohtade profiilid on tihti erinevad. Üks olulisi põhjuseid on ka asjaolu, et läbirääkimistel on naised keskeltläbi nõustuvamad. Mistõttu on neid lihtsam veenda töötama madalama palgaga.

Pealegi palgaerinevust üldiselt katsutakse mõõta "võrdsetes ametites". Mitte poemüüja vs. tippjuht või kasvõi prügiauto juht.
Kpt. Trummile tervendav soovitus - mitte iga asja kohta ei pea veendunult arvamust avaldama. Eriti, kui veendumus ei põhine eriti mitte millelgi muul, kui usul iseenda eksimatusesse. Dunning-Kruger, kassatead, on head nõuandjad.

[Lemet]

Naiste väiksemate palkade taga on terve müriaad põhjuseid alates eelarvamustest kuni pakkumise/nõudluse tasakaaluni ja tõsiasjani, et töökohtade profiilid on tihti erinevad. Üks olulisi põhjuseid on ka asjaolu, et läbirääkimistel on naised keskeltläbi nõustuvamad. Mistõttu on neid lihtsam veenda töötama madalama palgaga.

Huvitav...et siis riigiametite palgaskaalal on kaks eraldi lehte, üks meestele ja teine naistele? Ja võrdse koormuse.ja kvalifikatsiooniga mees- ja naisõpetaja saavad erineval skaalal palka? Tükitöö alusel makstavas reas on "tüki" hinnad meestele ja naistele erinevad? Tõsiselt?

[AMvA]

Miks meil nt naistele vähem makstakse on 2 täitsa reaalset põhjust
-mehe lisandväärtus on tavaliselt suurem, kuna ta ei käi iga kuu nädal aega lapsega haiguslehel ja ei üllata sind peale katseaja lõppu dekreeti minekuga
-näised ise tahavad tavaliselt töötada vähem vastutust eeldavates ametites (nt pomüüja), mis viib nende statistilise palgakeskmise alla.

Nõustun irvitamisega. Selline väljaütlemine on isegi Trummi kohta haruldaselt loll.
Naiste väiksemate palkade taga on terve müriaad põhjuseid alates eelarvamustest kuni pakkumise/nõudluse tasakaaluni ja tõsiasjani, et töökohtade profiilid on tihti erinevad. Üks olulisi põhjuseid on ka asjaolu, et läbirääkimistel on naised keskeltläbi nõustuvamad. Mistõttu on neid lihtsam veenda töötama madalama palgaga.

Mul lihtsalt tuli kohe Aiku ja Pets silme ette