www.militaar.net

Akf kuldar81 kirjutas:Minul on ka võim tagavara ratta juures selle plastikust ümbrise all (koos CD mängijaga). Käin spetsialisti juures, eks siis paistab kus või mis viga. Aga tänud abi ja soovituste eest kõigile.

Vaata, kas vool võimuni jõuab.

OLAVI kirjutas:Ülevaatusel kontrollitakse stendis pidurite võrdsust, mitte klotside hinda.
Kui autoga vähe sõidetakse ja sõidetakse nii aeglaselt, et pidureid töösoojaks ei saadagi, siis kattuvad malmist kettad ja klotsid (olenematta hinnast) saastaga mis tekitab pidurite ebavõrdsuse.
Kettad saab jälle puhtaks, kui minna maanteele ja teha maanteekiirusel mitu korralikku pidurdust.

Soovitan järgmine kord kontrollida tüv stendi väljatrükil mida kontrollitakse, lisaks pidurdusjõule ja veeretakistusele näeb ka ketaste viskumist mille pärast on saadud korduvaid. Termin "pidurite võrdsus" ei kuulu kahjuks mõõdetavate parameetrite nimistusse, samuti ei mõõdeta seal ketaste min. lubatud paksust (vähemalt mitte Maarjamaa ülevaatuspunktides).
Soovitus roostes ja "saastaga" pidurikettaid-klotse puhastada maanteekiirusel pidurdades on muidugi päris hea - vaesele passatiomanikule vist muud varianti polegi enne ülevaatust kuna pidurite hooldusele raha ju ei jätku - see läks kõik 9-euriste ketaste alla..
edit. Mingi alalhoiuinstinkt võiks inimestel (ka passatiomanikel) ikka olla et mitte osta kõige odavamaid pidurikomponente.

vanahalb kirjutas:
... Tal ei olnud mitte pidurite võrdsuses küsimus vaid ketas oli liiga õhukeseks kulunud. Sarvikud mõõdavad ülevaatusel ka seda.
...

Sellisel juhul olid nende ketaste jaoks "liiga kallid" (loe: kõvad) klotsid pandud, sest klots peab rutem kuluma kui ketas.
Mehaanikakomponendid peavad koos töötades olema tasakaalus.
Võib ka olla, et vahetusel pandi sama marki masina aga vale ketas (õhem/väiksem) alla. Vähempakkumistel ikka juhtub selliseid asju.
Erinevate mootoritega on ka erinevad pidurikomponendid kasutusel.

Kellel on huvi autoalase netisõnastiku vastu, siis siin on piltidega Eesti-Soome-Inglise-Saksa-Vene sõnastik: https://www.autosonastik.ee/

OLAVI kirjutas:

vanahalb kirjutas:
... Tal ei olnud mitte pidurite võrdsuses küsimus vaid ketas oli liiga õhukeseks kulunud. Sarvikud mõõdavad ülevaatusel ka seda.
...

Sellisel juhul olid nende ketaste jaoks "liiga kallid" (loe: kõvad) klotsid pandud, sest klots peab rutem kuluma kui ketas.

Ma enda tarbeks ostes pole küll märganud et müüja oleks soovitanud hallmetallikule mingeid kombinatsioone kõvaduse alusel.
Klots on pehmem ja ketas kòvem. Kui ketast juba noaga lõigata saab siis on koonerdamisega ikka üle piiri mindud.

See ei puuduta ainult pidurikettaid. Alumiiniumveljed mis ongi vist toidualumiiniumist, pūksirihmast tehtud hammasrihmad, tööriistad mida ei saa sihtotstarbeliselt kasutada jms on kõik sama teema. Kui mônda asja sellisest netipoest osta kus ka sertifikaadid ära on nimetatud siis täpsemalt vaadates tundub et kasutamine on ainult omal vastutusel.

Muud polegi midagi kui et iga asja kontrollimine väsitab päeva lõpuks ära. Ise ostsin mõned aastad tagasi garaaži ūhe väikese töölaua. Pakendi peal oli kiri "Töölaud" ja samal kūljel eraldi kleepsuga soome-ja rootsikeelne hoiatus "Mitte kasutada töölauana! " . Pealiskaudsel uurimisel vaatasin et konstrui on kokku pandud 4.4 tugevusklassiga poltidega. Ma ise olen ikka trepikäsipuulgi vähemalt 10.9 - t kasutanud. Ei hakanud polte vahetama sest raudki tundus pehkinud olema ja viskasin koos pakendiga vanarauahunnikusse

vanahalb kirjutas:Ma enda tarbeks ostes pole küll märganud et müüja oleks soovitanud hallmetallikule mingeid kombinatsioone kõvaduse alusel.
...

Kas oodatakse varuosapoe "laotöötajalt" insenertehnilisi teadmisi ja Maksima kassiirilt toitumisalast nõustamist?
Neile makstakse palka ju ostjale kauba üleandmise eest, mitte kliendi tasuta nõustamise eest.
Kui müüja tulemustasu sõltub läbimüügist, siis tema isiklik huvi on müüa kõige kallimat kaupa.

Neile makstakse palka ju...

Ma nimetaks seda küll rohkem äraelmistoetuseks...

Kunagi kui mul VW oli - ei olnud piduriketastele auto kasutusjuhendis mingit kulumise jääki mm-tes .
Kirjutet oli - iga teise klotsivahetusega vahetatakse ka pidurikettad.
Mismoodi ülevaatusel saaks seda kontrollida ?

Walter2 kirjutas:Soovitan järgmine kord kontrollida tüv stendi väljatrükil mida kontrollitakse, lisaks pidurdusjõule ja veeretakistusele näeb ka ketaste viskumist mille pärast on saadud korduvaid. Termin "pidurite võrdsus" ei kuulu kahjuks mõõdetavate parameetrite nimistusse, samuti ei mõõdeta seal ketaste min. lubatud paksust (vähemalt mitte Maarjamaa ülevaatuspunktides).
Soovitus roostes ja "saastaga" pidurikettaid-klotse puhastada maanteekiirusel pidurdades on muidugi päris hea - vaesele passatiomanikule vist muud varianti polegi enne ülevaatust kuna pidurite hooldusele raha ju ei jätku - see läks kõik 9-euriste ketaste alla..
edit. Mingi alalhoiuinstinkt võiks inimestel (ka passatiomanikel) ikka olla et mitte osta kõige odavamaid pidurikomponente.

Õige, et "pidurite võrdsus" ei kuulu ülevaatusel mõõdetavate suuruste terminite hulka, küll aga selle väljendi vastand "ühel teljel asuvate rataste pidurdusjõu lubatavast suurem erinevus (ebavõrdsus) protsentides" põhjustab pidurite testi mittesooritamist.
Haljas metall kattub oksiidiga välisõhus väga ruttu ja vaevalt et keegi pärast 2 nädalast puhkusereisi, kui auto on samal ajal parklas seisnud, viib auto esindusse "piduritelt tolmupühkimiseks".

"Mõõtmine" on tundmatu suuruse võrdlemine tuntud suurusega.
Kui detaili kuju on visuaalselt erinev algsest, siis ka silmaga märgatava erinevuse hindamine on "mõõtmine" ja selleks ei pea erilist mõõteriista kasutama.

Piduriketta paksuse mõõdik: https://www.kstools.com/et/tooted/soidu ... 1191736684


Pildil on visuaalselt eristatav, algsest oluliselt erineva kujuga piduriketas, mille liiklusest kõrvaldamiseks poleks mingit erilist mõõteriista vaja:

retti kirjutas:Kunagi kui mul VW oli - ei olnud piduriketastele auto kasutusjuhendis mingit kulumise jääki mm-tes .
Kirjutet oli - iga teise klotsivahetusega vahetatakse ka pidurikettad.
Mismoodi ülevaatusel saaks seda kontrollida ?

Piduriketastel on üldiselt miinimumpaksus peale stantsitud.

retti kirjutas:... Mismoodi ülevaatusel saaks seda kontrollida ?

Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri
18. juuli 2011. a määruse nr 77
„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele
vastavuse kontrollimise tingimused ja kord”
lisa 4
(majandus- ja kommunikatsiooniministri
25. aprilli 2014. a määruse nr 31 sõnastuses)

"Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede ja nendel avastatud vigade
loetelu ning kontrollimise metoodika".

(Lk 4) 1.1.14. Piduritrumlid, pidurikettad kontrollitakse vaatluse teel.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/13 ... _lisa4.pdf

Ehk pidurikettaid ja klotse kontrollitakse ülevaatusel "silma järgi".

Venemaa ei taha kuidagi oma liiklussurmasid vähemaks saada.

Ühe «reaalse probleemi lahenduse» käis Ühtne Venemaa välja kolm päeva enne valimisi. Tulles vastu lihtsate inimeste tungivale soovile, esitasid ÜV saadikud riigiduumale eelnõu kaotada isiklikele autodele kohustuslik tehnoülevaatuse nõue. Ülevaatust tuleb eelnõu järgi teha vaid auto arvele võtmisel, omaniku vahetusel või kui muudetakse auto konstruktsiooni.

https://maailm.postimees.ee/7339959/val ... -pingutada

Kui ei kõlba siia teemasse, võib ümber tõsta.

Minumeelest Austraalias (vähemalt oli Queenslandi osariigis) kohustuslik tehnoülevaatus
on ainult auto müügi korral. Kehtis paar-kolm kuud või mõnituhat kilomeetrit.

https://en.m.wikipedia.org/wiki/Vehicle ... _Australia

Noh eks Austraalia puhul on ka see faktor, et kui sa elad "känguruper*es" ja lähim TÜVi punkt on paartuhat kilomeetrit eemal, siis ei ole kuidagi otstarbekas kord aastas selline matk ette võtta.
Ega sama teema on iseenesest ka ju Venemaal Siberi kolkakülades. Aga arvata võib et kui see asi vastu võetakse, siis nende Siberi külaelanike jaoks ei muutu midagi - vaevalt nad ka enne kontrollis käisid. See-eest hakkavad patsaanid Piiteris ja Tšeljabinskis igasuguste eluohtlike rüsadega ringi kärutama.

Lāhematest riikidest pole Ukrainas juba viimased kolm või neli aastat ülevaatust. Sõidavad sellest hoolimata ja hirm üldse tee peale jääda ei lase autot päris ära rondistada.

Soomes pole mootorratastel ülevaatust. Ametlik põhjendus on et tehniliste rikete tõttu juhtub nendega õnnetusi vāga harva ja pole mõtet ülevaatuspunkti vahet voorida.
Ühtlasi annab see reegel disaineritele vabad käed:) Suvel juhtus ette ratas millelt originaalsuunatuled olid minema visatud nii et ees polnud neid üldse. Tagumised olid gabariidituledesse installitud ja vilkusid punaselt nagu vanal ameerika autol. Numbrimärgile oli ka mingeid pealuid ja kolpasid juurde maalitud. Omaniku sõnul see politseid ei hāiri.

Huvitav kas Eesti politseid häirib kui ukrainlased oma ülevaatusta autodega Eestis käivad või soomlased igasuguste imemasinatega Tallinnas ringi sõidavad.