Vene keel naaseb Eesti ellu üha rohkem
Ühes uue valitsuse võimuletulekuga on rakendumas või ettevalmistamisel mitu algatust, mis laiendavad vene keele kasutamist Eesti avalikus elus. On see juhuslik kokkulangevus või selge suund?
Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles detsembris Maalehe aastalõpuintervjuus: tema soovib, et kaks Eestis elavat keelekogukonda, eesti- ja venekeelne kogukond oleks rohkem ühendatud. Kui suund ühendamise poole sisaldab laiemaid vene keele kasutamise võimalusi, siis mõned sammud on nähtavad küll. Mõni näide.
Detsembris vastu võetud seadusemuudatus lubab riigi õigusabi taotlusi esitada nüüd ka vene keeles.
Käsimüügiravimite infolehed muutuvad hiljemalt tänavu kevadel kättesaadavaks ka vene keeles.
Koalitsioonileping lubab paindlikkust venekeelsetele koolidele aineõppe korraldamisel, sisuliselt tähendab see võimalust senisest rohkem koolitunde vene keeles anda (selle vastukaaluks tuleb aga eesti keelt kõrgemal tasemel õpetada).
Õigusabitaotluste esitamise võimalus ka vene keeles tekitas Riigikogus aasta lõpus ägedaid sõnakokkupõrkeid. Valitsusest opositsiooni kukkunud Reformierakond, kuid samuti ka Vabaerakond ja EKRE asusid seda ründama. Reformierakonna esindaja Valdo Randpere nimetas toda hiilivaks venestamiseks, ning EKRE esimees Mart Helme rääkis, et nõnda “hakatakse samm-sammult seadustama vene keelt teise riigikeelena”.
Kohtus kostab vene keelt
Samas ei ole vene keelt seaduses isegi konkreetselt ära mainitud. Seni võis õigusabi saamiseks avalduse teha eesti või inglise keeles, nüüd lisandus võimalus esitada vastav taotlus “Eestis enamlevinud muus keeles”. Reaalselt tähendab see muidugi vene keelt, aga ka näiteks soome keelt. See on väga kitsas valdkond: riigi õigusabi taotlusi esitatakse kohtutesse aastas üldse umbes 600.
Tegu ei ole ka selles mõttes suure ümberkorraldusega, et kuigi kohtupidamine käib Eestis muidugi eesti keeles, on riik kinnipeetavatele niigi kohtus taganud vajadusel vene keele tõlke. Reeglina on nad ka maksejõuetud ja vabastatakse tõlkekulude tasumisest. Täpset statistikat selle kohta küll ei peeta, kuid nii suuliste kui kirjalike tõlgete vajadus on Eesti kohtutes suur ja igapäevane.
Seepärast on eesti–vene–eesti tõlkimise korraldamiseks kohtutes palgal lausa oma koosseisulised tõlgid. Harju Maakohtus töötab 19 tõlki, Tallinna Halduskohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus kokku viis tõlki. Tartu kolmes kohtus on tööl üheksa tõlki, Viru Maakohtus kaheksa. Vajadusel tellivad kohtud ka teenust tõlkebüroodelt. Nüüd tuleb kohtutõlkidele venekeelsete õigusabitaotluste näol mõnevõrra tööd veel juurde.
Võrreldes õigusabitaotluste vaidlusega, ei ole sotsiaalministeeriumi korraldatav ravimite infolehtede tõlkimine vene (samuti inglise) keelde paksu verd tekitanud. On selge, et kui inimene ei saa keeleprobleemi tõttu aru, kuidas ta ravimit võtma peab, siis võib see talle halba teha. Samuti on too kava õhus olnud juba pikka aega ning kuju võtnud eelmise valitsuse ajal.
Siiski ei hakka venekeelsed infolehed olema ravimipakendis koos eestikeelsetega, sest see oleks niisugune lisaülesanne, mida ei saa teha kohustuslikuks ravimitootjatele. Vene- või ingliskeelne tõlge tuleb tarvitajal endal alla laadida sotsiaalministeeriumi või ravimiameti veebist. Seda saab mõistagi ka apteegist küsida.
Venemaal on muidugi paljude Eestis kasutatavate ravimite kohta venekeelne teave olemas. Kuid idanaabri pool pruugitavaid infolehti Eesti ministeerium üle võtta ei taha, vaid laseb siinsed ära tõlkida. Turustatavad ravimid ei ole Eestis ja Venemaal tingimata samad. Samuti võib erineda see, millise vea vastu mõni ravim on kasutuseks heaks kiidetud või kas seda saab retsepti alusel või on rohi käsimüügis. Nelja aasta peale on ravimite infolehtede tõlkimiseks kavandatud 100 000 eurot.
Eestikeelne aineõpe väheneb?
Hulga küsimusi on ajendanud uue võimuliidu esmapilgul väga ähmaselt sõnastatud plaan lubada vene koolides tulevikus “pedagoogiliselt põhjendatud paindlikkust keele- ja aineõppe teostamisel”. Mida see tähendab ja kuidas see toimuma hakkab? Segadust ei aita vältida seegi, et Ratase valitsuse saja päeva tööplaanis teema kohta midagi ei öelda ja tegevusi kavandatud ei ole.
Haridusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsleri Mart Laidmetsa sõnul tähendab kava praktikas seda, et valitud hulk pilootkoole saab õiguse ise valida, kuidas täpselt ning millises mahus eestikeelset õpet gümnaasiumiastmes korraldada.
“Testime seda praeguste plaanide järgi kuni neljas vabatahtlikult programmiga liituvas koolis ning alustame ühest-kahest koolist,” sõnas ta. “Kuidas need koolid valitakse, selgub kontseptsiooni väljatöötamise käigus.” Viimane peaks valmima märtsikuuks.
Peaminister Jüri Ratase sõnul otsustab need koolid valitsus, kui kohalik volikogu vastava ettepaneku erisuse tegemiseks esitab.
“Erisus tähendab seda, et direktoril ja õppealajuhatajal on suurem paindlikkus oma koolis keeleõpet korraldada,” märkis valitsusjuht. “Aga ka seda, et need koolid saavad kõrgema lävendi eesti keele nõuetele. See hakkab kehtima kuue aasta pärast – C1 väljumislävend, praegu on see B2. Riik ütleb, et me anname ka omapoolse rahalise toetuse, et tõesti saaks sisuliselt keeleõpet paremini korraldada.”
Iga samm üksikuna ei pruugi veel ohtlik paista, kuid ohtlikuks muutub see siis, kui selliseid samme palju kuhjub.
Krista Aru
Tartu Ülikooli Narva kolledži juht Kristina Kallas ütles, et venekeelsete gümnaasiumide puhul ei muutu ju tegelikult eesmärk, milleks on jätkuvalt eesti keele oskuse tagamine gümnaasiumi lõppedes. Muutub vaid meetod, kuidas seda saavutatakse.
“Ma olen väga seda meelt, et keeleoskuse nõuet gümnaasiumi lõpus tuleb tõsta, sest praegune B2 ei vasta tööturu ega ülikoolide nõuetele. Tuleks tõsta C1 peale, olenemata, mis keelemudeliga kool toimib. Ma pean keeleoskuse nõuete tõstmist isegi olulisemaks kui kontrolli selle üle, mitut ainet õpetatakse gümnaasiumis eesti keeles,” sõnas Kallas.
EESTIMAA RAHVASTE PARTEI
Allikas: novajapartija.eu
Loodaval parteil oma plaanid
Vähetuntud aktivistide kavandatava Eestimaa Rahvaste Partei algatajad taotlevad vene keele kasutamise otsustavat laiendamist Eestis.
Koduleheküljel avaldatud erakonna loomise kontseptsioonis öeldakse, et vene elanikkond maksab Eestis makse ja kannab riiklikke kohustusi, seega omab täielikku õigust saada oma lastele venekeelset haridust kõigil tasanditel lasteaiast kuni doktoritöö kaitsmiseni välja. Kõrvuti eesti keele süvaõppega vene koolides tuleb süvendatult õpetada ka vene keelt eestikeelsetes koolides.
Keeleinspektsioon tuleb kaotada, ning eesti keele valdamise nõuded peavad olema põhjendatud, neid ei tohi kasutada repressiivmeetmena. Venekeelse elanikkonna kompaktse asustusega piirkondades tuleb tagada vene keele kasutamine kõrvuti eesti keelega.
Tundlik teema tekitab erimeelsusi
Vene keele kasutamise laiendamine on Eestis tundlik teema, mida näitab ka selle üle puhkenud poleemika.
Riigikogus opositsiooni kuuluva Vabaerakonna saadik, ajakirjandusloolane Krista Aru leiab, et eeltoodu näol on tegu Keskerakonna poliitika vaikse ja sammsammulise realiseerimisega. “Iga samm üksikuna ei pruugi veel ohtlik paista, kuid ohtlikuks muutub see siis, kui selliseid samme palju kuhjub,” sõnas Aru. “Samas on see paraku meie senise riikliku lõimumispoliitika tagajärg, millega pole suudetud eesti keelt igale Eestimaa inimesele mõistetavaks ja kasutatavaks teha.”
Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadik Kalle Muuli seevastu leiab, et nende konkreetsete sammude puhul on tegu vajalike ja õigustatud asjadega. “Ma ei näe mingit ainult vene keelega seostuvat trendi.”
Muuli hinnangul on mõistlik lubada Eestis võõrkeeltes hädapärasemaid asju ajada juba üksi seepärast, et siin käib igal aastal miljoneid eri keeltes rääkivaid turiste, sealhulgas suurimast naaberriigist Venemaalt.
“Me peame kindlalt kaitsma eesti keelt, kuid see ei tähenda, et me peaksime turistidelt võtma võimaluse pöörduda vajaduse korral Eesti politseisse või kohtusse võõrkeeles. Samuti pole mõistlik lasta ühelgi turistil ära surra ainult selle pärast, et ta ei oska lugeda käsimüügiravimile lisatud eestikeelset juhendit.”
Kui kusagil võõrkeele kasutamise võimalusi suurendada, siis Kalle Muuli sõnul ongi selleks kohad, mis puudutavad turiste. “Paraku seostub keelepoliitika ja vene keele kasutamine Eestis ikka kohaliku vene kogukonnaga. Ma arvan, et selles osas ei pea me mingeid mööndusi tegema. Eriti kui silmas pidada, et üha suurem osa siinsetest venelastest oskab siiski üha paremini eesti keelt.”
Kui Lääne-Eestis on rootsikeelsed ajaloolised kohanimed, miks ei võiks Narva kandis eestikeelse sildi all olla ka venekeelsed.
Kristina Kallas
Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Kristina Kallas sõnas, et õigusabitaotluste ja ravimite infolehtede puhul on tegu inimeste võimalusega rakendada oma põhiõigusi. Õigus tervisele ja õiguskaitsele ei tohiks sõltuda rahakoti paksusest, haridustasemest, vanusest ega keeleoskusest.
Vene laul laulupeole?
“Eestivenelased ei vaidlusta enam ammu eesti keele riigikeele staatust,” märkis Kristina Kallas. “Küll on aga nende jaoks identiteediliselt oluline, et vene keelt lihtsalt ei eirataks, seda ei kustutataks ära, seda ei võetaks negatiivselt. Peamine ülesanne valitsusel peaks olema leida see õige tasakaal selle vahel, et venelastel ei kaoks ära motivatsioon eesti keelt õppida ning samas jätta võimalus toimetada avalikus ruumis ja kogukonnas ka vene keeles. Seda tasakaalu on raske leida, kuid seda peab otsima.”
Kristina Kallas ei näe midagi halba selles, kui Narvas oleksid kohasildid kakskeelsed. “Kui Lääne-Eestis on rootsikeelsed ajaloolised kohanimed, miks ei võiks Narva kandis eestikeelse sildi all olla ka venekeelsed. Eesti keele positsiooni ei kahjustaks see kuidagi.”
Teine mõte on Narva kolledži juhil, et laulupeo kavasse võiks vabalt lisada ka mõne venekeelse laulu, millega eestivene koorid saaksid soleerida.
Ka Krista Aru sõnul pole vene keele kasutamine Eestis ju olnud mingi tabu. “ERR teeb saateid vene keeles, inimesed suhtlevad vene keeles jne, kõik see on normaalne ja loomulik. Avalikus sfääris on lihtsalt asutusi, kus asjaajamine peab toimuma riigikeeles ja nii see peab ka jääma.”
Peaminister Ratase sõnade kohaselt ei ole Eestis nii, et eestikeelne ja venekeelne kogukond asuksid kusagil eri äärmustes. “Me oleme kõik Eesti rahvas, me oleme Eesti inimesed.”
Ja üleüldse, te olete äriregistris aasta tagasi olnud ka juhatuse liige - taolisel juhul me starditoetust ei annagi 
