www.militaar.net

Võib-olla osad haubitsad on lihtsalt varuks. Samas, ma ise kipun kahtlustama, et see paljutsiteeritud 47 haubitsat tähendab midagi muud. Võimalik, et peetakse hoopis silmas haubitsate arvu koos toetusmasinatega (Läti sai väidetavalt toetusmasinad kauba peale).
Võrdluseks toon ühe pildi Austria suurtükipataljonist: Ja kokkuvõte sellel pildil olevast tehnikast:

4 x Puch G
4 x MAN KAT1
2 x Pinzgauer
6 x Steyr 12M18
11 x Saurer 4K
20 x M109A5Ö

Kokku 47 masinat

Allikas: https://varabungas.camp/2017/02/21/haub ... -haubices/
Igatahes tundub palju loogilisem, et austerlased müüsid lätlastele terve pataljoni komplekti.
Ka The Military Balance ei too selgust sellesse teemasse. Aastal 2015 oli austerlastel väidetavalt 58 M109 haubitsat. 2018. aasta raamatus on aga 30 haubitsat järgi.

Hetkel tõesti ei oska kindlalt midagi väita.

EDIT: OK. Nüüd sain vist selgeks. Müüdi 35 haubitsat, 10 juhtpunkti ning 2 õppemasinat. See jaguneb kenasti ära nii, et 1. meh brigaad saab 8 haubitsat ning Zemessardse pataljon saab 24 haubitsat. Varuosadeks jääb siis kolm masinat.
https://www.joint-forces.com/features/1 ... n-m109-sph

Ok, selge, see seletab hästi ära sellise kummalise masinate arvu. SKJ andmetes on ainult laskeseadmete arv, logistilist saba nagu staapi ja välikööki sinna juurde arvestatud ei ole

Läti Riigikontrolli arvamus kaitsehangetest:
https://www.delfi.lv/news/national/poli ... d=51367733
Esineb probleeme hangete planeerimises, kuigi otseselt midagi ebaseaduslikku ei tuvastatud. Põhilised puudujäägid seisnevad selles, et ei osata hinnata kõiki elutsükli kulusid (süsteemi kasutusele võtmine, personali väljaõpe, hooldus, vajalik infrastruktuur jne).
Välja on toodud mitmeid näiteid. Üheks neist on miinijahtijate hankimine Hollandist. Polnud osatud õigesti arvestada kasutuskuludega, vajaliku infrastruktuuri ehitamisega ning meeskondade väljaõppega, mille tulemusel oli aluste otstarbeline kasutamine häiritud.
Teine näide puudutab varasemalt 4,4 miljoni euro eest hangitud RBS-70 õhutõrjesüsteemi. Ebapiisavate hoolduskulude tõttu ei olnud süsteem kasutusvalmis ja õhutõrjesüsteemi arendamine jäi lihtsalt seisma. Sarnased riskid olevat ka hiljuti 5,5 miljoni euro eest hangitud Stinger õhutõrjesüsteemi puhul. Hange olevat tehtud liiga kiirelt ja ilma piisava planeerimiseta (poldud jällegi arvestatud kõigi kuludega) ning seetõttu olevat tõenäoline, et ka selle süsteemi otstarbepärane kasutusse võtmine võib jääda poolikuks.
[ Pisikeseks kõrvalepõikeks. Lätlased siiski plaanisid/plaanivad hankida ka õhutõrje juhtimissüsteemi(d), mis siis võimaldab üksusi paremini koordineerida.
https://www.delfi.lv/news/national/poli ... d=51645815 ]
Kolmas näide puudutab lätlaste CVRT projekti. Väidetavalt polevat siiamaani olemas vajalikku remondibaasi, kuigi tegelikkuses oleks seda alates 2017. aastast vaja olnud. Masinad on juba kasutuses, kuid ilma vajaliku hooldusvõimekuseta on risk, et mingil hetkel nad lihtsalt ei toimi enam.
Siia nimekirja võib lisada hiljutise soomusmasinate hanke, mis tõenäoliselt liiga suure kiirustamise tõttu kukkus läbi. Ilmselt järgmise aasta riigikontrolli aruanne mainib ka selle ära.

Puudujäägid esinevad ka Zemessardze jaoks mõeldud investeeringutes. See puudutab nii infrastruktuuri (näiteks lasketiirud) kui ka isiklikku varustust (vaata minu eelnevaid postitusi siin teemas). Kusjuures, kui varem oli varustuse hankimisel probleemiks raha puudumine, siis nüüd olevat probleemid hoopis selle hankimise planeerimises. Mulle meenub üks näide, kus mõned aastad tagasi hangiti mingid imeodavad Hiinas toodetud sapöörilabidad (maksid vist ca 3 eurot tükk), mis siis kohe esimesel kasutusel täielikult ära lagunesid.
Viide juhtumile:
http://www.la.lv/zemessargiem-lapstinu-izstradajums

Kokkuvõtvalt juhib riigikontroll ministeeriumi tähelepanu sellele, et puudub pikaajaline visioon kaitsehangete ning infrastruktuuri planeerimisel. Seetõttu magatakse mõned hanked maha või vastupidi, kiirustatakse nendega liialt.
Mina isiklikult arvan, et visiooni puudumine puudutab mitte ainult hankeid, vaid tervet Läti riigikaitselist mõtlemist hetkel.

Lihtsalt täiendava kommentaarina.
Ma ei taha, et keegi arvaks, et ma seda Läti teemat siin pahapärast kirjutan või et ma soovin lätlasi kuidagi mustata. Mul on lihtsalt mõnda aega olnud omamoodi huvi nii Läti riigi kui ka nende riigikaitse suhtes. Nende postituste ajendiks oli see kui ma hakkasin lätlaste endi arvamusi netist lugema. Need arvamused maalivad hoopis teise pildi, võrreldes sellega, mida ametlikult kuulutatakse. See on aga asi, mis samuti vääriks tähelepanu.


Kiidame & täname.

Kriku

Siin vahepeal tekkis küsimus Läti kaitsejõudude sõdurite arvu kohta. Kahjuks on see üsna segane teema, sest täpseid ja konkreetseid arve on keeruline leida. Ma panen siia hetkel selle info, mille kiiruga jõudsin leida. Ametlikult väljastatud infolehed on nende arvude suhtes aastatega järjest üldisemaks läinud. Üritan seda veel hiljem täiendada kui midagi paremat leian.

2007 - 4874 kaitseväelast
2008 - 5052 kaitseväelast
2014 - 5561 kaitseväelast
2015 - 4800 kaitseväelast
2016 - 5000 kaitseväelast
2017 - 5000 kaitseväelast
2018 - 5500 kaitseväelast
2019 - 6000 kaitseväelast

Mis puudutab aga nende arvude jaotust, siis siin läheb asi huvitavamaks. 2008. aasta andmete järgi oli kokku 5052 kaitseväelast, kellest 1295 olid ohvitserid, 1940 olid instruktorid ning 1817 olid allohvitserid ja sõdurid. Ohvitseride ja instruktorite rohkus on seletatav sellega, et suurem osa neist tegeleb tõenäoliselt Zemessardzega (2018. aastal ligikaudu 800 kaitseväelast). Väeliikide lõikes oli jaotus aga järgnev:

maavägi - 952 kaitseväelast
merevägi - 552 kaitseväelast
õhuvägi - 291 kaitseväelast
rahvuskaart - 550 kaitseväelast

Nagu näha, siis tegelikkuses on maaväes suhteliselt vähe sõdureid (veidi rohkem kui ühe pataljoni jagu). Seetõttu pole ka ime, et pataljonid on olnud alamehitatud. Mere- ja õhuväes on kokku peaaegu sama palju inimesi. Küll aga tekib küsimus, et kus need ülejäänud ~2500 kaitseväelast siis on?


Allikad:
http://www.mrcc.lv/~/media/AM/Aktualita ... fakti.ashx
http://www.mrcc.lv/~/media/AM/Aktualita ... _2008.ashx
https://www.mil.lv/sites/mil/files/docu ... pa2014.pdf
https://www.mil.lv/sites/mil/files/docu ... pa2015.pdf
https://www.mil.lv/sites/mil/files/docu ... pa2016.pdf
https://www.mil.lv/sites/mil/files/docu ... pa2017.pdf
https://www.mil.lv/sites/mil/files/docu ... pa2018.pdf
https://www.mil.lv/sites/mil/files/docu ... -%20LV.pdf

Kas nood 2500 ei või olla tsivilistid kes tuugalt kaitseväelaste hulka loetakse?

Kas nood 2500 ei või olla tsivilistid kes tuugalt kaitseväelaste hulka loetakse?

Ei. Tsivilistid on sellest arvust eraldi loetud. Selle hetkel oli neid ca 1380.

See ülejäänud osa peab ära jaotuma peastaabi, eriüksuste, sõjaväepolitsei, õppeasutuste ning toetuse väejuhatuse vahel. Tõenäoliselt on suurem osa just toetuse väejuhatuse ning õppeasutuste all.
Vaatasin ringi, kuid riigikontrolli auditites ning kaitseministeeriumi aastaaruannetes pole ka kahjuks infot personali arvu kohta. See viimase kahe aasta kasv on suhteliselt kahtlane, eriti arvestades kui kaua see on 5000 ringis seisnud. Liitujaid on küll rekordarv (600+), kuid ma arvan, et kui lahkujad maha arvestada, siis ei ole see kasv tegelikult nii suur. Suhteliselt kõrge personalivoolavus on neil väidetavalt tükk aega probleemiks olnud.

EDIT: Pisike näide. 2017. aastal õnnestus värvata 90 naist ja 386 meest (kokku 476), kuid samal ajal lahkus 50 naist ja 198 meest (kokku 248). See tähendab, et koosseis suurenes 228 inimese võrra.
https://www.nato.int/nato_static_fl2014 ... o-NCGP.pdf

Leidsin natukene detailsemaid andmeid varasematest aastatest. Siinkohal tasub meeles pidada, et struktuurid on vahepeal muutunud ning varasemad maaväe arvud kajastavad ka Zemessardzega seotud personali ja need arvud võivad sisaldada ka tsiviile.

2004. aasta
õhuvägi - 282
merevägi - 491
maavägi - 1787
toetuse väejuhatus - 575
väljaõppe ja arenduse väejuhatus - 443
muu - 1086
kokku - 4664

https://www.nato.int/ims/2004/win/latvia.pdf

2005. aasta
õhuvägi - 274
merevägi - 499
maavägi - 1924
toetuse väejuhatus - 895
väljaõppe ja arenduse väejuhatus - 473
muu - 1253
kokku - 5318

https://www.nato.int/ims/2005/win/natio ... latvia.pdf

2007. aasta
õhuvägi - 311
merevägi - 613
maavägi - 968
rahvuskaart - 706
toetuse väejuhatus - 828
väljaõppe ja arenduse väejuhatus - 647
muu - 1606
kokku - 5697

https://www.nato.int/ims/2007/win/pdf/latvia-2007.pdf

2008. aasta
õhuvägi - 311
merevägi - 595
maavägi - 985
rahvuskaart - 712
toetuse väejuhatus - 802
väljaõppe ja arenduse väejuhatus - 661
muu - 1739
kokku - 5805

https://www.nato.int/ims/2008/win/repor ... n-2008.pdf

2010. aasta
õhuvägi - 338
merevägi - 532
maavägi - 1009
rahvuskaart - 574
toetuse väejuhatus - 539
väljaõppe ja arenduse väejuhatus - 727
muu - 1379
kokku - 5098

https://www.nato.int/cps/en/natohq/topi ... dLocale=en
Alates 2011. aastast on NATO raportite andmed üldisemad ja samasugust jaotust pole võimalik teha.

Nagu näha, siis tegelikkuses on maaväes suhteliselt vähe sõdureid (veidi rohkem kui ühe pataljoni jagu). Seetõttu pole ka ime, et pataljonid on olnud alamehitatud. Mere- ja õhuväes on kokku peaaegu sama palju inimesi. Küll aga tekib küsimus, et kus need ülejäänud ~2500 kaitseväelast siis on?

2008. aasta
õhuvägi - 311
merevägi - 595
maavägi - 985
rahvuskaart - 712
toetuse väejuhatus - 802
väljaõppe ja arenduse väejuhatus - 661
muu - 1739

..siit skeemilt saab ju välla tuletada küll, kus see "muu" on:
-- ühendstaap
-- staabipataljon
-- erioperatsioonide juhatus
-- sõjaväepolitsei

..siit skeemilt saab ju välla tuletada küll, kus "need ülejäänud" on...

Saab oletada, kuid mitte konkreetselt öelda kui palju ja kus.
Igatahes... võid mu värskelt tehtud postitust vaadata täpsemate andmete jaoks.

Lätlaste maavägi hõljub kogu aeg seal kusagil 1000 juures, ehk siis see 2 alamehitatud pataljoni ja veel natuke. Eriüksus, isegi seda nimetada erioperatsioonide keskuseks vms, on sisuliselt kompanii koosseisuga pataljoni struktuur, kus on mõnikümmend operaatorit ja teised samapalju juhtkonda ning toetavaid erialasid. MP on ka väikesearvuline, isegi kui kõik valverühmad MPks lugeda, siis oleks neid paarsada. Kunagi oli juttu, et mingid täiesti müstilised teenistused, nagu Läti juhtkonna ihukaitse ja valitsuse ning parlamendi valveteenistus, oli ka ametlikult MP palgal ja seebil. Arvestades, et kogu LKJ on sisuliselt brigaad ja see ei suurene oluliselt isegi SA tingimustes, siis pakun, et staabipataljon on ka sisuliselt kompanii. Niimoodi, igasugu teemasid omavahel liites saadaksegi kokku suur number, kuid sisuliselt tulejõudu on vähe.

Kunagi oli juttu, et mingid täiesti müstilised teenistused, nagu Läti juhtkonna ihukaitse ja valitsuse ning parlamendi valveteenistus, oli ka ametlikult MP palgal ja seebil.

Jah. Need teenistused liideti sõjaväepolitseiga 2009. aastal.

Seoses Zemessardze numbritega sain kaitseministeeriumi 2018. aasta aruandest kinnitust, et praegusest 8300-st liikmest 1200 on veteranid, ehk siis need, kes oma vanuse või tervise tõttu ei ole enam teenistuseks kõlblikud. Seega reaalne liikmete arv on maksimaalselt 7100. See arv on vähemalt viimased paar aastat sellel samal tasemel püsinud. Tuletan meelde, et liikmete arvu on juba väga kaua aega soovitud kasvatada kuni 13 000-ni.

nimetu kirjutas: Seoses Zemessardze numbritega sain kaitseministeeriumi 2018. aasta aruandest kinnitust, et praegusest 8300-st liikmest 1200 on veteranid, ehk siis need, kes oma vanuse või tervise tõttu ei ole enam teenistuseks kõlblikud. Seega reaalne liikmete arv on maksimaalselt 7100. See arv on vähemalt viimased paar aastat sellel samal tasemel püsinud. Tuletan meelde, et liikmete arvu on juba väga kaua aega soovitud kasvatada kuni 13 000-ni.

Admed on kodulehel täitsa olemas https://www.zs.mil.lv/lv/zemessardzes-vienibas

Aasta alguses oli 8280 liiget, neist 37 % vanuses 26-35 aastat, 2018 värvati 803 inimest.
Läti Rahvuskaardi staap – suurust ei tea, paarsada tegevväelast äkki?
Riia brigaad 140 tegevväelast ja 1750 rahvuskaartlast
Vidzeme brigaad 200 tegevväelast ja 2600 rahvuskaartlast
Latgale brigaad 270 tegevväelast ja 2400 rahvuskaartlast
Kurzeme brigaad 120 tegevväelast ja 2350 rahvuskaartlast
Küberkaitseüksus -
Orkester – 60 rahvuskaartlast
PSYOPS -

Aktiivsete liikmete arv ilmselt on vist väiksem kui nimekirjas. Ei oska seda kommenteerida.

Ma olen ka neid arve seal lehel sügavamalt uurinud, kuid osad andmed on seal siiski puudulikud või vastukäivad. Näiteks Vidzeme brigaadi puhul ei saanud ma kuidagi 2600 kokku. Kui kõik pataljonid omavahel liita, siis tuli vist mingi 400 või 500 vähem. Sama lugu on brigaadide liikmetega. Kui need rahvuskaartlaste arvud kokku lüüa, siis tuleb see summa 800 võrra suurem kui samal lehel pakutud üldarv. Zemessardze arvudega ongi üks paras segadus.

https://www.err.ee/1004386/err-riias-la ... sesusteemi

Tundub et lätlased raiuvad ikka sama jama edasi.

"Kohustuslik ajateenistus on üldisest riigikaitsest kindlasti kallim," ütles peaministri asetäitja, kaitseminister Artis Pabriks.