www.militaar.net

Tuli ära.
Wk2 saab nüüd küsida.

Segastel aegadel on kuritegevus tavaliselt hüppeliselt kasvanud. Eesti oli see eriti kõrge Vabadussõja ajal ja 1993-96. 1919 aastal tegutses Põhja Liivimaal üks rööv- mõrtsikute jõuk, mida on iseloomustatud kui ühte julmimat jõuku Eesti ajaloos. Kas tead kes oli jõugu juht ja palju oli ohvreid, kes eluga hüvasti pidid jätma?

Kasaritsa ja Haanja kandis teotsesivad? Minu arust Dagmar Lamp kunagi kirjutas neist.

Need rööv-mõrtsikud tegutsesid rohkem veidi põhja pool. Nende kuritegudest on päris mitu lugu kirjutatud.

Mingi Rummu Jüri värk?

ChatGPT pakkus tõesti sellist asja, aga ei ole

1919. aasta röövlibandeks sobiks hästi ka anvelti kommuun, aga see oli mujal

Üks tugev kandidaat oleks Kristjan Wirro ja ohvreid lugesin mina kokku 9.

Pool ülesannet on lahendatud, ohvreid oli rohkem.

Mõnedel andmetel olevat Kristjani Wirro (Viru) süüdi jäänud 12 mõrvas. Kohtuistungit kajastanud artiklis omal ajal kirjutati 9. mõrvast ning ühest tapmiskatsest. Aga võib-olla toimus istungeid hiljem veel.

Akf! Sho, räägi palun lähemalt sellest "vagunisaatjast". Mis see nimetus algselt oli, millest nimetus tuli ja millega ta tegeles?

Rööv-mõrtsikute kamp tegutses umbes pool aastat: 20. aprillist - 17. oktoobrini. Röövlikamba pealik Kristjan Viro või Virro kolm mõrva, Peeter Kuusk seitse mõrva, Aleksander Turp kaks mõrva. Aleksander Turp, kui alaealine sai elueaegse vangistuse, Peeter Kuusk lasti maha 4.mail 1920, Kristjan Viro või Virro lasti maha 5.oktoobril 1920, Daniel Märtin lasti maha 7. detsembril 1920. Karl Teppanile ja Juuli Plaksile mõisteti surmanuhtlus, mis hiljem muudeti. Juulie Plaks suri 15 päeva pärast vanglast vabanemist 16.septembril 1928. Karl Teppan vabanes vangist 25. september 1928. Oskar Birk suri vanglas 20. märtsil 1921. Süüdimõistetuid oli veel mitu röövlit ja varast sellest kambast, samuti varastatud või röövitud vara peitjad ja müüjad.

Akf! Sander17 ole hea esita uus küsimus.

Uus küsimus:

1919. aastal anti muuseas välja ka igasuguseid toredaid ja vähemtoredaid käske. Näiteks käskis kevadel 1919 Tallinna linnapea kaupluste vaateakendelt koristada delikatesside ning muidu kallite toiduainete reklaamid. Põhjendus- need ei sobivat kokku vaese sõjaajaga ja mõjuvat lihtrahvale kui pidu katku ajal.
Sama aasta septembris aga said Tallinna linna lähiümbruse miilitsad (Eesti Vabariigi esimesed korravalvurid, politseinikeks nimetati nad ümber alles 1919. aasta oktoobris) käsu hakata maamajapidamistes jälgima ning kontrollima ühte igapäevast tegevust. Mida?
Tegelikult sellest midagi välja ei tulnud, sest valdades oli kümnete majapidamiste kohta üks-kaks miilitsat ning neil oli muude asjadega piisavalt tegemist. Tobedavõitu käsk unustati peagi.

Sander17 kirjutas: ↑05 Okt, 2025 4:28 Akf! Sho, räägi palun lähemalt sellest "vagunisaatjast". Mis see nimetus algselt oli, millest nimetus tuli ja millega ta tegeles?

Wagonmeister.
Eks ta üks logistika ja tagala ehk laagriteenistuse amet oli. Ilmselt laskemoona- ja varustusvankrite ülem.
Mikaberidze vôrdlevas ohvitseride auastmetabelis 1722 aasta kohta on ta suurtükiväe all koos insener-leitnandiga.
Borodino lahingu 1812 nimekirjades on olemas ka General-Wagonmeistrid. Kes pole küll kindralid.

See võis olla toiduainete kasutamine. Sõja ajal oli toit strateegiline tagavara ja Tallinn vajas toiduaineid. Vili, piimatooted ja liha.