www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Võib-olla vaatavad venelased, et Soome keerab liiga NATO poole ja ei müü enam rakette?

Ametlikult Soomes kardetakse, et venelased on BUKidesse mingi nipi seadnud, et nendega ei saaks vene lennukeid alla lasta. Seega läheb mahakandmisele ja muretsetakse lääne oma asemele.

BUK sobib mingil määral ka ballististe rakettide vastu, ja on väga mobiilsed (roomikutega). Seetõttu need tasuks moderniseerida lääne elektroonikaga.

Wikipedia kirjutas:Finland is planning to accelerate the replacement of the missile system due to concerns about its susceptibility to electronic warfare.

Huvitav, miks Soome ise neid lääne elektroonikaga moderniseerida ei taha?

Juhani Putkinen kirjutas: Ametlikult Soomes kardetakse, et venelased on BUKidesse mingi nipi seadnud, et nendega ei saaks vene lennukeid alla lasta. Seega läheb mahakandmisele ja muretsetakse lääne oma asemele.

Pigem on ehk asi selles, et BUK sõja-aja sagedused, sagedushüpped jms efektiivseks segamiseks vajalik info on vastasel teada, mistõttu on nende neutraliseerimine lihtne.

Need Buk'id võiks soomlased Eestile kinkida - aga neid ei võeta nagunii vastu, suuuuuuuuuuured kulud, roomikud lõhuvad metsa jne

BM-21 ja D-20 oleksid minu arvates meie oludes hetkel soomlastelt reaalsemad hankida, kui BUK või S-125. Siin teemas võiks siiski suurtükiasjanduse juurde jääda.

Ei tea, kas soomlased meile neid vana elektroonikaga BUK-e üldse müüksid ja see S-125 on ilmselt parajalt soolase hinnaga. BUK-idesse me ise uut elektroonikat aretada ei suuda.

BM-21 ja D-20 -ga saaksime ilmselt kohe hakkama, kuid õt keskmaarakettidega oleks olukord palju keerukam. Sinna käivad veel juurde ka radari- ja juhtimissüsteemid. Pole päris selge, kas ja kuidas nendega ka vahel laskma hakataks.
S-125 kandemasinad on vist vähemalt hea liikuvusega.

Keskmaa-õhutõrje oleks kindlasti asjalik ja vajalik, kuid praegu ei küüni me vist veel sinnani. Kui need taburetiga raketid kasutusele on võetud, ehk siis järgmisena saaks muretseda midagi asjalikumat. Ise ma mõtlen, et kantavaid (õlalt lastavaid) õt-rakette võiks jalaväepataljonidele muretseda. Poolakatel isegi vist olid miskised odavamad?

Erinevalt muust ulmest peaks see poolakate Grom olema meile täiesti jõukohane?

http://en.wikipedia.org/wiki/Grom_(missile)

Grom peaks olema venelaste Igla poola koopia, Iglat kasutavad soomlased (ka Mistrali kasutavad) ja soomlaste väitel on vene rakett segamiskindlam kui prantsuse oma, samas vene raketi tegelik laskekaugus on jälle väiksem.

Kapten Trumm kirjutas:Grom peaks olema venelaste Igla poola koopia, Iglat kasutavad soomlased (ka Mistrali kasutavad)

Grom oleks kindlasti hea täiendus varustusse juhul kui seda saaks soodsa hinnaga. Kahjuks Soome kannab maha ka need Iglad (parim enne kuupäev). Need saaks ka edukalt moderniseerida.

Soome võtab kasutusele Bolideni (ulatub kõrgussuunas 5 km:ni).

Minu arust see vestlus õhutõrjest sobib hästi sellesse suurtükiteemasse, sest ilma korralikku õhutõrjeta seda suurtükiväge ei eksisteeri pikemat aega lahinguväljal.

DANA-d Vene armees

http://voenavto.almanacwhf.ru/heavy/h2.htm

Väga hea kodukas.

Lõuna-Aafrikas valmistab selline firma nagu Denel masinat nimega G6-52. Tegemist on siis Archeri sarnase ratastel 155mm toruga, mille positsioonile jõudmise ja sealt lahkumise ajad on Archeriga sarnased.

Mis muudab selle toru ahvatlevaks on see, et erilaskemoonaga suudab see tulistada 67 km kaugusele (eksperimendi korras lastud ka 73 km). Relv pidi olema väga kiire ja täpne (täpsus tuleneb paljuski sellest, et mürsu algkiirus on üsna suur) ning üks väheseid 155m torusid MRSI võimekusega. Toru pidavat kannatama 6000 pauku. Suurüki enda autoriks ei keegi muu kui kuulus Gerald Bull.

Sobivus Eesti pilti tekib selles võtmes, et eks meilgi ole oma Roki tunnel ehk siis Narva sild. Ehkki hajuvus on kaugelt lastes paratamatult küllaltki suur, oleks üsna ahvatlev omada võimekust Kohtla-Nõmme või Mäetaguse kandist Narva silda kaugtule all hoida. Isesihtuvat moona selliselt distantsilt küll kasutada ei saa, kuid piisava järjekindlusega on võimalik ka lolli moonaga sild kasutuskõlbmatuks muuta. Samuti oleks selline asjandus kasulik venelaste Grad-de jm. suurtükiväe kiusamiseks.

Hajuvus on paberil 0,1% ja 0,48%, mis maksimaalse laskeulatuse 67km korral tähendab 67m külgsuunas ja 322 m laskesuunas. Mis sillale pihta saamiseks ei olegi üle mõistuse suured numbrid.

suurtükiväelased võivad mind küll pikalt saata, kuid lihtsalt torkas silma selline asjandus ja ei saanud vaiki olla.

G6
http://www.army-technology.com/projects/g6/
http://www.globalsecurity.org/military/ ... /g6-52.htm

Mida tahaks veel vahekokkuvõttena kirja panna.

Õhutõrje temaatika on kindlasti väga oluline ja selles vallas meie olukord on üks kehvemaid üldse.

Mina ei usu, et soomlastelt oleks keegi BUK-e nõus vastu võtma ja ei tea, kas nad isegi oleks nõus neid meile ära andma või mingi sümboolse hinnaga müüma. Selle peale võib praktiliselt mürki võtta!
Muidu oleksid need ilmselt asjakohased küll ja eksisteerib teatav võimalus, et neid suudetaks ka tehnikaülikoolis elektroonika kohapealt moderniseerida, kui väga tahetaks. Läheksid Õhuväe koosseisu ja saaks dislotseerida Ämarisse. Sealt Tallinna õhukaitset tagada ei saa, kuid vähemalt oleks olemas esialgne paigutamiskoht. Hiljem võiksid kolida kuhugi Männiku kanti, kus lähedal roomikutele sobiv polügoon. Eelduseks infra valmimine.
Arvan, et seoses kaadripuudusega tuleks nende peale võtta teenistusse ajateenijaid (ei tea, kui suur see patr koosseis ka on?) ja hoida RA aktiivsena vaid 1/3 tehnikast, kuna 2/3 oleks ladustatud.

Grom kantavad õt-raketid oleks minu arvates palju reaalsemad. Tundub selline mugav igamehe riist. Mitte küll väga efektiivne, kuid piisavalt lihtne, heidutav ja massiliselt jagatav nagu tt-gtanaadiheitja. Igas SA jalaväepataljonis võiks olla oma õt-rühm, mille koosseisus näiteks 3 kantavate õt-rak jagu. Rak-jaos miski 6 meest rakettidega paaride või kolmikutena (õt-mehed oskaks paremini paika panna). Rühmas oleks seega näiteks koos tagavaraga 36 raketti-laskeseadet, brigaadis kokku 110 ühekordset laskeseadet. Samuti võiks pataljoni õt-rühmas olla 12,7mm jagu miski 3 kp grupiga. See tundub nii suur nr, et vaenlase kotkad brigaadi ala kohal ja lähistel vaevalt eriti alla 2 km laskuda julgeksid. Neile pole isegi vaja erilist operatiivjuhtimissüsteemi - kes kuuleb ja näeb - laseb. Koordineeritakse põhimõtteliselt vaid jaotus, vastutus ja paigutus. Enam-vähem iga jalaväekompanii kohta 1 jagu.
Kui toimuks spontaanne üleminek (brigaad laguneb laiali) sissisõjale, kujutaks mitte kätte saadud raketid ikkagi suurt ohtu vaenlase õhutranspordile.

Suurtükiasjandusega on nii, et D-30 -nete patrioot ma ikkagi ei ole. Kui midagi muretseda (sh nn "vanaraud"), siis läbimõeldult. Küll võiks muretseda Soomest juurde pataljoni jagu (3x8) D-20 -neid. Need jääksid tegelikult juba 2. brigaadi arsenaliks, mida pole kahjuks moodustama hakatud, aga äkki kunagi hakataks. D-20 16-17 km laskekaugus lubab häda pärast brigaadis kasutada, D-30 14-15 km aga jääb kindlalt lahjaks. Kui hankida, siis ikkagi midagi kasulikku selle rahanatukese eest. Haubtsatele, olgu milline tahes, peab olema võtta korralik laskeandmete arvutusprogramm. Kiviaegne millimeetripaberi-tabelite-kalkadega lollitamine on jama. See täiendreservi/õppe 105mm torude "väljavahetamine" on hea nõks hankeks - struktuuris ju ametlikult kohta pole.
Järgmine prioriteet oleks BM-21 Grad. Kas ükskikpatarei (3x4) või pataljon (3x8). Kaitseväes on veel üksikuid ohvitsere, kes saanud korraliku Grad koolituse. Kus neid Eestis koolitataks, ei tea esialgu. Ehk tuleks üks patr Tapale juurde teha, aga üldiselt linnakusse ei taha mahtuda.
Mobiilseks rannakaitseks võiks võib-olla küsida Soomest välikahureid M-46. Ühe nad annetasid meile muuseumirelvana. Nende tugevaks küljeks on suur laskekaugus, nõrgaks küljeks aga tagasihoidlik mobiilsus (50-60 kmh) ja kohmakus positsioonil. Need võiks töötada üksikrühmadena. Igas rühmas 3 suurtükki, mõõteallüksus, arvutusallüksus, teenindusallüksus ning tulejuhtimisallüksus. Hea, kui rühmas oleks radar ulatusega 30-40 km. Aga võib-olla hoopis üksikpatareidena, kus patarei vastutuslõik oleks näiteks u 50 km ja tulejuhtimine koordineeritud. Saaksid lasta merele otsesihtimisega, lühiülekandega, aga ka kaudtuld. Põhieesmärk pealinna kaitse mere poolt. Väljaõpe toimuks Mereväes.

kui õhutõrjest ja Denelist räägitakse, siis pakuvad nad ka selliseid vigureid nagu Umkhonto maa-õhk rakette.
http://www.deneldynamics.co.za/home.asp?Page=UmkhontoIR
paberil üsna kobedad, iseasi kui palju need maksavad ja mis alternatiivid on.

Soome mereväes kasutusel hetkel.

Kilo Tango kirjutas:Sobivus Eesti pilti tekib selles võtmes, et eks meilgi ole oma Roki tunnel ehk siis Narva sild.

See suurtükk võib-olla ise ongi hea, aga nende hankimise põhjenduseks ei tasu minu arvates tuua, et sellega hakatakse Narva silda hävitama.

Sild on vaja õhkita suurte õieti paigutatu lõhkelaengudega - soovitav juba enne kriisi.

Juhani Putkinen kirjutas:
See suurtükk võib-olla ise ongi hea, aga nende hankimise põhjenduseks ei tasu minu arvates tuua, et sellega hakatakse Narva silda hävitama.

Sild on vaja õhkita suurte õieti paigutatu lõhkelaengudega - soovitav juba enne kriisi.

Kogu austuse juures: Mine räägi seda juttu grusiinidele. Täiesti vabalt on mõeldav olukord kus selleks ajaks kui meile kohale jõuab, et oleks vaja silda mineerida, on sillapead juba võetud ja siis on hilja. Või on silla ümber tegutsemas vastase luureüksused, eesmärgiga võimalik mineerimine juba eos lõpetada. Liiga vara seda silda samuti mineerida ei saa. Kujuta ette uudist CNN-s, kus Narva ametiühingute juht kaebab, et Eesti mineeris ilma igasuguse põhjuseta ainsa sillla Narva ja Ivangorodi vahel ja nüüd ei julge inimesed sugulaste juures käia jms. Muide. Kas mitte ka Narva veehoidla tammis seljas pole samuti võimalik hulk rahvast ja isegi soomustehnikat siiamaile toimetada.

Ma ei tea, kas EKV-s on tervikuna selline ühe taktika mõtteviis, kuid mitmelt poolt paistab see välja küll. Näiteks selles kiindumuses igasugustesse jalaväe TT relvadesse nagu CG ja Milan, mida loodetakse siis varitsusest vastase kallal kasutada. Gruusia näitab, et venelased on sellise taktika võimalikkusest täiesti teadlikud ning tambivad enne soomusüksuste edasi liigutamist potentsiaalsed varitsuskohad lihtsalt kaugtulega tümaks. Mille tagajärg on hulk mõttetult hukkunud noori mehi ning kasutult raisatud kaitse-eelarve.

Mujal maailmas tehakse neid asju nii, et mängitakse maha võimalikult palju erinevaid stsenaariumeid, kusjuures mõnemal mängulaua poolel on kogenud sõjaväelased, kes suudavad langetada adekvaatseid otsuseid nii vägede strateegilise paigutamise, poliitilise sahker-mahkeri kui ka taktikalise ja operatiivse tasandi peal. Ma kõigest hingest loodan, et ka meil käivad need asjad nii, kuigi seniste hangete puhul paistab rohkem välja see, et "meie koosolekul otsustasime, et Eestile oleks vaja x relva y tükki". Nende relvade reaalse tarvitamise skeem kujuneb hiljem ning tihti jäävadki relvasüsteemid üheainsa taktikaga kasutatavaks, mis annavad vastasele terve hunniku mängumaad sellest mööda hiilimiseks.

Kilo Tango kirjutas: Ma ei tea, kas EKV-s on tervikuna selline ühe taktika mõtteviis, kuid mitmelt poolt paistab see välja küll. Näiteks selles kiindumuses igasugustesse jalaväe TT relvadesse nagu CG ja Milan, mida loodetakse siis varitsusest vastase kallal kasutada. Gruusia näitab, et venelased on sellise taktika võimalikkusest täiesti teadlikud ning tambivad enne soomusüksuste edasi liigutamist potentsiaalsed varitsuskohad lihtsalt kaugtulega tümaks. Mille tagajärg on hulk mõttetult hukkunud noori mehi ning kasutult raisatud kaitse-eelarve.

Mulle lausa pakuks huvi, kes on sellise soovmõtlemise allikas? KJPS või Kamin? Minumeelest on üks sõjapidamise põhilisi reegleid, et lahinguid võidetakse raskerelvadega, jalavägi pärast lihtsalt hõivab selle maa-ala. (Artilley conquers, infantry occupies). Täpselt samamoodi toimus see Gruusias ja hakkab vajadusel toimuma ka siin. Ja et vastane ei saaks suvalist kohta ätt will maatasa teha, peab olema vastav raskerelvade võimekus, mis suudab seda tõkestada. 24 eilse päeva suurtükki on kuitahes oskuslikes kätes hale nali võrreldes idanaabri sadade liikurhaubitsatega ja kogupauktule reaktiivsüsteemidega, mida siia rahulikult peale lükatakse. Kui neid üldse sadu ongi vaja.