Postitatud: 07 Nov, 2009 18:39
Lisaks kõik see praegune kaader, kes lõpuks "päris" relvade juurde tahaks. Kaadri puudus on see kõige väiksem probleem, vajalik kogus saadakse päevade, kui mitte tundidega kokku.
128. leht 606-st
Postitatud: 07 Nov, 2009 19:58
Ma arvan samuti, et soovijate puudust ei tule. Tank oleks üks väheseid tõsiselt võetavaid relvi meie kaitseväes. Seni on vaid 155 mm torud midagi arvestatavat, aga kui ka tank on olemas, siis on juba veits sõjaväe moodi. Siis võib ka mingi lendava värgi peale mõtlema hakata.
Postitatud: 07 Nov, 2009 20:27
Kaadripuudust nagu ei näe. See on mingi pseudoprobleem vms jama. Muidugi ei oleks minu arvates õige seda üksust kaadri baasil komplekteerida, sest siis läheks kogu asi ikka jube kalliks.
Kui pataljon ostetud, siis korraga peaks õppes olema 1 lahingkompanii + 1/2 staabi- ja teeninduskompaniid. Suurema üksusega ei ole eriti kusagil ka praegu harjutusi teha ja saab neilgi keeruline olema.
Mis struktuuridesse puutub, siis ma pooldan näiteks pataljonide ärasegamist, kus soomuspataljonis on näiteks
1 tankikompanii,
3 soomusjalaväekompaniid,
120mm miinipildujapatarei (vähemalt soomukite haakes veetav, kuid miks mitte ka liikur),
lahinguluurerühm,
soomuspioneerirühm ja
juhtimis- ning teenindusallüksused.
Nii on koostöö ja väljaõppe tase palju parem. Eriti meie viletsates koostööoludes.
Õhutõrje on natuke spetsiifilisem ja peaks olema eraldi patarei vms kõrgema üksuse alluvuses.
IFV-de hind jooksis siin kusagil läbi kunagi ja Marderid võiks kätte saada ilmselt näiteks 5 milj EEK/tk. Brigaadile u 100 tk - 500 milj. Marderi probleemiks on monofunktsionaalsus - tema baasil ei ole tehtud abitehnikat. Natuke vilets erivõimsus ja relvastus ka. BMP-d oleks sigaodavad ja hästi liikuvad, kuid neid ilmselt keegi sisse ostma ei taha hakata. Poolakate sünnituste peale võiks muidugi mõelda. Kui need saaks kah 5 milj/tk, siis kindlasti kasulikumad, kui Marderid. Võib arvata, et need on NATO süsteemidega ühilduvad ka.
Kui pataljon ostetud, siis korraga peaks õppes olema 1 lahingkompanii + 1/2 staabi- ja teeninduskompaniid. Suurema üksusega ei ole eriti kusagil ka praegu harjutusi teha ja saab neilgi keeruline olema.
Mis struktuuridesse puutub, siis ma pooldan näiteks pataljonide ärasegamist, kus soomuspataljonis on näiteks
1 tankikompanii,
3 soomusjalaväekompaniid,
120mm miinipildujapatarei (vähemalt soomukite haakes veetav, kuid miks mitte ka liikur),
lahinguluurerühm,
soomuspioneerirühm ja
juhtimis- ning teenindusallüksused.
Nii on koostöö ja väljaõppe tase palju parem. Eriti meie viletsates koostööoludes.
Õhutõrje on natuke spetsiifilisem ja peaks olema eraldi patarei vms kõrgema üksuse alluvuses.
IFV-de hind jooksis siin kusagil läbi kunagi ja Marderid võiks kätte saada ilmselt näiteks 5 milj EEK/tk. Brigaadile u 100 tk - 500 milj. Marderi probleemiks on monofunktsionaalsus - tema baasil ei ole tehtud abitehnikat. Natuke vilets erivõimsus ja relvastus ka. BMP-d oleks sigaodavad ja hästi liikuvad, kuid neid ilmselt keegi sisse ostma ei taha hakata. Poolakate sünnituste peale võiks muidugi mõelda. Kui need saaks kah 5 milj/tk, siis kindlasti kasulikumad, kui Marderid. Võib arvata, et need on NATO süsteemidega ühilduvad ka.
Leopard...
Postitatud: 08 Nov, 2009 12:51
Eelneval n2dalal andis yks k6rgem kaader m6ista, et l2bir22kimised k2ivad Rootsiga 2 tankibatalioni(Leod) soetamise osas.
V6ta nyyd kinni,kas asjal t6si taga v6i mitte
V6ta nyyd kinni,kas asjal t6si taga v6i mitte
Postitatud: 08 Nov, 2009 15:04
Mida me siis kõikide nende tankidega pihta hakkame 
? Isegi arengukava rääkis ju vaid ühest soomustatud pataljonist.
Ma saan aru, et HeiniR ei saanud sellelt inimeselt ilmselt täpsustavaid küsimusi küsida, aga kas oletada võiks, et ostetakse siis lihtsalt 2 pataljoni kogu tehnika ja varustus? Missugused need Rootsi kunni tankipataljonid kah on?
Rootsis on ju ikka ainult Leo2-d, mitte ei ole ka näiteks kahe pataljoni jagu aegunud Leo1-tesid?
---
Leheküljel 118 on Kaur viidanud lehküljele, kus on Rootslaste üksuste struktuure lahti seletatud.
http://canuckcommander.pbworks.com/Modern-Swedish-Army
Sealt saan mina nii aru, et ühes tankipataljonis on 2 tankikompaniid, kummaski 3 tanki.
Ehk siis kui ma milestki väga valesti aru ei saa, tähendaks nende struktuuri ülesostmine kokku 12 tanki omamist. See on muidugi parem, kui ei midagi, aga...
Muuseas, mis vahe on soomustatud ja mehhaniseeritud pataljonidel/üksustel
(armored/mechanized batalion)?
? Isegi arengukava rääkis ju vaid ühest soomustatud pataljonist.Ma saan aru, et HeiniR ei saanud sellelt inimeselt ilmselt täpsustavaid küsimusi küsida, aga kas oletada võiks, et ostetakse siis lihtsalt 2 pataljoni kogu tehnika ja varustus? Missugused need Rootsi kunni tankipataljonid kah on?
Rootsis on ju ikka ainult Leo2-d, mitte ei ole ka näiteks kahe pataljoni jagu aegunud Leo1-tesid?
---
Leheküljel 118 on Kaur viidanud lehküljele, kus on Rootslaste üksuste struktuure lahti seletatud.
http://canuckcommander.pbworks.com/Modern-Swedish-Army
Sealt saan mina nii aru, et ühes tankipataljonis on 2 tankikompaniid, kummaski 3 tanki.
Ehk siis kui ma milestki väga valesti aru ei saa, tähendaks nende struktuuri ülesostmine kokku 12 tanki omamist. See on muidugi parem, kui ei midagi, aga...
Muuseas, mis vahe on soomustatud ja mehhaniseeritud pataljonidel/üksustel
(armored/mechanized batalion)?
Postitatud: 08 Nov, 2009 15:42
Kolm tanki kompaniis? Ära jama, kolm rühma ikkagi, igas kolm tanki, pluss kompüli masin. Seega on kompaniis kümme tanki, neli kompaniid, nelikümmend masinat. Lisanduvad veel staabimasinad ja muu kraam. Nii et 40+n tanki ja muu krempel otsa.
Postitatud: 08 Nov, 2009 16:01
Ca 20 aastat pole eesti poisid enam raske raua ligi pääsend. NLiidu aegsed tanki katsund mehed on juba kõik üle 40... Enne, kui pillid saabuvad, oleks ju vaja seltskonda väljaõppind mehi, kes kutsealuseid ise suudaks õpetada... Ja T-d ja Leo-d on ainult välisvaatlusel ju sarnased... On`s meil ka kuskil Lääne sõjakoolides ka tankiväe kursante? Võib olla on see simmilik küsimus...
Postitatud: 08 Nov, 2009 16:19
Bundeswehri tankipataljoni struktuur.....man21 kirjutas:Kolm tanki kompaniis? Ära jama, kolm rühma ikkagi, igas kolm tanki, pluss kompüli masin. Seega on kompaniis kümme tanki, neli kompaniid, nelikümmend masinat. Lisanduvad veel staabimasinad ja muu kraam. Nii et 40+n tanki ja muu krempel otsa.
http://www.panzerbaer.de/units/bw_hstr_5_pzbtl-a.htm
kokku siis 53 tanki pataljonis....
Postitatud: 08 Nov, 2009 16:40
Vaatasin ise kah, et see oleks nagu liiga väike kogus, aga antud leheküljelt sain ma tõesti niimoodi asjadest aru. Eelnevas Soome ja Saksa struktuuris (lk 118 algus)oli samuti ca. 50-60 tanki ühes pataljonis.
Postitatud: 08 Nov, 2009 17:03
Netiallikad räägivad küll ainult Leo 2'st. Wiki:allatah kirjutas:Rootsis on ju ikka ainult Leo2-d, mitte ei ole ka näiteks kahe pataljoni jagu aegunud Leo1-tesid?
The Swedish Army has operated some 280 Leopard 2s (120 Leopard 2(S) or Strv 122) and 160 ex-German Leopard 2A4s (Strv 121)). Only the Strv 122s are still in active service.
Postitatud: 09 Nov, 2009 10:34
Seda asja lahendatakse tavaliselt nii, et hanke käigus saadetakse väike punt mehi välismaale asja sügavuti õppima ja siis hakkavad need väljaõppinud mehed koos mõne doonorriigi instruktoritega kohapeal asjapulki välja õpetama.metsaline kirjutas:Ca 20 aastat pole eesti poisid enam raske raua ligi pääsend. NLiidu aegsed tanki katsund mehed on juba kõik üle 40... Enne, kui pillid saabuvad, oleks ju vaja seltskonda väljaõppind mehi, kes kutsealuseid ise suudaks õpetada... Ja T-d ja Leo-d on ainult välisvaatlusel ju sarnased... On`s meil ka kuskil Lääne sõjakoolides ka tankiväe kursante? Võib olla on see simmilik küsimus...
Postitatud: 09 Nov, 2009 21:33
IFV-d on just loodud tankidega joonel püsima mitte sabas sörkima. Kui tankid rünnakul liiguvad kiirelt raginal üle-läbi võimalike eesolevate takistuste (puud,hooned,tõkked) siis mismoodi APC saaks joonel püsida?
Tuubis kusagil oli klipp kus meie KV-lased ronisid Pasiga mingist müürist läbi. Õhkisid seda müüri kõigepealt ja pärast ukerdasid sellest august kuidagi läbi! Mitu minutit läks aega.
IFV sõidab sellistest takistustest käigult läbi. Kui takistus peaks tunduma liiga kõva siis muudab selle kahurist (kah käigupealt) pehmemaks ja suudab seega tankidega sammu pidada.
Parandage kui eksin.
Tuubis kusagil oli klipp kus meie KV-lased ronisid Pasiga mingist müürist läbi. Õhkisid seda müüri kõigepealt ja pärast ukerdasid sellest august kuidagi läbi! Mitu minutit läks aega.
IFV sõidab sellistest takistustest käigult läbi. Kui takistus peaks tunduma liiga kõva siis muudab selle kahurist (kah käigupealt) pehmemaks ja suudab seega tankidega sammu pidada.
Parandage kui eksin.
Postitatud: 10 Nov, 2009 11:27
Mis tankidest te siin rääkide vaatake parem mis kesk ja rahvaliit tahavad teha,et järgmise aasta eelarve tasakaalu saada.http://www.arileht.ee/artikkel/482255
Postitatud: 10 Nov, 2009 11:36
Olen kuulnud kõlakat, et USA ei ole huvitatud oma tankide Iraagist koju vedamisest ning pakub oma liitlastele võimalust tankid endale saada tingimusel, et saaja korraldab transpordi.
Postitatud: 10 Nov, 2009 14:41
Ma olen kuulnud, et USA on hädas oma vanade vesinikupommide arvu vähendamisega ja pakub neid liitlastele.
Vajadusel saame siis ju Peterburi nukeda, teeme An-2ga väikese sööstu allpool radareid ja heidutus missugune?
Vajadusel saame siis ju Peterburi nukeda, teeme An-2ga väikese sööstu allpool radareid ja heidutus missugune?