www.militaar.net

Ma arvan, et need plaanid on olemas, karmide templite all ja vähemalt osaliselt ka Metsavase poolt venelastele ette kantud. Iseenesest on me käitumine aimatav.
Mis meil muud üle jääb, kui hüüda liitlasi appi, KL kokku ajada ja SAK pluss esimene täiendreservi mobiliseerimisega vähemalt alustada, väeosad, laod ja varud hajutada jne.
Küll aga on tegemist sellise otsusega, mille puhul võib kahelda, kas poliitikutel jätkub mune. Sest vabalt võib ka juhtuda, et kolonn jõuab Jaanilinna ja siis pöörab otsa ringi, kui näiteks USA teeb veenvaid liigutusi. Aga kui ei tee, siis toimub kallaletung.
Stsenaariumi eeldus on NATO poliitiline nõrgenemine. Kui USA-s võidab isolatsionism ja L-Euroopas ahne vasak-liberalism.

Veidi mõtteid ja torkimist antud teemal.

Kui rünnak tuleb, siis ei ole esimeseks löögiüksuseks, mitte aeglasemalt liikuvad suurtüki- ja tankiüksused Luugalt vaid diversiooniüksused(GRU ja spetznas ning merejalavägi) ja Pihkva dessant ning raketilöögid suuremate baaside pihta. Sellised üksused on 24/7 mehitatud ja valmisolekus. See, kas jõutakse terve või kolonniga, kust osa masinaid on teepeale jäänud, Narva jõe äärde, ei ole suures pildis enam siis oluline. Mahajäävad, lagunenud või katkised autod ja muud tehnika jäetakse maha. Nendega tegeletakse hiljem tagalaüksuste poolt. Kütuse saaksid nad tee äärde jäävatest tanklatest vajadusel. Ükski selline tegevust segav masin ei takista suurema eesmärgi saavutamist. See lükatakse kasvõi teiste masinate poolt teelt minema. Google mapsi-streetviewiga tasub vaadata Venemaa selle piirkonna teid, mis meie poole liiguvad. Täiesti korralikud asfalteed. Pole küll meie kvaliteeti igalpool aga sõidetavad. Teede olukord ei ole küll Venemaal liikumisel takistuseks.

Ma arvan, et suurema rünnaku puhul on meil ettehoiatusaega max 2-3 päeva. See eeldab, et VV-il, on lisaks riigireformile, aega ka riigi kaitsele mõelda. See eeldab kohese LÕK-i ja reservüksuste mobiliseerimise ning varude laialiviimise käivitamisega. Luugast tuleva üksuse korral on meil hoiatusaega-ka vale hoiatuse korral ainult 2-3 tundi. Kui juba Narva jõge ületatakse, on teade hiljaks jäänud ja tuleb see maanteesild koos raudteesillaga lihtsalt lennukite poolt ära lasta. Kui üksus juba siinpool silda on, siis tagasiteed nende hävitamisel ei ole.

Enne seda hakkab toimuma asju, mis ei sobitu olemasolevasse mustrisse. Praegu oleks vastase mõistes suhteliselt hea aeg. Üks tingimus, mis Venemaal kindlasti oleks, on see, et meie kiirreageerimisvõimekusega Scoutspataljon oleks välismaal koos eFP üksustega(nagu hetkel). OK vastu hakkab tegutsema ja Eesti poole liikuma kokkutöötanud üksus, kuid siiski on tal vaja ennast kodumaani kohale sõita ja läbi murda, kui ülevalt sajab metalli alla. Tema jaoks ei ole moona ega varustust ning muid tegevust tagavaid vahendeid. Neid kõike peaks hakatama tooma ja jagama. Samuti teised suurtükiüksused suurematel lahinglaskmistel Soomes või Lätis. Sealt tagasi saada neid on keeruline ja aja-tehnikakulukas. Võimalus tabada NATO kiirreageerimisjõudude tuumik ühes kohas, mis on omakorda hetkel õppusel Norras ja Rootsis. Selle seltskonna ründamine ja lahingutega rakendamine seal piirkonnas, seoks nad pikaks ajaks sinna. Venemaa lahinglaskmised samas piirkonnas ei ole hea märk. Tehnika ja üksused, mis on õppusteks välja pandud, on üldjuhul parim, mida saada on. Mõne riigi puhul ka ainukesed või vähesed reaalselt lahinguvõimelised üksused. Nii oleks suurem osa kõige võimekamast ja vastupanuvõimelisemast vastasest neutraliseeritud ning ülejäänud jõuaks reageerida ca 3-4 päevase hilinemisega. Kui neil on, millega lahingutegevuses osaleda. See reservide ja üksuste kokkuajamine ja töötavana väljalaskmine võtab minimaalselt ca 4-5 päeva, kuni nädala. Siis peab neile ka midagi anda olema ja olema ise võimeline seda mobilisatsiooni ja üksuste formeerimist läbi viima, kuskilt varusid saades. KL on Eesti mõistes tundmatu suurus ka vastase jaoks. Varustus kodus ja käes, ning osaline sõltumatus suurematest ladudest(vähemalt esialgu), on oluline ka vastasele. Aga see on siiski suuremas osas kergjalavägi, kellel kergemad torud, kuid puudub soomus. Tankitõrje vahendid on siis olulised. Õhutõrje jääb liitlaste ülesandeks suures osas.

Kui sa räägid dessantväelastest, siis need ei peagi ju üldse Luugast tulema. Mina rääkisin täisbrigaadist kogu koliga, mida õppuste sildi all saaks Luugas kokku ajada, kuid mis mujal tähelepanu ärataks. Mingid kergema relvastusega pataljoni taktikalised grupid formeeritaks mujal ja liiguks kiiremini, olen täiesti nõus.

Ma arvan, et need plaanid on olemas, karmide templite all ja vähemalt osaliselt ka Metsavase poolt venelastele ette kantud. Iseenesest on me käitumine aimatav.
Mis meil muud üle jääb, kui hüüda liitlasi appi, KL kokku ajada ja SAK pluss esimene täiendreservi mobiliseerimisega vähemalt alustada, väeosad, laod ja varud hajutada jne.
Küll aga on tegemist sellise otsusega, mille puhul võib kahelda, kas poliitikutel jätkub mune. Sest vabalt võib ka juhtuda, et kolonn jõuab Jaanilinna ja siis pöörab otsa ringi, kui näiteks USA teeb veenvaid liigutusi. Aga kui ei tee, siis toimub kallaletung.
Stsenaariumi eeldus on NATO poliitiline nõrgenemine. Kui USA-s võidab isolatsionism ja L-Euroopas ahne vasak-liberalism.

Arvan, et lähiaastatel saame näha siin ka suuremaid õppusi vahetult piiri taga - viimasel Zapadil oli VF raskuspunkt lihtsalt mujal (Valgevenes).

Eesti vahetus läheduses asuvad maaväeüksused, kes võivad üllatada, on
1. 25. motolaskurbrigaad Vladimiski Lageris (100 km Luhamaalt, läbi Pihkva)
2. 138. motolaskurbrigaad Kamenkas Luuga ligidal (100 km Narvast)
3. 9. suurtükibrigaad Luugas (üksus sõdib/sõdis Ukrainas) (100 km Narvast)
4. 76. õhudessantdiviis Pihkvas (60 km Luhamaalt). See peaks olema praktikas praegu umbes brigaad, millest on valmis pataljoni taktikaline grupp.
Motolaskurbrigaadidest on tavaliselt valmis vile peale sõitma motolaskupataljoni taktikaline grupp (motolaskurpataljon, tankirood ja haubitsapatarei).

Suuremate üksuste ringisaalimine on tavaline. Siin oli nt mõni aeg tagasi üleval Twitteri info, kuidas üks brigaad liigub Leningradi ringteel. S-400 ja nii edasi.
1970ndatel oli N. armee eliitsem mehhaniseeritud polk võimeline sõitma baasist minema ca 15 minutit häirest. Harjutati niikaua, kui suudeti. Kõik oli detailideni läbi mõeldud ja sada korda harjutatud.
Meile võidab natuke aega see, et vastane on valdavalt roomikutel - st maanteekiirus ei ületa 40 kmh. Olen sõitnud 200 km kaugusele 3,5 tunniga ka - lihtsalt tuleb tempot hoida. Kui meestel selga sirutada ei lase ja käsiks pudelisse vett visata kastis, saaks ehk pool tundi kiiremini ka.

Mina väidan, et kui võetakse ette avantüür ja lüüakse olemasolevad väed kähku sõtta, siis ei kulu mingit 2-3 päeva. Väeosas kuluvad mõned tunnid (kuidas seda õhust ära tunned?) ja siis puhtalt kiirmarsi tempo piirile. Tõenäoline eelhoiatuse hetk on siis, kui kolonnid reaalselt maanteele keeravad - ehk ainult kiirmarsi hetk. Ehk mõned tunnid.

Kui nüüd mõelda vastaspoolelt - kas pole reservarmee puhul meile kõige ohtlikumad õhulöögid meie üksuste, relva-, moona- ja varustuseladude pihta? Mis teoreetilised võimalused on neid ettevalmistusi märgata? Muidugi luuresaladustest me siin ei räägi, aga lennuväe ja raketiasjandusega kursis olijaid pole meie seas vist just ülearu. Ilmselt muidugi mingi lennuväe, moona- ja kütuseladude koondamine peaks toimuma, aga see on peenike luuretöö.
Esimeseks ei peagi jalaväeüksused liikuma hakkama. Kui varud on hävitatud, võid isegi mobilisatsiooni läbi viia, aga pole vahet, kas su SAK on 21K või 40K - sõdida pole millegagi ja vaindlase maismaaüksustele pole eriti kedagi vastu astumas peale nende väheste, kelle varustus terveks jäi. Ja siin ei aita isegi KL varustuse koju andmine, sest kol Rebo määratluse kohaselt on need kergrelvad rohkem selline plakatiga protestimine. Siis pigem käib võidujooks võimalike liitlaste abiga, kes peaks vastupanu osutama ja võimalusel meie hävinud varusid taastama.

ruger kirjutas:Kui rünnak tuleb, siis ei ole esimeseks löögiüksuseks, mitte aeglasemalt liikuvad suurtüki- ja tankiüksused Luugalt vaid diversiooniüksused(GRU ja spetznas ning merejalavägi) ja Pihkva dessant ning raketilöögid suuremate baaside pihta. Sellised üksused on 24/7 mehitatud ja valmisolekus. See, kas jõutakse terve või kolonniga, kust osa masinaid on teepeale jäänud, Narva jõe äärde, ei ole suures pildis enam siis oluline.

Kui vastasel on võimekus terve brigaadiga sisse kolistada 24 tunnise eelhoiatusega ja näiteks 4 pataljoni taktikalise grupiga meid täielikult üllatades, siis tähendab see, et brigaad hakkab liikuma tund aega varem kui taktikalised grupid piiri ületavad. Too esimene laine ei saa küll hõivata suurt maa-ala, kuid tekitab Narva mugava sillapea, kust me neid vähem kui 24 tunni jooksul vaevalt et välja monteerime. EKV esimene ülesanne on selle aja jooksul kuhugi lääne poole kaitseliin tekitada ja selle edukus sõltub eelkõige õhuruumi valdamisest.

Martin Peeter kirjutas:Kui nüüd mõelda vastaspoolelt - kas pole reservarmee puhul meile kõige ohtlikumad õhulöögid meie üksuste, relva-, moona- ja varustuseladude pihta? Mis teoreetilised võimalused on neid ettevalmistusi märgata? Muidugi luuresaladustest me siin ei räägi, aga lennuväe ja raketiasjandusega kursis olijaid pole meie seas vist just ülearu. Ilmselt muidugi mingi lennuväe, moona- ja kütuseladude koondamine peaks toimuma, aga see on peenike luuretöö.
Esimeseks ei peagi jalaväeüksused liikuma hakkama. Kui varud on hävitatud, võid isegi mobilisatsiooni läbi viia, aga pole vahet, kas su SAK on 21K või 40K - sõdida pole millegagi ja vaindlase maismaaüksustele pole eriti kedagi vastu astumas peale nende väheste, kelle varustus terveks jäi. Ja siin ei aita isegi KL varustuse koju andmine, sest kol Rebo määratluse kohaselt on need kergrelvad rohkem selline plakatiga protestimine. Siis pigem käib võidujooks võimalike liitlaste abiga, kes peaks vastupanu osutama ja võimalusel meie hävinud varusid taastama.

No Ämari rivist välja viimiseks piisab ilmselt kahest raketist - esimene kütuselao pihta mis on põhimõtteliselt osaliselt katusega kaotud tsisternipark, teine laskemoona (raketi)lao pihta, mille asukohta ekskursantidele ei näidata (käisin ise mõni aasta tagasi) - aga samas piisab huvilisel vaid Google map või Maaameti geoportaal lahti võtta ja avastada "salajane objekt" mille teeotsa juurest buss mööda sõitis. Pärast seda on liitlaste lennukid kuival, lähim kütusebaas asub Tallinnas ja kui keegi meie omadest midagi ikkagi tõestada tahab saavad Vasalemma omad imestada et miks pagana pärast nende sild õhku lasti.

Õppigem oma ala meistritelt. Iisrael, territooriumilt suht väike riik ja baseerub reservarmeel. Kuidas on seal varude hajutamisega. Liiati kui silmas pidada, et varusid on suurusjärgus rohkem kui meil. Muidugi, neil on sõjavägi, mitte kutsekool. Mis tähendab seda, et igal ajahetkel on väeosades piisavalt rahvast, et vähemalt mingi kogus tehnikat ĺöögi alt välja viia.

Unustasin ennist mainida, et Pihkva ligi asub ka üks spetsnazi brigaad (tegelikkuses on see brigaad pataljoni suurune struktuurilt, tegelikkuses tõenäoliselt rood+).
Selleks, et hõivata mobilisatsioonibaas või linnak, mida kaitseb 4 KL valvekompanii vana ja mõnikümmend üksuseks organiseerimata KV inimest, ei ole vaja mehhaniseeritud brigaadi.
Selles faasis maksab kiirus ja vastase desorganiseeritusse ärakasutamine. Ämari lauspommitamise asemel on võimalik reisilennuki hädamaandumine seal, kust väljuvad rohelised tegelased, kes löövad laiali kohaliku valve, lasevad detoneeriva nööriga küljest liitlaste lennukite tiivad ja sõidavad tuldud teed minema või kaovad lihtsalt metsa (taolist väljaõpet anti ka meil Viljandis tegutsemiseks Lääne-Saksamaal). Seda reisilennukit võib ka kontrollida palju tahad, tegelik sisu selgub maandumise järel. Ämari ligidalt mööduvad mitmed Kaug-Idast tulevad pikamaa lennud, mille tõele vastavust on keerukas kontrollida, sest see lennuk tõuseb õhku 10 000 km eemal ja väljaspool nägemisulatust.

See on meie silmis õudne stsenaarium, tõsi, viimane 5a on sel teemal meil märkimisväärselt arenetud. Suurriigi strateegia reservi mobiliseerimisest sõltuva väikeriigi vastu on üsna ette nähtav 1. kiirus ja eelhoiatuse eitamine 2. mobilisatsiooni ja juhtimisvõimekuse kiire neutraliseerimine. Väikeriigi strateegia on omakord hankida iga hinnaga eelhoiatus, et ennetada suurriigi tegevust.

Kapten Trumm kirjutas:Seda reisilennukit võib ka kontrollida palju tahad, tegelik sisu selgub maandumise järel.

Seda probleemi on lihtne ennetada: paar kuulipritsi + valjuhääldi maandumisraja otsa.

Kriku kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Seda reisilennukit võib ka kontrollida palju tahad, tegelik sisu selgub maandumise järel.

Seda probleemi on lihtne ennetada: paar kuulipritsi + valjuhääldi maandumisraja otsa.

Milleks riskida kalli väljaõppega eriväelastega ja operatsiooni läbikukkumisega, kui asja on võimalik lahendada paari Iskanderi või Kalibriga? Õhus olevad turbemissiooni hävitajad panevad selle peale juba Rootsi või Taani suunas, sest sellise ründe tagasi löömiseks pole neil tõenäoliselt mandaatigi (võib-olla mõne riigi kontingendil on, aga näiteks Saksamaast ma ei usu seda iialgi).

See on võtmeoperatsioon. Peale seda piisab järgmiste sihtmärkide jaoks ka vanadest SU-24-dest pommilaadungiga - tõrjuda pole neid suurt millegagi, kui nad ilusa ilmaga piisavalt kõrgel lendavad. Või isegi madalalt lendavatest Su-25test, sest nemadki jäävad meie Mistralite jaoks tõenäoliselt kiireks - paari üksiku kaotus ei muuda ka midagi.

Sellest, kuidas hävitajad oma teed lendavad, kirjutas ka Richard Shirreff. See osa romaanist oli täiesti usutav.

300 Wagneri bandiiti Airbusi pardal võimaldab pärast vajadusel öelda, et mingi vene vabatahtlike era-aktsioon, millel pole Kremliga mingit seost ja mille Peskov karmilt hukka mõistab. Ja kui Aribus lend Abu-Dabi- New York teatab, et on "catastrophic engine failure" ja Tallinna ei venita, siis ei hakka seda lennukit ka keegi tulistama.

See peaks ka olema viimasest ajast lessons learned, et venelased üritavad mängida midagi, mis pole sõda ja mille peale on loota diipli konsöörned avaldusi (st mis pärsib jõuga sekkumist).

Vaata seda briti filmi "The War Room" - seal panevad venelased tuumarelvaga lennukikandjale nätaka ära ja pärast on diipli konsöörned, et tegemist oli renegaadist kapteni isetegevusega. Ja tõesti, taktikalised tuumarelvad ongi venelastel vajadusel üksuse ülema otsustada. Kui nad kätte antud on.

Nad püüavad ikkagi mahapommitada kõiki ladusid ja väeosasid. Igale poole korraga spetsnazi saata pole võimalik, seega tuleb hävitada õhulöögiga. Tapa suhtes ma ei oleks nii kindel, et spetsnazil mitte väga sitasti ei lähe, kui ta rasketehnikaga silmitsi satub. Ja et Wagner pommitab, ei ole isegi Saksamaale usutav, ehkki ta väga sooviks nii uskuda. Pigem on küsimus Sulle, kui õhuväe teemasid uurinule, selles, kas on võimalik, et õhulöögid tulevad päris ilma eelhoiatuseta? Siis on p---.

Kui järgneb maavägede löök, pole ka mõtet pikalt lollitada.

Ja kui Aribus lend Abu-Dabi- New York teatab, et on "catastrophic engine failure" ja Tallinna ei venita, siis ei hakka seda lennukit ka keegi tulistama.

Õhus ei hakkagi keegi tulistama. Lennuk maandub Ämaris ja hetkel, kui seisma jääb, kõlab valjuhääldist teadaanne, et maha tullakse ükshaaval, käed pea kohal.

Tallinna Lennu Jaamas oleks seda keeruline korraldada, aga Ämaris vabalt...