www.militaar.net

http://www.monument.ee/
Praegu on enam-vähem põhjalikult kajastatud vist ainult Lääne-Virumaa

Castellum kirjutas:Jäin sellise kivi paigustamise ja taustateabega hätta:

http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?i ... 819&size=o

http://www.epl.ee/artikkel/274496

http://register.muinas.ee/?menuID=photo ... ew&id=3024

EPL viite eest aitäh!

Muinsuskaitseameti digiarhiivi Veljo Ranniku fotokoguga oli aga nii, et küsiti minu käest ja mina küsisin foorumist. Siis ei saanud vastust, pidin ise üles otsima (Nõuka-aegsed rajooni-/ praeguse maakonnapõhised ülevaated on selle-aegsete monumentide puhul tihti asendamatud, nagu antud juhul 'Tartu rajoon') ja minu antud teabe järgi läks seal kirja. Kena, et nüüd ringiga tagasi tuli...

http://www.wikilovesmonuments.ee/index.php?lang=et

Selline projekt on käima aetud. Meil siin fotosid hunnikus, saatke autorid oma pilte ka neile, saab vikipeedia paremaks.

Sihuke huvipakkuv küsimus (võiks olla lausa mälumängu oma kui vastust teaks).
Kas Liivimaale on kunagi püstitatud mõnd (Liivi, Saksa) ordurüütlite ratsamonumenti?
Või kas üldse mõnda sellist kuhugi püstitatud on..

Tõenäoliselt sellist ei ole.

http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_equestrian_statues

Sortside kivi on uppi löödud:

Huvi oleks saada infot selliste mälestusmärkide kohta nagu
Fritz Behni mäletusmärk, mis asus Mustamäel Retke tee 22 majade vahel ja Tondi kasarmute
juures olevast mälestusmärgist, mis oli pühendatud Vene ohvitseridele, kes õppisid
Tallinna sõjakoolis ja hukkusid Suures Isamaasõjas.
Behni monument teisaldati 2008 Ajaloomuusemi ja Tondi monumendi vedas ära Jüri Liim samuti 2008. aasta
mais Ajaloomuuseumi.

Sooviksin teada millal antud mälestusmärgid oma algsele kohale püstitati, kes on autor(id) ja abiks
on ka igasugune muu info, samuti pildimaterjal.

Maa-ameti pärandkultuuri rakendusest:

Vabadussõjas langenud meeste mälestuseks pandud kivi on pinnase all.
Mehed olid rehemajas varjul, pomm lendas rehemaija ja lõhkes, mehed said surma, maetud on nad Tapa kalmistule.

http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NU/NU090.jpg

On kellelgi asjast lähemat aimu?

Kus selline monument võis täpsemalt asuda ?



Pilt on FOTISest ning foto kirjelduseks on
Ajalookandidaat Ü.Taigro Tallinna vabastamise 25. aastapäeva tähistamise
rahvamatkal 28 a. tagasi Assakul peetud kaitselahingutest rääkimas.

Hulkusin perega mööda Lätimaad ja sattusin juhuslikult asulasse, nimega Spirgus. Kiriku kõrval oli surnuaed langenud Läti sõduritele.
Peab ütlema, et sarnaseid kohti olen siiani näinud vaid telekast.
Suur väli, ääristatud hallide kiviplaatidega ja nimed-nimed-nimed. Eriti õõvastavaks läks siis, kui vaatasin sünni- ja surmaastaid.
Loogiline muidugi, et Kuramaale on maetud Kuramaal langenud. Aga siiski.....1943-1944 võis sealkandis kahekümneaastaseid mehi ilmselt tikutulega taga otsida.


Tegin mõned klõpsud suvalistest nimedest. Tuleb tunnistada, et lõpuks ei viitsinud ma iga plaadi ees peatustki teha. Neid oli liiga palju.
Aga ometi oli iga nime taga kellegi elamata elu. Kellegi täitumata unistused. Kellegi joomata õlled, tõmbamata suitsud, nikkumata naised, ehitamata majad, tegemata tööd, kasvatamata lapsed, matmata vanemad ja nii edasi-ja nii edasi-ja nii edasi.

Väga õudne. Eestis ma külastatud ausammaste juures seesugust õõva polegi tundnud.

Vaid partisanid ja Karutapja ordeni kavalerid on pisutki vanematest aastakäikudest

Aga kõik ülejäänud......nad oleks pidanud vanusepoolest linnapeal pulli tegema, mitte surema ja surema ja surema....

Stalbe lahingu mälestuskivi:

http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/ee ... d=69535779
Selline tore uudis Rannu kandist.