www.militaar.net

..juu siis - sest 300st miljonist LUIK, HEREM & Co teatavasti loobusid...

Meistriklass!
Pigem ikka nii, et seda pole kunagi riigikaitsele pakutud.
Ettepanek oli selle raha eest teha konkreetselt õhutõrjet (ja natuke rannakaitset), mis igal järgmisel aastal oleks paarikümne miljoni ulatuses kärpinud teisi võimeid. Jutt sama raha eest teisi võimeid arendada ei pälvinud mingit tähelepanu.
Kokkuvõttes oleks Eesti sõjalisele kaitsele raha vähemaks jäänud.

Ja mis oli vastus märkusele et mainitud võimekuse soetamine tähenda järgnevatel aastatel 20 miljoni eest lisakulusi ja kas olemasolev valitsus garanteerib selle lisaks tavapärasele kaitseeelarvele?

Martin Herem kirjutas:
..juu siis - sest 300st miljonist LUIK, HEREM & Co teatavasti loobusid...
Meistriklass!
..tänan - eks ma harjutan ka siin pidevalt...
Pigem ikka nii, et seda pole kunagi riigikaitsele pakutud.
..ahahh - et kellele siis.. tädi Maalile vä?
Ettepanek oli selle raha eest teha konkreetselt õhutõrjet (ja natuke rannakaitset), mis igal järgmisel aastal oleks paarikümne miljoni ulatuses kärpinud teisi võimeid.
..keegi ei tea seda täna muideks, et "oleks kärpinud" - äkki oleks "igal järgmisel aastal" riigikaitse eelarvet hoopis suurendatud // äkki oleks raffusvaheline olukord kiirkorras halvenenud // äkki.. äkki...
Jutt sama raha eest teisi võimeid arendada ei pälvinud mingit tähelepanu.
..äkki ei olnudki piisavalt põhjendet "jutt" // piisavalt kaalukad "teised võimed"?
Kokkuvõttes oleks Eesti sõjalisele kaitsele raha vähemaks jäänud.
..hanguga vee peale kirjutet järeldus...

Martin Herem kirjutas:Ettepanek oli selle raha eest teha konkreetselt õhutõrjet (ja natuke rannakaitset), mis igal järgmisel aastal oleks paarikümne miljoni ulatuses kärpinud teisi võimeid.

20 miljonit vähem, aga see-eest oleks Eestil keskmaa õhukaitse ja mingilgi määral rannakaitset praeguse tühjuse asemel? Ja see oleks siis teie meelest väga halb valik?

Herem ilmselt teab midagi, mida teised foorumlased ei tea. Ega ilmaasjata ole keskmaaa ÕT prioriteetide hulgas alles 8. kohal (ja rannakaitse 4.?).

Päris rumal oleks arendada ühte võimekust teise arvelt, mille tulemusena võib see juba arendatud ja kinni makstud võime väheneda.

Borja kirjutas:
Martin Herem kirjutas:Ettepanek oli selle raha eest teha konkreetselt õhutõrjet (ja natuke rannakaitset), mis igal järgmisel aastal oleks paarikümne miljoni ulatuses kärpinud teisi võimeid.
..keegi ei tea seda täna muideks, et "oleks kärpinud" - äkki oleks "igal järgmisel aastal" riigikaitse eelarvet hoopis suurendatud // äkki oleks raffusvaheline olukord kiirkorras halvenenud // äkki.. äkki...

Päris udujuttu äkki-äkki-äkki pole mõtet ajada. Ülejäänud riigikaitse valdkonna kärbe tuleneb otseselt rahandusministri avaldustest (teemasse korduvalt postitatud) ning majandusprognoosist, mille alusel üldse eelarvestatakse.

Hakkab jälle otsast peale ...
Esiteks ei ole 300 milj kunagi päriselt laual olnud. VV pole seda otsustanud. See oli ühe erakonna "ettepanek".
Teiseks ei oleks see keskmaa ÕT üksus suutnud pauku teha järgmised kaks aastat kindlasti. Tootjalt ostes oleks tarneaeg ~30 kuud. Israeli riigilt oleks rutem saanud ... nende kasutuses olevad vahendid, mis vajavad hooldust. Inimeste väljaõpe võtnuks nii kui nii aega.
Kolmandaks ei oleks 250milj eest saanud kõike seda, mida võime funktsioneerimiseks vaja läheb.
Neljandaks oleks ÕT võimearenduse tulemusel tulnud ära jätta midagi muud. Minu arvates ei ole meil täna KVs mitte ühtegi sellist asja, mille kinnipanemine või poolelijätmine vääriks keskmaa ÕT võime arendamist ülal toodud tingimustel.
Viiendaks ja peamiseks - kui poliitikud otsustaksid sõjalist riigikaitset täiendavate ressurssidega parandada, siis peaksid nad võimearenduse valiku jätma ekspertidele. Vastutatavatele ekspertidele.
Vastus Trolli küsimusele: Jah, see oleks minu arvates olnud halb valik.

Rannakaitse on omaette teema. Rannakaitse oleks kergemini tehtav ja see on olulisem kui keskmaa ÕT. Aga siingi on konflikt. Tehtud ettepanek pidas silmas konkreetse firma kuni 30km laskekaugusega laevatõrje vahendeid. KVJ arvates tuleks arendada hoopis pikema maa laskeulatusega laevatõrjet. Põhimõtteliselt võiks ju jääda nõusse ka kuni 30km laskvate relvadega aga ... miks meil siis üldse sõjalised õppeasutused on?

Lõpetuseks juhin veel kord tähelepanu sellele, et kui jätta kõrvale kõik need poliitilised, hanketehnilised, halduskorralduslikud jne küsimused, siis peamine konflikt minu jaoks on Kunnase ja KVJ arusaamade erinevuses - kuidas sõjaliselt kaitsta Eesti riiki ja sellest tulenev eelistus väevõimete osas.
Ilma igasuguse värinata julgen ma öelda, et minu plaan on parem ja mina olen parem KVJ kui Kunnas oleks.

Martin Herem kirjutas:Ilma igasuguse värinata julgen ma öelda, et minu plaan on parem ja mina olen parem KVJ kui Kunnas oleks.

..et kesseda teab - vbolla oledki parem..
Aga vbolla ei ole ka - sest reaaloludes võrdlemise võimalus meil ju puudub..

Samas see sinu praegune absoluutne jäikus "oma plaanist" kinnihoidmisel // täielik soovimatus reageerida olukorra muutumisele sinu kasuks küll ei kõnele

Sest süllesadavad 300milj // võimalus panna alus kahele fundamentaalsele võimele on kindlasti kaalumist väärt - s.t kompromissiotsimist // olemasolevate plaanide muutmist ja/või õgvendamist väärt. Sest see ongi muutunud olukord - kus plaane harilikult muudetakse.

Sa hakkad liiga vara meenutama kin LAANEOTSa - kes teadis alati kõiki asju kõigist paremini.....

Minu jaoks on selge, et siin ei käi ammu enam arutelu, vaid ikka lihtlabane vaidlus. Prooviks siiski veel seda aruteluks viia.

Kas Sa, Borja, kes tundud millegipärast asjadega väga hästi kursis olevat, suudaksid vastata järgmistele lihtsatele küsimustele:
- kuskohast see väidetav 300 miljonit oleks tulnud? See on minu jaoks siiras probleem, sest minu arusaamise järgi võtab valitsus otsuseid vastu konsensuslikult, kuid muud valitsuserakonnad ei kinnitanud ei raha olemasolu, ega ka nõustumist selle "kuskilt võtmisega". EKRE oleks oma pangaarvelt raha võtnud?
- kui see raha on nüüd kaitsevaldkonna jaoks väidetavalt "kadunud", siis kuhu see läks? Tagasi EKRE pangaarvele?

Mulle tundud Sa ikkagi ühe erakonna jutupunkte raiuvat, kuigi väidad hoopis midagi muud. Ja see erakond teab igal tasemel, mida konkreetset riigikaitses teha tuleb. Näiteks riigikogu liige Kai Rimmel kasutab siin https://www.err.ee/1139504/kai-rimmel-a ... st-ja-kohe selget kindlat kõneviisi "augud torkavad silma ilma uurimata" ning teab täpselt, et "hinda mõõdetakse inimeludega" (ehk - pole rannakaitset, inimesed hukuvad, rannakaitse on, inimesed ei huku). Sõjaline riigikaitse, see on imelihtne! Ning kõike seda teadmist on austatud riigikogu liige saanud ikka oma tööelu ja hariduse kaudu https://et.wikipedia.org/wiki/Kai_Rimmel.

Ah jaa - lao ikka nende maaväe staabi korruptantidest ohvitseride nimed letti. Kes nende Pandurite eest siis raha peo peale oleksid saanud? Muidu on Sinu poolt ikka ja ainult soe õhk.

Lihtne on see Borja maailm.
Veel kord - 250 milj investeerimisel ei oleks saanud keskmaa õhutõrjet ja juba olemasolevad võimed oleksid lahjemaks läinud.

Ma esitan ühe provortseeriva küsimuse. On 2 riiki täiesti võrreldava sõjalise eelarvega (rahvaarv on natuke ühe, SKP oluliselt teise kasuks): Armeenia ja Eesti. Ei ole naabrid... aga kui oleks siis kumb oleks, arvestades armeede seisukorda, lambist puhkeva sõjalise konflikti korral edukam?

Ilmselgelt on üks kokkuhoiu koht kõik kaitseplaneerimisega seotud ametikohad EKVs ja KaitseMinis, sest EKRE tagatoas tehakse kogu see töö ära palju paremini tasuta hobikorras.

Minu arust provotseeriv küsimus on hoopis see, kas Kunnas on Helmede tankist või vastupidi?

Dr.Sci kirjutas:Ma esitan ühe provortseeriva küsimuse. On 2 riiki täiesti võrreldava sõjalise eelarvega (rahvaarv on natuke ühe, SKP oluliselt teise kasuks): Armeenia ja Eesti. Ei ole naabrid... aga kui oleks siis kumb oleks, arvestades armeede seisukorda, lambist puhkeva sõjalise konflikti korral edukam?

Armeenias on suure liitlase väed palju arvukamalt kohal kui Eestis ning varustuskanalite muret ei ole. Sel (ja paljudel muudel põhjustel) ei saa IMHO võrrelda.

Ma esitan ühe provortseeriva küsimuse. On 2 riiki täiesti võrreldava sõjalise eelarvega (rahvaarv on natuke ühe, SKP oluliselt teise kasuks): Armeenia ja Eesti. Ei ole naabrid... aga kui oleks siis kumb oleks, arvestades armeede seisukorda, lambist puhkeva sõjalise konflikti korral edukam?

Saan provotseerivast küsimusest aru, kuid märgin siiski, et võrdled võrdlematut.

Esiteks, Armeenia saab märkimisväärset tuge Venemaalt. Teiseks, ainuüksi sama hulga tegevväelaste (ligikaudu 20 tuhat) palgal hoidmine võtaks peaaegu terve meie kaitse-eelarve, sest nende keskmine palk on ligikaudu 4,5 korda väiksem. Ühesõnaga, nominaalne rahanumber võib olla sama, kuid ei kajasta kuidagi seda, mida selle eest on kumbalgi riigil võimalik saada.

Kokkuvõttes ma tegelikult Armeenia positsiooni üldse ei kadestaks. Meil on hea elujärg, liitlased, NATO ja rahu - neil mitte.

www.militaar.net

Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve