www.militaar.net

Prantslastel on ärivaistu - kui sakslased nii väga tahavad börsihinnaga energiat sisse osta, siis tuleb vastavad võimalused luua.

Hullem variant veel, et tahetakse roheliseks energiaks maagaasi kuulutada.

Maagaasiinvesteeringud märgistatakse roheliseks kui üleminekuenergia, kuid need peavad vastama üksikasjalikumatele tingimustele, muu hulgas tootma vähem kui 270 grammi süsihappegaasi kilovatt-tunni kohta ja kui see asendab traditsiooniliste fossiilkütuste, näiteks kivisöe kasutamist.

Kusjuures selle 270 grammi süsihappegaasi kilovtt-tunni kohta saavutab tuumaenergia lõdvalt. Isegi veel vähem, aga need saksa rohepesurid!

Lemke hinnangul võib tuumaenergia kaasa tuua kohutavad keskkonnakatastroofid ning jätta endast maha suured kogused ohtlikke radioaktiivseid jäätmeid ja seetõttu ei saa seda tema sõnul pidada jätkusuutlikuks.

See ju puhas umbluu! Oskab keegi juhatada mitu kohutavat keskonnakatastroofi saksamaal tuumaenergia kasutamise ajal olnud on? Kui suured kogused on suured? Igal juhul paratamatult järgneval kasvaval kivisöe põletamisel saab neid jäätmeid hulga rohkem olema. Peamiselt on meil probleem süsihappegaasi heitmete vähendamisega ning pole kuulda olnud, et radioaktiivsed jäätmed praegust elustikku maal ära lõpetada ähvardavad!!!

[quote="teeline35"]Hullem variant veel, et tahetakse roheliseks energiaks maagaasi kuulutada.

Ohtlikud on ainult need asjad mida Brüsseli puupead on direktiiviga ohtlikuks kuulutanud.
Üks eesti keelde pandud Helsinki Sanomat artikkel:
https://eestinen.fi/2021/11/soome-avast ... el-laevad/

Saksamaal on olnud protestid varem just seoses radioaktiivsete jäätmetega, nende transpordiga ja hoidmisega. Kui neid juba pika aja jooksul tekkinud on, siis kindlasti probleeme sellega tekib. Meil eriti tekkinud ei ole (kui Paldiski hoidla välja arvata) ja sellepärast ka probleeme praegu ei ole. Muidu on meil üsna head stabiilsed geoloogilised tingimused, kuskile sügavale graniiti saaks neid küll ladustada, pole ka eriti ohtu, et järeltulevad põlved kogemata üles kaevavad.

Tuumajäätmetest on meil täitsa omaette teema: viewtopic.php?f=54&p=699470#p699470

teeline35 kirjutas:Hullem variant veel, et tahetakse roheliseks energiaks maagaasi kuulutada.

Jaa, tehku süsi ja põlevkivi kah roheliseks ja ongi rohepööre tehtud nagu naksti.

On ju selge sõnaga öeldud, et gaasil on rohepöördes osa ainult üleminekuajal. Energiaühiku kohta eraldub vähem fossiilset süsinikku kui söe puhul, sest suur osa energiast sisaldub vesinikus. Selle fakti vastu ei saa ja kui peab kasutama midagi fossiilset, tuleb valida kõige vähem halb. Eesti saaks soovi korral hakkama ka puitu põletades, Kesk-Euroopa on selleks liiga tihedalt asustatud.

Nonäed, ei läinudki kaua. Austria kliimaminister lubab isegi Euroopa Komisjoni vastu kohtusse minna kui tuumajaamade roheliseks klassifitseerimine peaks toimuma:


paywall: https://www.ft.com/content/92ab113f-ab1 ... c9173cfc53
tasuta: https://www.politico.eu/article/eu-nucl ... echnology/

“Austria’s minister for climate & energy said that Vienna would consider suing the European Commission if the classification of nuclear power as green went ahead.“

Arvestades et komisjoni otsus põhineb väga põhjalikel teadlaste hinnangutel (töörühmad mis ekstra pandi selle asja pärast kokku ja kus oli ikka sadu teadlasi) siis on selline tegevus ikka naeruväärne teaduse eitamine. Tehku omas riigis mis tahavad, aga kõigi teiste elu ei tasu per*e keerata.

EDIT:
Antud minister Leonore Gewessler on otseloomulikult muidugi Austria Roheline ka. Peaks talle ehk näitama Lõuna Austraalia eelmise nädala statistikat:

https://twitter.com/SolarInMASS/status/ ... 7230746624

Roheenergia osakaal kogu energiatootmisest kõikus eelmine nädal seal 4% - 130% vahel.

Tõsi kommenteerijad näitavad et energiasalvestust oleks sellisel puhul vaja vaid circa viieks tunniks, et saada 99-100% rohenergia peal opereerivaks (neil headel nädalatel). Selegipoolest on see hetkel täielik utoopia, arvestades et sealkandis juba opereeriv Tesla Akudel salvestusjaam suudab välja anda vaid 450 MWh, ülaloleva saavutamiseks oleks vaja aga vähemalt 80 000 - 120 000 MWh.

EDIT2 muutsin lingi ära Politico artikliks mis on tasuta

Ja siit siis arvamus, et talvel on tuuleenergiat rohkem kui küll:
https://www.err.ee/1608454052/terje-tal ... -kui-suvel
Terje Talv, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht

Selle valmisoleku varjus on kujunemas veendumus, et talvel, mil energiatarve on suurem, ei pruugi meile tuuleenergiast piisata. Vaadates taastuvelektri tootmise andmeid on sisuline olukord suisa vastupidine. Eestis on tuuleenergia aastaaegadega kenasti kooskõlas: mida külmem on kuu, seda rohkem on tuult.

Eestil ei ole praegu veel ühtegi meretuuleparki. Kogu Läänemere potentsiaal on 93 GW ehk 93000 MW aastaks 2050. Võrdluseks: kogu Eesti praegune tuulevõimsus on kokku tagasihoidlikud 319 MW. Kogu Läänemerd hõlmav tuulepotentsiaal on ligi 300 korda suurem kui Eesti võimsus. Eesti on oma meretuule potentsiaali hinnanud 7,3 GW-le, mis on katab julgelt ära meie riigi energiavajaduse koos kasvupotentsiaaliga.

Merel olevad tänapäevased tuulegeneraatorid vajavad tuulekiirust minimaalselt 3 meetrit sekundis. See on nii kerge õhuliikumine, et tavalise jalutuskäigu ajal peame seda meeldivaks ja pea tuulevaikseks ilmaks. Kui vaadata tuuleolusid Läänemerel piirkonnas, kuhu tuuleparke planeeritakse, siis sellest väiksemaid tulemusi ei ole kunagi mõõdetud.

See kõik on kena aga, miks võrreldakse kogu Läänemere potentsiaali Eesti energiavajadusega? Läänemere ääres ju rohkem riike kui Nordpooli kuulub - Saksamaa ja Poola näiteks, sama edukalt võiks öelda, et naftaprobleemi pole - Saudi-Araabia toodab tuhat korda rohkem naftat kui Eesti vajab.

Sama tolle 7,3GW Eesti tuulepargi võimsusega - see on ju teoreetiline võimsus. Tuulegeneraatorid võivad ju 3 m/s vehkima hakata aga erinevus energiatoodangus võrreldes 10 m/s tuulekiirusega erineb kordades ja kuidagi tuleb see tasandada. Mida rohkem elektrit tuleb tuulest, seda suurem on energiapuudujääk tuulevaikuse korral.

Ei puutu asjasse, aga kontekstiks: kui Austria mõtlebki EK vastu kohtusse minna, siis pole see parem-halvem sugugi poolast-ungarist, kes ka euroopa institutsioondega kohtus või "lihtsalt ei täida" otsuseid.

Üldiselt laseb austria roheminister endale varbale, ette lootusetu juhtum, üks asi on võidelda kohtus mingi "õiguse" pärast - see on sõnaline ja "tunnete" ja puht ühiskondlike kokkulepete asi, teine asi on reaalteadused.

Tuuleenergia müügiesindaja müügijuttu ei saa loomulikult absoluutse tõe pähe võtta.
Huvitav on artiklis lingitud Vestase tuuliku tootmisvõimekus , eriti tormi osas, 3- 30 m/sek.
Praegused on 3,5- 25 m/sek.
https://www.vestas.com/en/products/offshore/V236-15MW

Postimehes siis WSJ tõlkelugu kliimaambitsioonidest, mida hakati tagasi keerama koheselt peale lubamisi. Lubadused tehti suure meediakäraga, tagasi pöörati vaikselt. Ega see tuumaküttele rohesildi andmine oleks ka vaikselt läinud, kui Saksamaa ja austria poleks kära teinud. Artikli võib võtta kokku lausega: teeme nii vähe, kui võimalik, aga hoolitseme ,et retoorika ära ei kaoks, et vähem piinlik oleks. Ja seda põhimõtet veavad just suurriigid: saksa, britid, prantslased. Võeti ette artiklis ka saksa kolaitsioonileppe rohekavad: kõikidest olulistest merkeli ajal kirja pandud "eesmärkidest" on taganetud ja sõnastus on nii ,et jätab ukse lahti tulevikuks veel rohkem taganemiseks. Paljuräägitud süsinikneutraalsuselt rebiti ohvitseripagunid maha ja anti mingid seersandi ( alamohve, poolinime, noh) omad asemele - eesmärgist sai ..."kavand" - mis peaks täidetama 2045, aga mingit kohustust samas pole. Söest lubati merkeli ajal taganeda 2030 a-ks, nüüd taandati see ..."ideaalis võiks juhtuda " asjaks. Jne jne

logistik76 kirjutas:Tuuleenergia müügiesindaja müügijuttu ei saa loomulikult absoluutse tõe pähe võtta.
Huvitav on artiklis lingitud Vestase tuuliku tootmisvõimekus , eriti tormi osas, 3- 30 m/sek.
Praegused on 3,5- 25 m/sek.
https://www.vestas.com/en/products/offshore/V236-15MW

Kuna tuules sisalduv energia on kuupsõltuvuses tuule kiirusest ja tuuliku kasutegurit määrab Betzi limiit.

Betzi limiidi järgi on tuuleturbiini maksimaalne kasutegur u 59,3%. See saavutatakse, kui tuulekiirus pärast rootorit on 1/3 tuulekiirusest enne rootorit. Vastavalt on tuulegeneraator kõige efektiivsem siis, kui omastab u 2/3 tuule kineetilisest energiast.

https://et.wikipedia.org/wiki/Tuuleenergia
siis 3m/sek ja 10m/sek puhuva tuule energiasisalduse vahe on ca 40 korda.

OLAVI kirjutas:

logistik76 kirjutas:Tuuleenergia müügiesindaja müügijuttu ei saa loomulikult absoluutse tõe pähe võtta.
Huvitav on artiklis lingitud Vestase tuuliku tootmisvõimekus , eriti tormi osas, 3- 30 m/sek.
Praegused on 3,5- 25 m/sek.
https://www.vestas.com/en/products/offshore/V236-15MW

Kuna tuules sisalduv energia on kuupsõltuvuses tuule kiirusest ja tuuliku kasutegurit määrab Betzi limiit.

Betzi limiidi järgi on tuuleturbiini maksimaalne kasutegur u 59,3%. See saavutatakse, kui tuulekiirus pärast rootorit on 1/3 tuulekiirusest enne rootorit. Vastavalt on tuulegeneraator kõige efektiivsem siis, kui omastab u 2/3 tuule kineetilisest energiast.

https://et.wikipedia.org/wiki/Tuuleenergia
siis 3m/sek ja 10m/sek puhuva tuule energiasisalduse vahe on ca 40 korda.

Nojah... aga tuule keskmine kiirus sõltub atmosfääri energiast, see omakorda keskmistest temperatuuridest atmosfääris ja ookeanides, ning nood omakorda kliimasoojenemisest ehk CO2 sisaldusest. Kliima soojenemine vähendab ka oluliselt küttekulusid parasvöötmes ja sealt põhjapoole olevatel laiuskraadidel. Seega - pigem tuleks veel esialgu just toetada CO2 emiteerimist kuni saavutatakse murdehetk kus õnnestub valutult rohelisele energiale üle minna...

Akf Dr.Sci-le veel täienduseks et.....eääöööö....kliimasojenemiseelne ilm ( mäletate jah? ) tähendas pakaselisi talvesid parasvöötmes ja tuulevaikseid meresid. Loe: essugi polnud teha ei tuulikutel läänemere ümbruses ega päikesepaneelidel katusel, talved olid pikad ja lumised.

Jää murdumisest veel: sessamas eelpool mainitud tõlkekartiklist leiab sellise lause:

Tõelised roheusklikud (või kibestunud klammerdujad?) rabavad tagalas palavikuliselt, et oma keskkonnaagendat reaalmaailma poliitilistest survetest isoleerida. Näiteks värvates kergeusklikke või küünilisi finantstitaane tegema pensionifondide kaudu seda, mida seadusandluse abil ja ausalt teha ei saa. Retooriliselt jääb poliitiline klass oma varasematele hulljulgetele lubadustele truuks ning meedia on liialt sisse võetud sellistest reaalsusest irdunud aktivistidest nagu Thunberg.

Aasta tagasi oleks keskonnaaktivismi või Thunbergi kohta nii ütlemine peavoolumeedias mõeldamatu olnud. Praegu öeldakse käredalt naise kohta "nagu helme" ja - vaikus. Varem oleks lahti läinud hull röökimine ja hüsteeria ja artikli autor oleks sealsamas toimetuses ära tühistatud.