Ekspert: "Putini jaoks on RAHU orjastatud Ukraina ja nõrk Euro-Atlandi liit"
Pärast seda, kui Donald Trump teatas rahuläbirääkimiste alustamisest Venemaa sõja üle Ukraina vastu, on USA valitsus teinud mitmeid avaldusi selle kohta, mida Ukraina peaks ootama ja mida mitte. Samas ei viita miski sellele, milliseid tingimusi või järeleandmisi peab Moskva tegema.
"Suurepärased kõnelused Venemaa ja Ukrainaga. Hea võimalus lõpetada see kohutav, väga verine sõda," ütles USA president Donald Trump kolmapäevaseid telefonivestlusi Vladimir Putini ja Volodõmõr Zelenskiga kommenteerides.
Kuna protsess peaks algama USA delegatsiooni esimese kohtumisega Ukraina presidendiga sel nädalal Müncheni julgeolekukonverentsil, peavad osapooled asuma esimestele rasketele läbirääkimistele võimalike järeleandmiste ja kompromisside üle.
Kuid näib, et kolm aastat pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse sunnitakse oma ootusi langetama Ukrainat, mitte Venemaad.
Olukord näib Kremli jaoks üsna soodne, kuna ta "sisendub nendele potentsiaalsetele läbirääkimistele üsna tugevalt positsioonilt", ütles Royal United Services Institute'i rahvusvahelise julgeoleku direktor Neil Melvin.
Ta ütles Euronewsile, et Moskva on juba oma seisukoha kõnelustel visandanud, mis tema arvates oli see kõik "väga kõrgel tasemel".
"Mõned nõuded, mida Venemaa läbirääkimistel esitab, on juba aktsepteeritud, näiteks see, et Ukraina ei saa NATO liikmeks," ütles Melvin.
"Kuigi siin võib olla mõningane mänguruum, sest me oleme arutanud küsimust, kas Venemaa tahaks endale kohustust mitte kunagi NATO-ga liituda, aga see, mida arutatakse, võib olla võimalik, aga noh, me tuleme selle juurde tagasi 20 aasta pärast. Nii et küsimus ei ole täielikult suletud," selgitas ta.
Melvin usub, et Venemaa soovib astuda otseläbirääkimistesse Trumpiga, mitte Ukraina või eurooplastega. Venemaa võib kaaluda ka laiemat vestlust.
"Saudi Araabias on teatatud tippkohtumisest president Putini ja president Trumpi vahel. Ja siis võiks toimuda vestlus, mis puudutaks Lähis-Ida küsimusi, laiemaid rahvusvahelisi julgeolekuküsimusi, relvastuskontrolli ja Ukrainat," ütles Melvin.
"Seega on võimalus, et toimub mingi suur tehing, mille käigus Venemaa püüab saavutada kokkulepet mitmel erineval rindel, et suurendada oma mõjuvõimu Ukraina üle."
Paljastades oma Vene kolleegiga peetud telefonikõne üksikasju, ütles Donald Trump, et vestlus oli palju laiem ja hõlmas "Ukrainat, Lähis-Ida, energeetikat, tehisintellekti, dollari tugevust ja mitmesuguseid muid teemasid".
Kremli ametlikus vestluse kirjelduses väidetakse, et
Putin rõhutas vajadust tegeleda sõja algpõhjustega ning Putin nõustus Trumpiga, et "pikaajaline lahendus on saavutatav rahumeelsete läbirääkimiste teel".
Venemaa võimud on selgelt määratlenud sõja "alguspõhjused" kui NATO väidetava kohustuse mitte liikuda ida poole Venemaa piiri poole.
Aga mida Moskva pole määratlenud, on tema nägemus maailmast.
Kas Venemaa tahab rahu?
Andrew Novo Atlandi-ülesest kaitse- ja julgeolekuprogrammist (CEPA) ütles Euronewsile, et Putin tahab "lõpetada sõda, vähemalt selle peamise etapi".
Kuid ta rõhutas, et igasugune relvarahu ei pea tingimata sõda lõpetama ja nüüd on küsimus selles, kuidas see rahu välja näeb.
"Lääs tahab rahu. Ukraina tahab rahu. Putin tahab rahu. Vene rahvas tahab rahu. Kuid nende ettekujutused sellest, milline maailm välja näeb, on väga-väga-väga erinevad," ütles Novo.
Samal ajal kui USA president tahab "sõja lõpetada", ütleb EL, et "kaalul ei ole ainult Ukraina saatus, vaid Euroopa saatus", nagu ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Kiiev on korduvalt teatanud, et soovib sõjast räsitud riigile püsivat, turvalist ja õiglast rahu.
Mida Moskva tahab? Melvin ütleb, et rahu ei ole Venemaa peamine eesmärk.
Ta selgitab, et selle sõja alustas Putin.
"
Tal on Venemaast eriline ajalooline nägemus, mis seisneb selles, et see on suur Venemaa, isegi revolutsioonieelse perioodi, nõukogude-eelse perioodi survega, omamoodi Vene impeeriumiga ja paljusid tänapäeva Ukraina maid nähakse selles nägemuses Venemaa tuumikmaadena, sest need võtsid üle erinevad Vene tsaarid," selgitab Melvin.
"Ja teiseks (ta alustas sõda), et visata maha Euro-Atlandi solidaarsus ja eriti USA kohalolek Euroopas."
Need eesmärgid on Venemaa, mitte maailma läbirääkimisstrateegia aluseks. Ja isegi kui Ukraina saaks kuidagi territoriaalsetele järeleandmistele suruda, ei piisaks sellest Moskvale, ütleb Melvin ja lisab, et lahendus ei tähenda ainult territooriumi kaotamist, vaid ka "Ukraina orjastamist laiemalt".
"On täiesti selge, et Venemaa võimud otsivad Ukrainas enda kasuks poliitilist lahendust, et nad tahavad kindlasti president Zelenskit muuta," ütles ta.
"Nad tahavad, et Ukrainat juhiks keegi vastutulelikum, kes taotleb Ukraina föderaliseerimist, et vene keel muutuks teiseks riigikeeleks, et vene koolid, vene kultuur institutsionaliseeritaks, et Ukraina võtaks võib-olla neutraalse staatuse või kindlasti mitteliitunud rahvusvahelise staatuse, et Ukraina desarmeeriks ja vähendaks oma praegust sõjaliste jõudude taset ja et Atlandi kohalolek ei oleks välisriigi sõjaväe kohalolek mandaadita."
Maksimalistlikud saavutused, vähe järeleandmisi.
Lõppkokkuvõttes räägitakse kokkuleppest, milles Moskva püüab saavutada maksimaalset kasu ja teha väiksemaid järeleandmisi.
Veelgi enam, ta püüab seda teha Kremli nägemuse alusel, mille kohaselt "suurriigid otsustavad sõja ja rahu küsimusi vastavalt oma huvidele".
Seetõttu tahab Putin Melvini sõnul rääkida Trumpiga, mitte Euroopa liidrite või Euroopa Liiduga. Moskva näeb USA ja Venemaa presidentide esimest otsevestlust kui möönmist, et "nad tahavad rääkida kulisside taga oleva võimuga, keda nad näevad meiena, mitte eurooplastega" – rääkimata Kiievist ja Ukraina presidendist, kelle Putin näib olevat tagasi lükanud.
Zelenski kordas neljapäeval, et "me ei nõustu kahepoolsete Ukraina-teemaliste kõnelustega ilma meieta", rõhutades Kiievi pikaajalist strateegiat: "Ukraina pärast mitte midagi Ukraina kohta."
Esimene kohtumine USA administratsiooni ametnike ja Zelenski vahel Müncheni julgeolekukonverentsil on kavas selle nädala lõpus ning seal ei ole Venemaa esindajaid.
Ukrainlased ei looda kindlasti mitte ainult suuremale selgusele, vaid ka kindlustundele, et Washington on jätkuvalt pühendunud Ukraina toetamisele hetkel, mis näib olevat kriitilise tähtsusega Venemaa täieliku sissetungi jaoks Ukrainasse, kuna see läheneb kolme aasta piirile.
https://ru.euronews.com/2025/02/13/puti ... xpert-says