www.militaar.net

Kalapüügiga rahva toitmiseks on vaja, et laevad sõidaksid ja kaldal ootaksid külmhooned. Ühesõnaga, et oleks kütus ja elekter olemas.

Külmhooneid vist vaja pole, sest küll see Läänemerel nii saab olema, et mis merelt tuuakse see näljaste poolt pooltoorelt ära järatakse. Kes lausa vaalapüügiga tegeleb, sel vast tekivad mingid varud.
Laevade liigutamiseks sobisid vanasti purjed, aga nüüd nendega nagunii keegi enam sõita ei oska. Ideena oleks jumet mingil tuulegeneraatoril mis elektrimootoreid toidab. Selliseid prototüüpe on ehitatud kuid kuni diiselkütust jagub ongi nad katseeksemplarideks jäänud. Üldiselt kulub suure laeva liigutamiseks hämmastavalt vähe energiat.

Rahva toitmist meresaadustega praktiseeris suht edukalt NSV Liit. Lisaks oma riigile hoiti Angoolas, Kongo RDV-s jms arengumaades paari kalalaeva mis koos mõne koti suhkruga aastaid nukuvalitsusi püsti hoidsid.

vanahalb kirjutas:Külmhooneid vist vaja pole, sest küll see Läänemerel nii saab olema, et mis merelt tuuakse see näljaste poolt pooltoorelt ära järatakse.

Ja kogu rahvas seisab sadamas ja ootab...?

Kas nüüd just kogu rahvas kuid kriitilised piirkonnad kus rahvast on palju ja metsa-põllumaad vähe ning lumehelbekeste kontsentratsioon suur. Tallinn, Narva jne. Itaalia või Portugal sadamalinnades ju oodatakse tänapäevalgi, et millal paadid merelt tulevad. Pärnus on või olevat samuti mingi taoline kaldapealne.

Kalaga on selles mõttes veel lihtne, et enamusel saarte- ja rannikuelanikel on kodus olemas nakkevõrgud, kas või nn. hiinakad. Soojal ajal neid lihtne madalasse vette lasta ning võrke nõudmas käia, külmal ajal vaja lisaks vaid kahlamispükse. Midagi alati saab, samas kriisi ajal keegi sinult kalastuskaarti vast nõudma ei hakka.

Dr.Sci kirjutas:

Võimalik on ka suurem päikesepurse, nagu oli viimati 1859. aastal, mil tollased primitiivsed telegraafisüsteemidki särtsusid ja tuld lõid. Aastal 2012 läks taoline meist napilt mööda.

Tõenäoliselt kõige suurem oht, ja ma kardan et meie elektri ja sidesüsteemid on endiselt võimetud seda üle elama. Mis tähendaks et kodust varugeneraatorit ja olulisi elektriseadmeid peaks Farady puuris hoidma. Hea on aga see et informatsioon purske kohta saabub päev-paar varem ja nobenäpud saavad olulisemad asjad hirmu korral ära varjestada.

Me ei tea, kuidas saab olema laialdase tuumakonfliktiga, aga võimsaid päikese- ja vulkaanipurskeid tuleb tulevikus kindlasti.

Sa unustasid asteroidi

Huvitav, kas raudbetoonmaja ka Faraday puurina toimib? Seinad ju puha raudarmatuuri täis.
Asteroidi ma päris ära siiski ei unustanud, asi selles, et seda saab juba aastakümneid (kui mitte -sadu) ette näha ja midagi välja mõelda. Mõni väiksem pudin, nagu nt. see, mis Tšeljabinskis pahandust tegi, võib küll märkamata jääda, aga selline, mis juba globaalse katastroofi põhjustaks, mitte. Siin on probleem hoopis selles, et üha suurem osa rikkust koguneb üha väiksema hulga ülirikaste kätte ja riikidel napib juba aastakümneid raha vastavaks teadustegevuseks. Triljonär ehitab omale üliluksusliku viimsepäevavarjendi ja ülejäänud 7+ miljardi inimese saatus teda ei koti.

Ja kogu rahvas seisab sadamas ja ootab...?

Pole vähimatki põhjust ilkumiseks, "kala vastas käimine" oli 70ndate keskelgi veel rannakülades igapäevane reaalsus.

Keegi ei ilkunud. Suur osa rahvast lihtsalt elab sadamatest eemal.

bodom kirjutas:Kalaga on selles mõttes veel lihtne, et enamusel saarte- ja rannikuelanikel on kodus olemas nakkevõrgud, kas või nn. hiinakad. Soojal ajal neid lihtne madalasse vette lasta ning võrke nõudmas käia, külmal ajal vaja lisaks vaid kahlamispükse. Midagi alati saab, samas kriisi ajal keegi sinult kalastuskaarti vast nõudma ei hakka.

Kalaga on selles mõttes veel keerulisem, et KK on nüüd droonid. Soojal ajal ei tule sealt midagist.

Manurhin kirjutas:

Dr.Sci kirjutas:

Võimalik on ka suurem päikesepurse, nagu oli viimati 1859. aastal, mil tollased primitiivsed telegraafisüsteemidki särtsusid ja tuld lõid. Aastal 2012 läks taoline meist napilt mööda.

Tõenäoliselt kõige suurem oht, ja ma kardan et meie elektri ja sidesüsteemid on endiselt võimetud seda üle elama. Mis tähendaks et kodust varugeneraatorit ja olulisi elektriseadmeid peaks Farady puuris hoidma. Hea on aga see et informatsioon purske kohta saabub päev-paar varem ja nobenäpud saavad olulisemad asjad hirmu korral ära varjestada.

Me ei tea, kuidas saab olema laialdase tuumakonfliktiga, aga võimsaid päikese- ja vulkaanipurskeid tuleb tulevikus kindlasti.

Sa unustasid asteroidi

Huvitav, kas raudbetoonmaja ka Faraday puurina toimib? Seinad ju puha raudarmatuuri täis.

Ma kardan et enamuses mitte. Kui leiad sellise toa kus mobiililevi absoluutselt pole siis see midagi ehk aitab.

Asteroidi ma päris ära siiski ei unustanud, asi selles, et seda saab juba aastakümneid (kui mitte -sadu) ette näha ja midagi välja mõelda. Mõni väiksem pudin, nagu nt. see, mis Tšeljabinskis pahandust tegi, võib küll märkamata jääda, aga selline, mis juba globaalse katastroofi põhjustaks, mitte. Siin on probleem hoopis selles, et üha suurem osa rikkust koguneb üha väiksema hulga ülirikaste kätte ja riikidel napib juba aastakümneid raha vastavaks teadustegevuseks. Triljonär ehitab omale üliluksusliku viimsepäevavarjendi ja ülejäänud 7+ miljardi inimese saatus teda ei koti.

Must huumor oleks see kui sellesama varjendi pihta asteroid põrutabki. Aga ma tõsiselt loodan et a) me suudame selle ohu varakult tuvastada ja b)suudame välja mõelda reaalse variandi kuidas nii kilomeetrist jurakat kõrvale juhtida või tükkideks lasta.
Mis puutub siin merel kalastamisse siis purjetamisoskus pole probleemiks, probleemiks on vastavate paatide puudus. Ja tööstuslikku traalpüüki mahus mis suurema osa elanikkonnast ära toidaks purjekatega nagunii ei tee. Huvitav, kui efektiivne oleks puugaasil töötav paadimootor. Ja koju võib ka vabalt soetada elektrigeneraatori mis mainitud küttel töötab.
Mis kala säilitamisse puutub siis kaldun ka arvama, et merelt tulevat laeva nähes on rand näljaseid täis. Mis üle jääb saab kuivatada, või praadida, või supiks/puljongiks keeta ja sellega säilivusaeg oluliselt tõuseb.

Huvitav, kui efektiivne oleks puugaasil töötav paadimootor. Ja koju võib ka vabalt soetada elektrigeneraatori mis mainitud küttel töötab.

No aga kes keelab vana hea auruga majandada? Mäletamist mööda toodab Soomeski üks seltskond paadile aurumootoreid.

https://youtu.be/BDv_J1RXTB4

Moodsate püügivahendite ning igamehe nakkevõrkude olemasolu vabas riigis on viinud selleni et ei tule siit Läänemere konnatiigist enam mingeid tööstuslikke kalasaake millega terve riigi näljased ära toita.

Internetis püügiloa taotlemine on viinud meid selleni. Igatsugu linnavurled ostavad esimesel 3 minutil kõik mis võimalik-saadaval. Rahas ei ole juu probleemi. Püüavad korra või kaks aastas ja kohalikud vahivad suud ammuli. Õnneks, ülikooli magistriõppes ei õpetata neile igatsugu vanaajaasju. Täna on õhtul tuult ja endalgi plaanis minna. Oleme ringiga tagasi seal eelmistes aegades. Et salasilm arvutiekraanil ei kuuleks ja salakõrv ei näeks. Jätame mobiltelefuunid koju ja rahwas tuleb ikka ommikul randa-kaldale vastu. Nad elavadKI SEAL terve järgneva aasta sellest kahenädalasest püügist.

eeru kirjutas:Internetis püügiloa taotlemine on viinud meid selleni. Igatsugu linnavurled ostavad esimesel 3 minutil kõik mis võimalik-saadaval. Rahas ei ole juu probleemi. Püüavad korra või kaks aastas ja kohalikud vahivad suud ammuli. Õnneks, ülikooli magistriõppes ei õpetata neile igatsugu vanaajaasju. Täna on õhtul tuult ja endalgi plaanis minna. Oleme ringiga tagasi seal eelmistes aegades. Et salasilm arvutiekraanil ei kuuleks ja salakõrv ei näeks. Jätame mobiltelefuunid koju ja rahwas tuleb ikka ommikul randa-kaldale vastu. Nad elavadKI SEAL terve järgneva aasta sellest kahenädalasest püügist.

Võtke ikka 1 eemaldatava akuga mobla kaasa, teinekord vaja abi kutsuda. Ning kauaks sedagi varjatult liikumise rõõmu, kui Keskkonnainsektsioon jt saavad uued kaualendavad ja infrapunakaameraga droonid.

Võiks ka natuke kohaneda ja õppida sööma uustulnukaid, keda kohati paksult on ja kellega kaluritel suurt midagi teha ei ole, kokku ostetakse väga odavalt. Konkreetselt ümarmudil ja meres elav hõbekoger, mõlemad söödava lihaga ja ka luudest saab edukalt lahti, kui eelnevalt natuke netist retsepte uurida. Meres elavad kogred on üsna suured ja pole kunagi mudamaitsega. Eestis saab rannaäärsest madalast veest juba ka kohalikke krevette püüda - samuti siia levinud võõrliik elegantne krevett. Kohalikele võivad tunduda liiga väikesed, aga britte see ei häiri, keedavad ja söövad tervelt puhastamata. Inglise keeles rockpool prawn ja püük rockpooling. Ongi ainult individuaalne püük ja mitte tööstuslik, rehitsetakse madalast veest kivide vahelt liblikavõrku meenutava riistaga.