1294. leht 1294-st
Re: Viktoriin
Postitatud: 15 Okt, 2025 9:41
Postitas Sander17
Kolonialismi peetakse üldiselt negatiivseks ja pärismaalastele halvaks, aga 19. sajandist on teada juhtum, kus Euroopa riigi mereväe poolt ühe eksootilise saare hõivamine päästis kindlasti paljude sealsete pärismaalaste elud ning peatas väljasuremise, mille poole nad teel olid. Mis saarest on jutt ja mis seal kohalikke ohustas?
Re: Viktoriin
Postitatud: 15 Okt, 2025 10:31
Postitas wk2
1862. aastal vangistas Peruu orjalaev kolmandiku Lihavõttesaare elanikkonnast ehk 1407 inimest. Rahvusvahelise surve all saadeti ellujäänud orjad saarele tagasi. Nemad tõid kaasa rasked Euroopa haigused tüüfus, rõuged, tuberkuloos, mis tapsid suurema osa elanikkonnast
Re: Viktoriin
Postitatud: 15 Okt, 2025 11:00
Postitas Sander17
Lõpetage Te ka see AI kasutamine viktoriini vastuste otsimiseks palun

See on sealt kopeeritud tekst.
Ei ole õige vastus ning ei vasta antud vihjetele.
Ühinen palvega. Kriku
Re: Viktoriin
Postitatud: 15 Okt, 2025 11:39
Postitas wk2
Re: Viktoriin
Postitatud: 15 Okt, 2025 11:46
Postitas Sander17
Selge. Õige vastusega tegemist ei ole.
Vihje- asjaga olid seotud sakslased.
Re: Viktoriin
Postitatud: 15 Okt, 2025 12:43
Postitas wk2
Euroopa kaupmehed saabusid Naurusse alates 1830. aastatest ning nende toodud tulirelvad ja alkohoolsed joogid tekitasid põliselanike seas tüli. 1878. aastal puhkes Nauru kaheteistkümne hõimu vahel kümme aastat kestnud kodusõda, mille käigus saare põlisrahvastik langes alla tuhande. Sõda lõppes, kui Saksamaa võttis saare enda kontrolli alla ja desarmeeris elanikkonna vastavalt 1886. aasta Briti-Saksa territoriaalse jagamise lepingule, mille tulemusel kaotas Nauru oma iseseisva kuningriigi staatuse.
Re: Viktoriin
Postitatud: 15 Okt, 2025 16:01
Postitas Sander17
Jah, see on õige vastus. Nauru pärismaalased muudkui jõid ja tapsid üksteist, sakslased tegid sellele lõpu.
wk2 saab uue küsimuse esitada.
Re: Viktoriin
Postitatud: 15 Okt, 2025 17:29
Postitas wk2
1938. aastal eraldati Peterburi põhjaosas 11,5 ha maad eriotstarbeliseks kasutamiseks. See ala oli salastatud ja rangelt valvatud. Mis toimus sellel eriotstarbelisel maa-alal?
Re: Viktoriin
Postitatud: 15 Okt, 2025 17:43
Postitas Marvin
wk2 kirjutas: ↑15 Okt, 2025 17:29
1938. aastal eraldati Peterburi põhjaosas 11,5 ha maad eriotstarbeliseks kasutamiseks. See ala oli salastatud ja rangelt valvatud. Mis toimus sellel eriotstarbelisel maa-alal?
Peterburis ei toimunud kohe päris kindlasti mitte midagi. Sel ajal oli selle linna nimi Leningrad.
Re: Viktoriin
Postitatud: 15 Okt, 2025 17:55
Postitas Kriku
Mairanovski labor oli Moskvas, see ei ole.
Kui aastat vaadata, siis ju ta miski varasem šaraška oli.
Re: Viktoriin
Postitatud: 15 Okt, 2025 17:56
Postitas wk2
26. jaanuaril 1924, viis päeva pärast Lenini surma, nimetati Petrograd ümber Leningradiks, seda küll. See järgnev pakkumine ei ole jah.
Re: Viktoriin
Postitatud: 15 Okt, 2025 17:59
Postitas Sander17
Sel ajal eriotstarbeline maa-ala võis olla näiteks koht, kus hukati surmamõistetuid.
Re: Viktoriin
Postitatud: 15 Okt, 2025 18:07
Postitas wk2
Kui sa mõtled Suure Terrori ajal, siis ajaloolased kinnitavad, et need hukati Krestõs.
Re: Viktoriin
Postitatud: 15 Okt, 2025 18:30
Postitas Sander17
Üks vana postitus siit foorumist, sain sellest inspiratsiooni pakkumiseks:
"Eriobjekt "Kommunarka" on Moskvast Kaluuga maanteel 24. km-il asuv NKVD polügoon (pindala 22 ha), kus 30datel on tapetud ja maetud 10 kuni 15 tuhat inimest. 1937.aastani asus sealsamas G. Jagoda suvila.
Seal viidi täide NSVL Ülemkohtu Sõjakolleegiumi kohtuotsused, seepärast kutsuti see koht ka "punakindralite kalmistuks"; tuntud inimestest oli seal tapetud Buhharin ja Rõkov, samuti Tuhhatševski ja Uborevitši naised. Väidetavalt ka Marina Tsvetajeva mees, Sergei Efron. Lasti maha seal ka palju välismaalastest kommuniste -- Mongooliast, Bulgaariast, Saksamaalt jne."
Kui hukkamiskoht ei olnud ja labor ka mitte, siis peab veel nuputama

Re: Viktoriin
Postitatud: 15 Okt, 2025 18:39
Postitas wk2
Ei olnud hukkamiskoht ega labor. Olemasoleva teabe kohaselt Leningradis Krestõ eeluurimisvanglast viidi hukatavad Nižnijorodskaja tänaval asuvasse GUGB vanglaosakonda ja seal hukati.