www.militaar.net

Seadus jätab seal väga palju ruumi tõlgendamiseks. Seega pole ka vallaametniku, naabri ega kohaliku konstaabli väidetu lõplik tõde, vaid tema isiklik arusaam seadusest. Lõpliku tõe selgitavad välja erinevad kohtuastmed. Kuna seadus nii hõre on, siis järelikult pole tagahoovis laskmine senini suureks probleemiks kujunenud. Piisaks ühest korrast, et omavalitsus või politsei kohtus kaotajaks jääb ja hakatakse usinasti asju sätetega reguleerima.

Mul on loomkatse tehtud ca. 3 aastat tagasi kui vanas karjääris - lähim asustus 2km - märki lastes kohalik jahimees politsei kutsus. Patrull tuli kohale, pani puhuma, kontrollis dokumente ja sõitis jälle minema. Kui millegi vastu totaalselt eksinud oleksin küllap siis mulle sellest teada oleks antud. Jahimees jäi samuti lolli näoga vahtima, tema oli kindel et käed selja taha väänatakse ning relvaluba igaveseks ajaks hoiule võetakse.

Paragrahv 84 ütleb küll millised on nõuded lasketiirule või laskepaigale, st. mille alusel neid ametlikult arvele võetakse kuid pole ju selgesõnaliselt kirjas et ainult nendes kahes kohas tohib lasta.

Andrus1973 kirjutas:

Kriku kirjutas:Selles teemas pigem ikka see, mis pole lubatud, on keelatud.

Miks sa nii arvad? Seaduse tekstis on kül pigem loetlelu, mis on keelatud.

Avalik õigus lähtub printsiibist - mis pole lubatud, on keelatud. Eraõiguses lähtutakse printsiibist, mis pole keelatud, on lubatud

vtl kirjutas:Rõhutan veelkord - meil ON tegutsev(aid) eravalduses olev(aid) tiir(e), mis EI ole ametliku laskepaiga või tiiruna arvel, milles toimuv ON ilmselt ka politseile teada (kuna sportlased saavad avalikult sinna võistlustele regada) ning siiani ei ole sellest suuremat kära olnud. Kinni pole ka pandud.

See ei tähenda veel, et see seaduslik oleks. Mina sain aru, et küsiti selle kohta, kuidas asi seaduse järgi on, mitte selle kohta, kuidas neid norme praktikas rakendatakse. Seal vahel on alati mingi vahe - kord väiksem, kord suurem - ning see võib mh. sõltuda ka piirkonnast, kus asutakse.

oliver kirjutas:Paragrahv 84 ütleb küll millised on nõuded lasketiirule või laskepaigale, st. mille alusel neid ametlikult arvele võetakse kuid pole ju selgesõnaliselt kirjas et ainult nendes kahes kohas tohib lasta.

Ütleb, et ajutisteks laskeharjutusteks kohandatud paik on laskepaik... Mina väidan, et märklaua üles seadmine on laskeharjutuseks kohandamine.

Kui politsei seda nii rangelt ei kohalda, siis väga hea, mul Jumala eest ei ole midagi selle vastu Aga sellises olukorras eksisteerib pidev oht, et mõni ülimalt agar avastab endale tööpõllu ning aktiveerub või siis juhtub kuskil täiesti tavapärane õnnetus, millesarnaseid täielikult välistada kunagi ei saa, ja ajakirjandusliku kära saatel hakatakse niiöelda probleemiga tegelema.

Laseme siis ilma märkleheta

Andrus1973 kirjutas:

OnuHeino kirjutas:
Näen selles ohtu riiklikule julgeolekule, kui mingi seltskond saab täiesti seaduslikult piiramatult relvistuda ja seda kunagi määramata tulevikus riigi või võimuesindaja vastu kasutada. Meil on selline ühiskonnakiht täiesti olemas. Küll ei peaks selle foorumi lugeja ilmtingimata ennast puudutatuna tundma.

Aga seadus on kõigile üks, ole sa võõrkeelne, seletamatu sissetulekuallikaga, kanna uhkelt georgi linti, ole ümbritsetud krimikaristatud või mitte seaduskuulekatest sõpradest, mingil põhjusel taga kiusatud.
Kui leht on puhas, psühholoog märkusi ei tee, perearsti juures näed alt kolmandat rida ja suudad selle relvaseaduse-natukese mõttega läbi lugeda, siis tõenäoliselt ei saa ka 25m laskekatse takistuseks.

Miks Põhjanaabritel enesekaitserelvadega lood sedasi on?

Riigil ees otsas politsei taustakontrolliga peaks olema nii palju mune, et sellele kategooriale lihtsalt ei öelda ja punkt.
Täiendavas meditsiinilises kontrollis oleks kindlasti abi vereproovist. Nt 3x kvartali jooksul. Kui sealt ilmneb mingeid mõnuainete tarvitamise jälgi saab juba lähemalt uurida.

Millist probleemi sa regulatsiooni karmistamisega lahendad? On meil kuidagi mure ainetetarvitajatest relvaomanikega?

Vist ei ole läbi käinud siit aga eelnõude menetlemise IS-s on ülevad järjekordsed relvaseaduse muudatused, nüüd juba praeguses riigikogu koosseisus. Seal on need salvepiirangud jms asjad sees.

seroi kirjutas:Millist probleemi sa regulatsiooni karmistamisega lahendad? On meil kuidagi mure ainetetarvitajatest relvaomanikega?

No mingil määral on ainete ja alkoga siiski probleeme, kui ajakirjandust jälgida. Samas, kui demagoogiat ajada siis kained autojuhid põhjustavad rohkem avariisid, kui täis.... Minu poolest võiks püsse ka supermarketis müüa.

See klikimeedias võimendatud lood kus alko- või narkouimas kodanikul on relv on murdosa tegelike relvaomanike arvust - keegi ei kirjuta lugusid korralikest ja seadusekuulekatest relvaomanikest.

maskeerimisvork kirjutas:Vist ei ole läbi käinud siit aga eelnõude menetlemise IS-s on ülevad järjekordsed relvaseaduse muudatused, nüüd juba praeguses riigikogu koosseisus. Seal on need salvepiirangud jms asjad sees.

Paluks võimaluse korral otselinki/eelnõu numbrit või siis vähemalt infot, kas eelnõu asub praegu https://eelnoud.valitsus.ee või http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud aadressil.

vist mõeldakse seda?
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/d ... d#wb3NyTvT

Walter2 kirjutas:vist mõeldakse seda?
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/d ... d#wb3NyTvT

Ahah, tänud. Selle infosüsteemi otsing imeb täiega.

See oli ammu teada, et enese ja vara kaitseks registreeritud relvale salvepiirangud tulevad. Aga see, et piiratud käibega (ehk "pikkasid") salvesid tuleb varsti relvakapis hoida ja tohib relvale ainult lasketiirus kinnitada, on muidugi ebameeldiv.
Miski kümmekond AR/AK salve võtab niipalju kohta, et igal kapil pole niipalju isegi riiulipinda. 3-4 salve ühel IPSC võistlusel on täiesti tavaline kogus.

vtl kirjutas:

Walter2 kirjutas:vist mõeldakse seda?
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/d ... d#wb3NyTvT

Aga see, et piiratud käibega (ehk "pikkasid") salvesid tuleb varsti relvakapis hoida ja tohib relvale ainult lasketiirus kinnitada, on muidugi ebameeldiv.
Miski kümmekond AR/AK salve võtab niipalju kohta, et igal kapil pole niipalju isegi riiulipinda. 3-4 salve ühel IPSC võistlusel on täiesti tavaline kogus.

No ei tea. Katusorganisatsioon võib ju ettepanekuid teha, hetkel pole veel asi saaligi jõudnud.

Walter2 kirjutas:Arutleks veidi edasi, teema on intrigeeriv. Unustame selle laskepaiga kui bürokraatia ja oletame, et soovin kasutada relva oma taluhoovis märki laskmiseks märklaua või õllepurkide pihta. RS §10 p.1 ütleb et relva kasutamisest pean teatama politseile, kui selle tulemusena on tekkinud kahju isikule või varale. Kuna seda ei ole tekkinud siis ei pea teatama. Relva võin kanda kaasas ja kasutada ründe tõrjumiseks ju erinevates kohtades, teatud piirangutega muidugi. Mis takistab mul siis nimetet kohas märki laskmast? Kas see vastava liigi relva võin kasutada ainult sihipäraselt - enese ja vara kaitse relva ainult ründe tõrjumiseks, jahirelva ainult jahipidamiseks, sportrelva ainult tiirus/laskepaigas harjutamiseks? Kui klassifitseerin tagahoovis paugutamise ümber igapäevaseks enese ja vara kaitseks kas see oleks OK?

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 46 järgi on igaühel õigus pöörduda riigiasutuste ja ametiisikute poole. Kodaniku pöördumisele antud vastuse võib kontrollimiseks esitada halduskohtusse. Riigilõivud on vastavalt 15+15+25 eurot. Riigikohtu menetlusse võtmise-mittevõtmise määruseni jõuab natuke vähem kui kahe aastaga.

Riigikohtu halduskolleegium pidas 2015. aastal mõistlikuks õigusabi tunnihinnaks 167,01 eur ja 193,20 eur (vt 3-3-1-82-14 p 28 lg 6). Ütleksin, et 55 eurot on suhteliselt odav õigusabi, arvestades, et põhiseaduse 146. paragrahvi järgi mõistab õigust ainult kohus (järelikult teised ei mõista) ja et hinnangu annavad vähemalt 7 kohtunikku.

Kopeerin siia siis eile PPA poolt postkasti potsatanud kirja !

Meeldetuletus laskekõlbmatuks muudetud relvade arvele võtmiseks



Vastavalt 01.07.2018 jõustunud relvaseaduse muudatusele tuleb Politsei- ja Piirivalveametis (edaspidi PPA) registreerida kõik jäädavalt laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad. Kuni 30.06.2019 teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse sellise kande tegemise eest riigilõivu tasuma ei pea. Alates 01.07.2019 on riigilõiv 30 eurot.



Isik, kellele kuulub relv, mis on muudetud laskekõlbmatuks ja millele on väljastatud laskekõlbmatust kinnitav dokument enne 2018. aasta 1. juulit, esitab PPA-le hiljemalt 01.07.2019 avalduse laskekõlbmatu relva teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmiseks ning laskekõlbmatust kinnitava dokumendi koopia. Avaldus peab sisaldama järgmiseid relva omaniku andmeid:

· füüsiline isik – ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoht ja telefoninumber;

· juriidiline isik – nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja telefoninumber

· laskekõlbmatu relva liik, mark, mudel ja markeering.



Isik, kes esitab PPA-le hiljemalt 01.07.2019 laskekõlbmatust kinnitava dokumendita laskekõlbmatu relva teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmiseks, peab relva andma üle PPA-le ning sellest kolme kuu jooksul:

· esitama taotluse relva laskekõlbmatuks muutmiseks või laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks või

· võõrandama relva relvaseaduses kehtestatud korras.



Samuti tuleb PPAs vormistada laskekõlbmatuks muudetud relva omaniku vahetus. PPA teeb teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse asjaomased kanded. Enne registrikande tegemist tasutakse riigilõivu 15 eurot.





Lugupidamisega

Politsei- ja Piirivalveamet