www.militaar.net

Huvitav, mis neist pensionitest pikemas perspektiivis saab...vananeva ja väheneva elanikkonnaga.

Eesti välisvõlg on kuskil 10% SKP-st, Soomel ca 90%.
Euroliidu nimekirja juhib Suurbritannia 569%-ga.
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_c ... ernal_debt

Kui see välisvõlg koosneks kõik riigilaenust, tähendab see, et Soomel on võlgasid 2-3 aasta riigieelarve jagu ja brittidel 10 aasta riigieelarve jagu (eeldades 50% keskmist maksukoormust). Eesti tühine 10% tähendaks siis 20% ühest aasta riigieelarvest. Rootsil on nt 34%, kuid Norral pole üldse (neil on selle asemel naftat).
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_c ... ernal_debt

Arvestades, et riigieelarvet suurt üle 10% heaoluriikides kärpida ei annagi, siis Eesti saaks võlavabaks 2-3 aastaga, Soomel kulub selleks 20-30 aastat rihma pingutamast.
Päris selge on see, et Euroopas on need kuninglikud sotsiaaltagatised tulnud suures osas laenu arvelt (kuigi laenu on võetud nt "infrastruktuurile").
Seega Soomega siin konkureerida tähendab vältimatult kas võlgu tegemist või Hiiu madalalt suure naftamaardla leidmist.

Üldine suund näib olevat sinnapoole, et need võlad "antakse andeks" lõpuks. Ükskõik kuidas see vormistatakse, "rahatrükiga" või kuidagi teisiti. Pilli ei tohi lõhki puhuda, aga päris vastuvoolu pole vist ka tark punnitada, nagu Eesti praegu teeb - iga kuu ostame võõraid võlakirju (trükime teistele raha). Et mis sest, et vaene, peaasi, et aus. Lõpuks jääme lolliks ka niimoodi, kuigi oleme ausad.
Robotiseerimine pidi tekitama tööpuudust. Kas ikka tekitab? Kas lõunaosariikide istanduseomanikud olid töötud enne orjapidamise kaotamist? Neegrid olid puuvilla korjavad biorobotid, isepaljunevad veel lisaks. Peaksime samuti saama oma hobidega tegelda, kui masinatele õnnestub enamus tööd üle anda. Raha antakse siis vist kodanikupalga nime all, katseid juba tehakse.

Selles konks ongi - kui see äralaenanud eurotsoon lõpuks hiina investoritele kuulub, siis ei oma tähtsust meie võlatase - lihtsalt meie roll ei mõjuta ümbritsevat, küll mõjutab ümbritsev vägagi meid. Kui eurotsoon kiratseb ja venes on sanktsioonid, võib siin kasvõi kuukulgureid ehitada - ostjaid lihtsalt pole.

Teiseks, ega meid keegi oota sinna "Euroopa rahvaste vennalikku perre" - majanduste vahel käib samamoodi karm konkurents piiratud ressursside ja turu nimel. Selleks, et saada soomeks, tuleb meil lihtsalt soomlaste kunded endale võtta ja võitluseta neid ei kingita. Rikkus saab tulla ainult ekspordist, eksport tähendab konkurentsi, sh kõlvatut ja teistelt mingi osa endale võitlemist.

Suurim probleem näib olevat see, et Eestis pole tänaseni perspektiivset põhilist energiaallikat - kisa kalli elektri pärast võib kuulda igalt poolt. See põlevkivielekter ükskord EL poolt ära killitakse, puiduhake ja tuul lähitulevikus ei toida. Samamoodi vähe segane, kuisuurt lisaväärtust toodab see kohutavalt suur humanitaaride seltskond, keda nii riigi kui eraraha eest igal aastal meil diplomeeritakse. Maandub see lihtsalt ministeeriumite kõiketeadjate toolidele?

Areng on meil toppamas seetõttu, et fundamentaalsed eeldused arengut enam ei toeta. Odava tööjõumaa aeg on läbi ja kalli-keerulise maaks saamine võtab kõvasti aega ja raha.
Meil lihtsat pole kuigi odav enam tööd teha.

Üsna hästi kirjutatud artikkel Ida-Euroopa majanduse teemal:

http://arvamus.postimees.ee/3943107/eri ... idablokiga

On tõesti üle keskmise artikkel (Y)
Kui norida, siis selle üle, et 2014+ perioodi analüüsimisel pole sõnagagi mainitud Venemaa-vastaseid sanktsioone. Need on tekitanud suurima kahju aga just Baltikumile (Eestit on nimetanud kõige enam kannatanuks). Vaadates selles valguses Eesti aasta-aastalt kasvanud SKP-d - kus meil see seisak on?

nimetu kirjutas:Üsna hästi kirjutatud artikkel Ida-Euroopa majanduse teemal:

http://arvamus.postimees.ee/3943107/eri ... idablokiga

Minule jääb kõlama mõte sellest artiklist see,et marjamaale jõudmiseks tuleb hakata nedelt juba tõsiselt marjakorvi käest ära võtma,kes seni seal ringi käivad ja marju korjavad.Me oleks nagu korjajad aga ilma korvita ja korvi saamiseks tuleb juba midagi sellist teha,mis muudaks senist allhanke süsteemi juba kaubamärgi süsteemiks.
Norras on selleks nafta,mis on toonud lisaks puhtalt õli tootmisele kaasa ka spetsiifilise laeva ja platvormide ning puurimistehnoloogia arengu.
Ning see on tekitanud raha investeeringuteks,mis toidab kalakasvatust ja põllumajandust.
Milleks võiks olla selline baas Eestis,ega minu arvates muu see ei ole,kui fosforiit.Kui seda kaevandada mõistlikult,kaasaegselt ning viia asi lõpptulemuseni ehk siis valmisväetisteni oleks asjal mõtet.Põlevkivindusega on asi nagu ta on,mingil hetkel saab ta ka lihtsalt otsa.On see 50 või 60 aasta pärast,see ei muuda tulemust.
Hoopis tähtsam on see,et oskaksime hoida näppe eemal neil marjakorjajatel,kes kulbiga tahaks odavalt väetiste tooret kätte saada ja meid mitte marjamaale lasta.
Norrakad olid vaatamata oma tollasele kitsikusele,kui alles avastati õli,ühes punktis väga konkreetsed:ei mingit nn.Aafrika teed,ettevõtetes Norra enamusosalus ning otsustusõigused Oslos,mitte aga Londonis või Washingtonis.

Mul on samuti hea meel, et ka meie värske valitsus on sellest äärmuslikust monetarismist ja veidi hardopajulaslikust ehk pietistlikust Bretton Woodsi kullastandardist kaugenemas. Võimsate tsentririikide majandusedu aluseks ongi see, et raskel hetkel riik investeerib (ja teeb seda suurelt), riigi poolne defitsiitne kulutamine ja sellega kaasnev üldine tööhõive kasv näiteks on majandusele kindlasti parem ravim, kui see mikromajandusest laenatud kodanikutarkus ehk veel täiendav säästmine. Usk ja usaldus meie riigi majandusse ongi tänapäeval ju see päris kapital (ja sellega on meil ju kõik parimas korras) ning rahatrükk ja inflatsioon on kogu euroala fiskaalpoliitika abimehed, miks mitte sellest siis ka niinimetatud ELi poolperifeeriana mitte osa saada?

Kapten Trumm - sa pole vist mu varasemaid postitusi lugenud (ega muidugi ei peagi) kuid kordan igaks juhuks üle. 9000 EUR aastatulu pealt kuus, mida alguses pessimistlikult deklareerisin (Soomes ennustab igaüks ise maksuametile oma eeldatavat aastatulu ja selle võib ka vaid üks kord aastas korraga välja võtta) oli tulumaksuprotsent minumeelest 4.
Keskmise palga puhul pead arvestama kõikvõimalike maksuvabastustega ja väga ebatõenäoline, et keegi selle pealt 45 % riigile maksaks. Pole mingit skeemitamist vaid maksusüsteemis on kordades rohkem erandeid/soodustusi kui eesti maksuvabad intressid eluasemelaenult ja veel üht-võib teist piskut.
Pealegi ei pea astmeline tulumaks olema selline nagu Soomes vaid kui tahtmist on võib teha ka Vähja -Tiidu moodi, et 50 % makstakse riigile ainult sellest summast, mis ületab 5000 EUR kuus vms. Ega Soomeski - - palk on lihtsalt mugav viis raha välja võtta ja kes on nii mudalaisk, et miljoneid palgaks võtab peabki selle mugavusteenuse eest 80 % lõivu maksma.

2korda2 - keskharidus on tõesti Nõukogude ajast, kõrgharidust (nii palju või vähe kui mul seda on) jagati juba uue korra ajal. No jumala eest, ega minulgi pole vaja , et riik mu asjades torgiks. Teenisin 1800eurot ja võtangi kõik endale. Paarsada annaks emale pensioni asemel, 200-300 paneks kõrvale, et arstile maksta. Riik seevastu tahaks sealt vähemalt 800 endale, et iseenese tarkusest raha täpselt samadele kodanikele jagada. On sellist vahelüli siis vaja või? Aga kui "tasalülitada" , hakkavad skeemitajaks sõimama Ühes privaatvastuses juba selgitasin, et minu arvutuste järgi on Eestis sotsmaksu maksmine üsna kahtlasevõitu ettevõtmine. Perearsti roll on ainult saatekiri kirjutada eriarstile ja eriarstile on nii pikk järjekord, et tähtpäevaks oled kas terveks saanud või ära surnud. Tuleb maksta eraarstile, kes sama nägu ees ja sama kittel seljas samas majas vastu võtab . Või on see raha EMO ülalpidamiseks mõeldud, sest kiirabi on kunagise polikliiniku rolli pea täielikult üle võtnud. Minge vaadake neid köhivaid imikuid, kes prfofülaktiliseks läbivaatuseks EMO valvelauda on tassitud.
Asi ongi selles , et maksud on Soomega võrreldes üüratud kuid vastu ei saa midagi.
Eespool toodud näide eluasemelaenude kustutamise kohta pole "end lõhki laenanud lollide päästmine" vaid "riigi tegematajätmiste silumine". Majanduse õigeaegne jahutamine oli riigi ülesanne. Selle asemel ajati mingit jahu viiest rikkaimast riigist ning et jõuame kuristiku serval kõõluvale Euroopale järgi ja tormame temast mööda.

Riigilaenu võtmine pole, erinevalt viimased 10 aastat eestikeelsest ajakirjandusest kostnud mantrast, midagi eriti taunitavat. Seda seetõttu, et raha on vaid virtuaalne reaalsus. Üks tuttav võttis 1989 aastal 10 000 rubla laenu majaehituseks ja tollal oli see päris arvestatav number. Ehitas elumaja ühele vanale talukohale, siis tuli 1992 aasta rahareform ja laen muutus 1000 krooniks ja siis tuli üleminek eurole ja põhimõtteliselt ehitas ta endale maja 60 euro eest. Maja seisab siiamaani. Miks ei peaks seisma kui sai vanale raudkivivundamendile püsti pandud.
See oli üsna äärmuslik näide kuid raha lähebki kogu aeg odavamaks ja keskpangad üritavad hoida mõistlikku inflatsiooni, sest see on majanduse mootor. Kui 50-ndatel maksis keskmine USA pereauto 5000 dollarit ja praegult 20 000 , siis ei tähenda see seda, et autod oleks kallimaks läinud vaid raha on odavnenud. USA rahapajas huugavad trükipressid täiskoormusel ja hiinlased, kes Usa võlakirju on ostnud kiristavad ainult hambaid.
Need riigid kes on vabaturuga seotud kuid kellel laenu pole (Eesti näiteks) ei idane ega mädane selles süsteemis. Need, kellel on suur võlg, saavad ajalise konkurentsieelise. Kui eurotsoon peaks tõesti pauguga lõhki minema ,irvitavad kõige kõvemini need, kellel võlg võimalikult suur - täpselt nagu 1992 aastal. Sellepärast võtavad ka kreeklased asja rahulikult ja eestlased üritavad, endal hambad tangis, neid jalul hoida.


Mnjah... fosforiidist kõneledes - kas sellest ikka saab mingit suurema lisaväärtusega toodet peale kunstsõnniku, mis jällegi 18 sajandi äri oleks. Sõjatööstusesse peaks panustama. Esiteks oleks asjal arvestatavat lisaväärtust, teoreetiliselt on mingi USA tugi taga nagu Iisraeli juutidelgi ja kogu väärt tsiviilkraam on ajaloolises tagasivaates olnud sõjatööstuse jäätmed (internet, GPS jne)
See tähendab jälle, et mõttetutele idufirmadele rahajagamine tuleb ära lõpetada. Nende tase on 90 % juhtudel mingi lahe mobiiliäpp. Ülikoolidele tuleb anda ja mitte niisama teadustööks vaid konkreetse ülesande täitmiseks. Näiteks luua 18 kuuga lahendus, mis kõik kaubandusvõrgust leitavad droonid taevast alla toob. Kui hakkama saavad, siis korralik preemia. Kui ei siis projekt kinni ja elagu miinimumpalgal edasi. Või kuipalju teadurid praegult saavadki:)

Mnjah... fosforiidist kõneledes - kas sellest ikka saab mingit suurema lisaväärtusega toodet peale kunstsõnniku, mis jällegi 18 sajandi äri oleks.

Saab ikka...

Umbes 15% toorainest läheb detergentide valmistamiseks või toiduainetööstusesse. Fosforhapet kasutatakse Coca-Colas ning muudes karastusjookides, fosforhappe sooli aga salaamis ja teistes vorsti- ja juustutoodetes, kus need aitavad säilitada niiskust. Ka elektroonikatööstus ei saa hakkama ilma fosforita – seda elementi kasutatakse kauakestvates liitiumakudes.

Ja liitiumakude kasutus...a tegelikult tasub kogu jutt läbi lugeda...valgeks kullaks kutsutakse. http://www.inseneeria.ee/eesti-maavarad ... alge-kuld/

Liitium . Fosforiidi sees on terve Mendelejevi tabel, eeskätt kallim osa sellest--haruldased muldmetallid.

http://www.eesti.ca/eestist-saaks-norra ... ticle44355

Tsitaadid:

Soesoo on laboris viimase aasta jooksul Eesti fosforiiti uurinud. „See sisaldab väga suures koguses hinnalisi muldmetalle, mõningaid muldmetalle ligikaudu kaks kilogrammi tonni kohta. Geoloogilises mõttes on see suur kogus. Peale selle oleks Eestis fosforiiti loodussõbralik rikastada, kuna erinevalt teiste riikide ladestustest on selle uraanisisaldus väga madal. Siinne fosforiit tuleb ainult liivast puhastada ja seejärel saab sellest juba erinevaid tooteid valmistada,” räägib Soesoo.

Akadeemik Mihkel Veiderma kirjutas 2009. aastal ilmunud mälestusteraamatus „Tagasivaade eluteele”, et fosforiit on üks Eesti tulevikuressursse, kuid tingimusel, et seda ressurssi kasutatakse säästlikult ja kõrgtehnoloogilisel tasemel. „Õige pea on maailmas oodata fosforühendite defitsiiti ja kallinemist. Fosfor on elu tekkeks ja arenguks üks kõige olulisemaid elemente. Olen veendunud, et see küsimus kerkib uuesti esile. Keskkonnatehnoloogiliselt on tänapäeval juba lahendused olemas, paljud probleemid, eelkõige poliitilis-rahvuslikud, mis eksisteerisid fosforiidisõja ajal, on praegu maha võetud.”

Akadeemik Anto Raukas oli teaduste akadeemia akadeemik-sekretär ja lühemat aega asepresidendi kohusetäitja. Tema juhtis ka fosforiidinõukogu. „Olin ka Toolse maardla ekspertkomisjoni esimees. Fosforiidi keskkonnaohutu kaevandamine oli täiesti võimalik juba Nõukogude ajal, kuid me ei tahtnud seda. Leiutati igasuguseid takistusi. Fosforiidisõda oli suuresti luul, sest põhivõitlus toimus tegelikult suletud uste taga. Kui me koos fosforiidiga uurisime ka uraani, ei saanud sellest ju rahvaga avalikult rääkida,” märgib akadeemik.


Kui anda valida, kes hakkab minu pensionisammast toetama, kas ''arstid ja insenerid'' kelle kombeid pole paslik arvustada või Eesti fosforiit, siis minu valik on jube kiire.

Selle asja juures on see probleem,et kas rahvas on valmis asja rahulikult ja avalikult arutama.Kui seda tehakse salaja,mingis VEB-Fondi stiilis,siis on tulemuseks kahjuks Aafrika tüüpi majandamine,kus Eestile jääb paljas auk,mõni ärimees saab pururikkaks ja riik koos rahvaga pikas perspektiivis kaotab.
Mu tööandja,kui alustasin Norras töötamist,üks kord ütles mulle,kui seda naftaasja sai arutatud,et 60-nendate lõpus,kui ameeriklased leidsid nafta,siis samamoodi osa ärieliidist oli tahtnud asja teha sahker mahker.Küll aga oli tollal valitsev kuningas otsustavalt teatanud,et sellist asja tema näiteks ei salli ega soovi ja oma autoriteediga põõrdub rahva poole(mees oli äärmiselt populaarne,sest koos oma isaga,kes tollal oli kuningas astus ta sõjaliselt sakslastele vastu,osaledes ise ka vägede juhtimisel Norra pinnal),et välistada naftatulu kadumise välisriikidesse või väikese grupi kätte.
Kas meil on olemas sellist arvamus ja poliitilist liidrit,kes isikliku autoriteediga suudab võimalikud mängud läbi näha ja vastu astuda?President?

Mu tööandja,kui alustasin Norras töötamist,üks kord ütles mulle,kui seda naftaasja sai arutatud,et 60-nendate lõpus,kui ameeriklased leidsid nafta,siis samamoodi osa ärieliidist oli tahtnud asja teha sahker mahker.Küll aga oli tollal valitsev kuningas otsustavalt teatanud,et sellist asja tema näiteks ei salli ega soovi ja oma autoriteediga põõrdub rahva poole(mees oli äärmiselt populaarne,sest koos oma isaga,kes tollal oli kuningas astus ta sõjaliselt sakslastele vastu,osaledes ise ka vägede juhtimisel Norra pinnal),et välistada naftatulu kadumise välisriikidesse või väikese grupi kätte.

Tasub ka lugeda Kangilaski raamatut "Norra. Maa. Rahvas. Kunst" - seal on ka pühendatud üks osa sellele fenomenile, kuidas Norras õnnestus hoida ära sõjajärgsel ajal see, mis juhtus meil 1990ndatel (st segasevõitu ärastamine ja olemasolnud rikkuse kadumine kitsa, õiges kohas olnud ringi kätte). Jutt on siis 2000 välja antud, täiendatud trükist, mitte 1985 esialgsest.

Asi ongi selles , et maksud on Soomega võrreldes üüratud kuid vastu ei saa midagi.

Soomes on keskmine brutopalk 3380 eurot ja kättesaadav keskmine 2509, see teeb keskmiseks igakuiseks töötaja maksukoormuseks 25,8%
Eestis on keskmine brutopalk 1163 eurot ja kättesaadav keskmine 937 eurot, keskmine töötaja maksukoormus 19,4%.
Igakuistest kuludest
-käibemaks on Soomes keskmiselt kõrgem (kajastub igapäevastes kuludes)
-kütuseaktsiis on kohe tunduvalt kõrgem (kajastub samuti igapäevastes kuludes).

Minu jaoks on tiba segane sealne sotsiaal- ja ravikindluste teema, kuid vähevõimalik, et seda ei maksta või makstakse väga vähe.
Ma lihtsalt ei suuda taibata, kus need Eesti "üüratud maksud" peituvad.

Et Soomes on elu parem olen täiesti nõus. Juba keskmise palga kolmekordne vahe on selleks piisav.
SKP per nase oli 2015 Soomes (IMF andmed) 41 109 ja Eestis 28 650 eurot.
Arvestades, et Soome majanduse maht on meie omast kordades suurem, siis seal lihtsalt on, mida jagada (ja mille arvelt väiksepalgalisi toetada).
Eestis väga pole. Juba selle 500 eurose tulumaksuvaba miinimumi pärast tehakse meeleheitlikke samme (nt see sõiduautode maksustamine).

Muide, Iisraeli näitaja on meil varsti käeulatuses (34 054).

Muide, Iisraeli näitaja on meil varsti käeulatuses (34 054).

Ei ole. See on IMFi projitseeritud ostujõupariteediga näitaja, mis ei näita reaalset vahet.
Tegelikkuses oli Eurostati andmetel 2015. aastal meie nominaalne SKT isiku kohta 15 400 eurot ning Maailmapanga andmetel oli see näitaja 17 295 dollarit, samas kui Iisraelil oli vastav näitaja 35 330 dollarit.

Euroopa keskmine on 28 800 eurot.