Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Fucs]

Kalmistute vee sanitaarkaitseala peaks olema muidu 50m (kui vett võetakse kuni 500m3 päevas ja põhjavesi ei ole nõrgalt kaitstud).
Lisaks oleneb vee kvaliteet kaevutüübist (salvkaev vs puurkaev), kaevu sügavusest, ning põhjavee liikumise suunast ja kaevu asukohast kalmistu suhtes.

Ega see nn "kalmistu kaevuvesi" ei ole jah üldjuhul mingi hea joogivesi, aga kui me räägime siin eriolukorrast ja veedefitsiidist, ning selle "kalmistu kaevuvee" peal ei kavatseta elada pikemat aega, siis hädaolukorras aitab ikka.

Mingi koguse vett tsentraalse veevärgiga kohtades teatud ajavältel saab kätte ka trassidest ja paisupaakidest.
Korterelamul võiks peaveetrassi sisendil olla peal ka tagasivooluklapp.
Kui juba suurem kriis on käes ja vett jagatakse-kasutatakse ainult joogiks ja toidu valmistamiseks, siis mingi aja veab välja.
+ WC loputuskasti vesi (ca 7-8 liitrit) tuleb siis säilitada muuks otstarbeks, kui allaloputamiseks.

Oleneb küttesüsteemist (sõltumatu/sõltuv/"kinnine" vms) ja sellest, kust ning millist täitevett kasutatakse (töödeldud/lisanditega/vms), aga ka kriisist tulenevast mittetöötavast keskküttesüsteemist saab häda korral mingit vett.

[Avatar]

Soetage akvaarium. Silmale ilus vaadata, ja täiesti adekvaatne põhjus hoida pidevalt paarkümmend liitrit vahetusvett kankus tahenemas.

[Lemet]

Jutt mingist vahetusvee "tahenemisest" akvaariumi jaoks on jama, juba kümmekond aastat läheb mul 300-liitrisesse vahetusvesi otse kraanist ilma mingite probleemideta.

[Avatar]

Ei tea - ma vana kooli mees. Ja tänu sellele on mul lisaks vetsupaagile ka muud joodavat vett alati kodus teatav kogus olemas. Aga ega sina ei pea seda jama järgi tegema

[Lemet]

Vajadusel saab sealt 300-liitrisest võetud. Lõppakordina kannatab uhaadki keeta. Boiler on kah oma150 liitrit vett. Nädala peaks ära tiksuma vast küll...

[Avatar]

No vot - akvaarium suurendab teie elulemise santse kriiside puhul Minu proteiinikogus sealt jääb küll paraku äärmiselt tagasihoidlikuks....
Boiler mulle seni polnud pähe turgatanudki...kurat. Aga seal hakkab vist kiiremini idanema, kui vesi ei vahetu? Juba ennem soojas ja kui kütte välja võtad siis läheb eriti mõnusaks.

[Kapten Trumm]

Viskan siia natuke teooriat ka.
Lühiajaliste kriisidega toimetulek sõltub enamasti ettevalmistustest materiaalosas.
Pikaajaliste kriisidega toimetulek sõltub enamasti elanikkonna massi suutlikkuses hankida endale eluks vajalikke ressursse (peamiselt traditsioonilistest tööoskustest). Siin on suur eelis meie mõistes madalama arengutasemega agraar- ja loodusrahvastel.

Selline näide: tuumasõja kohta arvatakse, et Briti saartel on ohvrite arv esimese ööpäeva jooksul alla 10% elanikest (mõned miljonid). Mitte arenenud tsiviilkaitse tõttu, vaid kõik ei asu piisavalt lähedal. Osa jõuab linnadest pageda, osa evakueeritakse ja osa elab sõjaliselt väheväärtuslikes kohtades. Kuid aasta peale seeni on tõenäoliselt elanikkonnast elus paar %. Peamine põhjus on toidupuudus st rahvastik on liiga suur, et põllul kasvav ja metsas ringi jooksev seda toita suudaks. Ilmselt veel hullem oleks olukord Jaapanis. Meie oleme suht heas seisus - pigem peaks muretsema nälgiva ja relvastatud hordi pärast Peterburi kandist.

NSVL-s hoiti kuni 90ndateni suurtel laoplatsidel konserveeritud auruvedureid. Miks? See on postapokalüptiklises maailmas (peale kondiauru) ainus jätkusuutlik transpordivahend. Hädaga töötab ka puudega ning sütt kaevandati vanasti käsitsi. Diisel- ja elektrivedurid seisavad kas tervenisi või enamik neist.

Peale tuumasõda peeti USA shansse aga paremaks - kuna turumajanduslik põllumajandus oli kütuse-efektiivne (kütusetarve saagi ühiku kohta 2 korda madalam kui NSVL-s) ja USA-s oli põllumajanduslik kütus hajutatud rohkem kui NSVL-s. See tagas head võimalused, et järgmised 1-2 saaki saadakse ikka masinatega, mitte inimesi adra ette pannes.

[Kriku]

LISATUD: See viib muidugi mõttele, et äkki oli Vello Park hoopis... Ma pean guugeldama...

Vello Park jah:

Lumest sulatatud vee kohta öeldakse destillaat. Kui juua pikka aega järjest vaid destillaati (ja nemad jõid ju aasta otsa), siis läheb kaltsium organismist välja, tekib kaltsiumivaegus. Luud muutuvad hapraks ja lihased hakkavad valutama. Tollaste tablettidega polnud võimalik asja parandada. Seetõttu oli ka Vostokis talvitujatel lõpuks palju luumurde, mida tavaolukorras ei juhtunuks.

https://epl.delfi.ee/news/kultuur/vangi ... d=51037691

Aga see juhtus muidugi aasta jooksul, Eestis ei ole nii pikk periood reaalne. Teiselt poolt, kui inimesel on kaltsiumi ainevahetusega niigi probleeme või mingil muul põhjusel nõrgad luud, siis ikkagi ei soovitaks.

Kogu artikkel on muidu väärt lugemisvara.

[Jaanus2]

Tuleks uurida, miks eskimodel luud pehmeks ei lähe. Neil polegi enamuse ajast muud võimalust vett saada kui lund sulatada.

[Kriku]

Hea küsimus. Paistab, et neil on selleks kohastumus: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC153683/

Tänapäevase toidu peal kipuvad kaltsiumit liiga palju saama:

Recommended elemental calcium intakes for North American children are 800 mg/d for those 4 to 8 years old and 1300 mg/d for those 9 years of age and older.1 With a traditional diet, Inuit children in northern Canada ingest only 20 mg of elemental calcium per day.2 After presumably adapting to this constraint over millennia, the Inuit are now adopting a more southern “market” diet, with appreciably higher calcium intakes. Having observed cases of severe hypercalciuria and nephrocalcinosis in children from northern communities, we hypothesized that adaptation to a restricted calcium intake might be associated with altered intestinal or renal tubular calcium absorption, which might be maladaptive as the traditional diet is supplanted.

[vanahalb]

Inglismaal ja Jaapanil on pärast tuumasõja üsna head võimalused ookeanist toitu hankida. Sügavamates kihtides on elukaid , keda apokalüpsiseks nimetatud pinnavirvendused eriti ei sega. Kui on tehnoloogia ja oskused nad sealt välja püüda (mis Eesti kalalaevastikuga juhtus? ) siis nälga kindlasti ei tule. Eestis võiks toiduotsingutel samuti lisaks metsale ja põllule ka vee alla vaadata... kuigi nojah, kui mõni Tallinnale suunatud tuumapomm Soome lahte sumatab ja juhtumisi vee all lõhkeb, siis ei liiguta selles lombist end enam mitte keegi.

[Manurhin]

Kalapüügi osas olen skeptiline. Mõningal määral võib see ju abiks ehk ollagi, aga laiemas laastus siiski pigem mitte. Ka Suure nälja ajal oli ju võimalus jahti pidada ja kala püüda, inimesi aga suri siiski nagu kärbseid, kuigi tol ajal oli kalu veekogudes ja loomi metsas oluliselt arvukamalt kui praegu. Rannarahvale kalastamine teatud määral kergendust siiski pakkus.
Aga tuumasõjast rohkem tuleks karta hoopis suuremat vulkaanipurset, nagu oli viimati nt. 1816: Eighteen Hundred and Froze To Death
Viimane Eestis siiski katastroofi ei põhjustanud, palju rohkem kannatasid kesk- ja lääne-Euroopa. Varasemast on aga teada vulkaanipurskeid, mille tagajärjed oleks võrreldavad tuumatalvega.

Võimalik on ka suurem päikesepurse, nagu oli viimati 1859. aastal, mil tollased primitiivsed telegraafisüsteemidki särtsusid ja tuld lõid. Aastal 2012 läks taoline meist napilt mööda. Solar storm of 1859
Me ei tea, kuidas saab olema laialdase tuumakonfliktiga, aga võimsaid päikese- ja vulkaanipurskeid tuleb tulevikus kindlasti.

[Jaanus2]

Suure nälja ajal oli probleem lihtsalt selles, et Eesti rahvast oli ammu saanud põlluharija ja jahti pidada-kalastada enam kuigi hästi ei osatud, sellest olid nad võõrutanud ka mõisnikud, kes kõik paremad loomad ja kalad enda omaks lugesid. Kalastusest ja jahist elatuvaid eestlasi oli vähe. Silgud soolati sügisel, aga neid niisama ei söö, sinna on ka leiba kõrvale vaja. Keskajal Tallinna sulased lausa protesteerisid, et ei taha pidevalt soolalõhet, tahaks midagi muud ka. Püüti sel ajal Härjapea jõest, mis ei olnud veel ära reostatud. Liha ja kala pikemalt säilitamise ainuke viis oli soolamine, lisaks oli sool kallis. Värsket liha kogu aeg oli vähestel rikastel, jahi puhul ei saanud ka pidevale saagile loota.

[Dr.Sci]

Kalapüügi osas olen skeptiline. Mõningal määral võib see ju abiks ehk ollagi, aga laiemas laastus siiski pigem mitte. Ka Suure nälja ajal oli ju võimalus jahti pidada ja kala püüda, inimesi aga suri siiski nagu kärbseid, kuigi tol ajal oli kalu veekogudes ja loomi metsas oluliselt arvukamalt kui praegu. Rannarahvale kalastamine teatud määral kergendust siiski pakkus.

Kalastamine ja jaht nõuavad teatavaid oskusi ja vahendeid, va kevadel kui kraavid haugi täis. Jaht pealegi oli mõisnike eralõbu. Liha säilitamiseks kasutati lisaks soolamisele ka kuivatamist ehk vinnutamist

Aga tuumasõjast rohkem tuleks karta hoopis suuremat vulkaanipurset, nagu oli viimati nt. 1816
Viimane Eestis siiski katastroofi ei põhjustanud, palju rohkem kannatasid kesk- ja lääne-Euroopa. Varasemast on aga teada vulkaanipurskeid, mille tagajärjed oleks võrreldavad tuumatalvega.

Räägitakse jah et kui Yellowstone või mõni muu teadaolev supervulkaan (nagu Campi Flegrei Itaalias) korraliku purske teeb on asjad tükiks ajaks halvad. Neid muidugi jälgitakse ja aegajalt tekitatakse meedias paanikat nagu et avastatud uus soojusanomaalia, rohkem pisivärinaid jne. Võib-olla käibki mingi aktiveerumisprotsess, seda enam et näiteks Yellowstone järgmise purske aeg ongi lähedal (statistiliselt), Campi Flegrei suuremate pursete vahe on keskmiselt nii 80000 aastat ja viimaner oli 18000 aastat tagasi. Kuid aktiivne jälgimine on kestnud vaid viimastel aastakümnetel, enne seda on vaid rahvajutud, võibolla on vastavad kohad olnud hoopis aktiivsemad..., ja samas, kui midagi peaks juhtuma, jäävad süüdi teadlased, nagu need kes Itaalias toimunud maavärinat ette ei suutnud ennustada

Võimalik on ka suurem päikesepurse, nagu oli viimati 1859. aastal, mil tollased primitiivsed telegraafisüsteemidki särtsusid ja tuld lõid. Aastal 2012 läks taoline meist napilt mööda.

Tõenäoliselt kõige suurem oht, ja ma kardan et meie elektri ja sidesüsteemid on endiselt võimetud seda üle elama. Mis tähendaks et kodust varugeneraatorit ja olulisi elektriseadmeid peaks Farady puuris hoidma. Hea on aga see et informatsioon purske kohta saabub päev-paar varem ja nobenäpud saavad olulisemad asjad hirmu korral ära varjestada.

Me ei tea, kuidas saab olema laialdase tuumakonfliktiga, aga võimsaid päikese- ja vulkaanipurskeid tuleb tulevikus kindlasti.

Sa unustasid asteroidi

[Castellum]

Solar storm of 1859

Töötav viide siit:
https://en.wikipedia.org/wiki/Solar_storm_of_1859