www.militaar.net

Vabandust, otsisin väjaõppe teemat kuid ei leidnud hetkel..
Kuidas on olukord laservestidega või on need ikka ainult kord aastas ühele rühmale kes saab proovida? EKV on igas heas mõttes jõudmas järgmisele tasemele vb oleks aeg moderniseerida ka tuimad drillid, kus enamus isutb niisama, kuna keegi ju vastu ei lase. Niisama istiku taga veebli meeleheaks peitu pugemine ei toida.

..kõigepäält on(gi) TUIMAD DRILLid, siis on veelkord DRILLid ja DRILLid ning alles siis tuleb HARJUTUS - kassaid aru

Ja ka HARJUTUSe puhul nood sinuküsit laservestid vaid nice-to-have fancy stuff ongi

Julgen vastu vaielda - lasersüsteem on vägagi abiks lisa paukmoona kasutamisele. Kui paukmoona puhul on suht suva, mis asendis sa "varjud" ehk siis kui laisalt sa võid positsiooni valida ja tuld anda, siis laseriga on pointi teha ka paukmoonaga sihitud laske ning olla ise ka võimalikult väike sihtmärk. Kattegrupi jms puhul on sust kasu ka, sest reaalne mõjutus laseri näol on olemas. Kogemuse pealt ütlen, et moonakulu langes 50% ja sõduri käitumine kontaktis muutus silmnähtavalt paremaks. Lp Borja, oled sa lasersüsteemi ise kasutanud või osalenud üksuse "põrkamisel", kes laseritega varustatud?

Ma ei tahaks ninakas olla, aga jao/rühma väljaõppe küsimustes ei ole vanemohvitseridel eriti mõtet sõna võtta, sest millal teil põlv viimati maas käis?

Kuidas on olukord laservestidega või on need ikka ainult kord aastas ühele rühmale kes saab proovida?

Viimases arengukavas olid lasermatkeseadmed ära mainitud. Mingi hange on ka tehtud. Ei oska öelda kas tuleb veel.

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/p ... /contracts

Kunagi aastaid ammuseid tagasi, nii 13 , sai Kloogal tehtud missimeestele vastutegevust vestidega. Siis oli küll nendega see jama et kahekesi võis pool rühma "maha võtta" kuna puude ja põõstaste lehed võtsid enamus rühma laske kinni (st laserkiire) ja meie saime muudkui rahulikult summida. Aga samas kaevikute rullimine ja linnalahing oli nendega üksjagu kenam. Mehed ikka mõtlesid, enne kui nina välja pistsid.

Laservestide kasutamine nõuab lisaks lasuplärinale (millega vanasti vahekohtunikud hindasid "tuleülekaalu") ka reaalset sihtimist - esimestel kasutamistel võib tulemus olla ehmatav (negatiivses mõttes). Olen näinud näiteks rühma varitsust, kus hästi treenitud varitsetav kandis vaid üheainsa kaotuse. Kuigi lasuplärin oli päris kõva.

Vähene tabamus tekib ka sellest, kui nt ründav vastane liigub korrektselt ja peale sööstu viskab ikka pikali, mitte ei chilli põlvelt. Kui visata pikali, siis jääb tabatavaks üksnes pea ja sinna pihta saada, kui veri kõrvus vemmeldab, polegi lihtne.

Kui poeg mõnda aega tagasi tuli ühelt KL õppuselt kus meestele pandi selga vestid, siis muigas, et pole ammu näinud nii pikaks veninud nägudega ja solvunud "kangelasi"...

Ma olen jagude 6 kontaktidrilli tegemisel veste kasutanud, saab küll. Lihtsalt teatud oskuste tasemest, alguses tuleb teha mõistagi kuivalt ja miniatuuris, et kõik asjast ühtemoodi aru saaks. Aga kui asi juba edeneb, siis on mõistlik valida mingi kergem varjet pakkuv maastik (hõredam mets) - vestid tagavad selle, et vennad ei läheks mugavaks ja ei tee 10 sek sööste ega seisa katmise ajal püsti ega varaju 10 cm männi taha.

Pedagoogiline efekt on selline, et 1-2 meest, samuti laseritega suudavad efektiivselt pool jagu maha võtta või enamgi veel.

Kui aga see 6 kontaktdrilli (tuntud ka kui jalaväejao ettevalmistamata rünnak) pole selge, siis vestid avaldavad kogu karmi tõe, kui su jagu hävib esimeses kontaktis ja selgub, et seda tegid vaid 2 meest.

Kas laservestid vajaksid omaette teemat?

Kriku kirjutas:Kas laservestid vajaksid omaette teemat?

..kui, siis tehnika - mitte taktika all.. loodetavasti saab isegi aktiivne mode aru, et laservestid ei kujunda taktikat (ja isegi mitte väljaõpet) - vaid ainult väljaõppe abivahend ongi

Minu sõnavõtt oli põhjustet eelkõige järjekordsest "tuima drilli" halvustamisest siin - mille puhul vaimult lihtsam osa foorumlasi võis järeldada, et igasugu drill ongi kurjast, jagame aga jangsteritele laserid välla ja nädala pärast on meil rämbod valmis

Päriselus on(gi) "tuim drill" siiski kõige alus - drill, drill ja veelkord drill.. ja siis tulevad harjutused - lihtsamast keerulisemani.. ja kui veab, siis (vbolla) tulevad vestid ka

Mul muideks kipitab ammu üks soovitus palludele siin foorumis kirjutavatele issidele - et kõik see text, mida teie ajateenistusse läinud tublid pojad esimesil nädalail // esimestel kuudel teile oma teenistusest ja väljaõppest muljetavad - eriti see osa nende jutust "kuda kõik peaks tegelikult olema" - et sellise texti võite issanda rahus teisest kõrvast kohe välla lasta // ära unustada

Borja kirjutas:...
Mul muideks kipitab ammu üks soovitus palludele siin foorumis kirjutavatele issidele - et kõik see text, mida teie ajateenistusse läinud tublid pojad esimesil nädalail // esimestel kuudel teile oma teenistusest ja väljaõppest muljetavad - eriti see osa nende jutust "kuda kõik peaks tegelikult olema" - et sellise texti võite issanda rahus teisest kõrvast kohe välla lasta // ära unustada

Aitähh. Minu poiss oli algusest lõpuni oma teenistusega rahul (v.a. periood, mil pidi koroonakrantiinis molutama üle kuu aja ilma, et oleks ise nakkust saanud), eks ma ütlen talle edasi, et Borja palus mul selle kõik ära unustada

Laserid drillimist ei asenda, kuid mingist hetkest on nad ikka vajalikud, mitte ainult nice to have...
KV-s täna olemas olevad uuema põlve SAABi laserid võimaldavad teha päris põhjalikku analüüsi, mis puudutab üksuse tuletegevust.
Kustid, miinid, sõidukite komplektid jne.

Lisaks jonnima kippuvatele vabatahtlikele maakaitsevägilastele on see väga mugav ja pedagoogiline vahend, innustamaks drillimist jätkama, kui allüksus just äsja "hävis". On ka nähtud taolisi kangeid mehi, kes ütlevad samade kontaktdrillide kohta, et "mingi SBK värk, ei viitsi". Siis on hea anda neile võimalus (kust selgub, et 100 m rünnakuga hävis pool jagu ja selle 100 m läbimiseks kulus 4 minutit).

2 miinust, mida välja tooks, on
a) nende töökorda seadmiseks kulub omajagu aega, kui reakoosseis ise neid rihtida ei oska
b) mõni mees õpib ehk varjuma iga läbipaistmatu põõsakese taga (laserkiir puulehti ei läbi), aga noh siis ründaval poolel peab üks juhendaja sabas kõndima ja oma "jumalapüssiga" neid ära märkima.

Isiklik rünnak koos vastusega eemaldatud.

Teemat veel korra kärbitud.

Tervitus kõigile. Ma loodan, et on selleks õige teema, otsingumootor paremaid teemasid ei leidnud.

Minu meelest esineb ajateenistuses väljaõppeliselt probleem kahe ametikohaga: ajateenijatest jaoülema abi ja rühmavanem.

Jaoülema abi on enamasti jalaväeüksustes põhikutse hulgast teravam pliiats ning üldiselt tundub mulle, et see süsteem enamasti töötab. Samas võiks ikkagi anda 1-2 nädalase kursuse, et seletada ära, mis JÜA roll on, RV rolli tutvustada jne. Ma arvan, et ei võtaks tükki küljest.

Tean ka, et mingit kursust KuP poolikutele ka vedas, ei tea, kas see on endiselt käimas.

Alternatiiv on ka JÜA NAKi saata, aga siis see ei tööta põhikutse puhul. Siis JÜA tuleb ka eelkutsest.

Suuremat härmi põhjustab RV-ajateenija. Ma tean, et mingjd väeosad saadavad RV-ajateenijaid aspirantuuri, osad lihtsalt panevad ametikohale ja ôpetatakse "jooksvalt". Ajateenijana märkasin just teise variandina väga eri taset RV hulgas, sõltus palju konkreetselt inimesest. No nt meie rühmavanem oli väga pädev, aga mõnda teise rühma sattus RV, kes NAKis leiti, et JÜ-ks ei sobi...

Aspirantuur on parem variant, aga siis võiks olla seal ca 1-2 nädalat logistikat ja tagalaõpet. Praegune aspirantuur on samasugune kõigile kursuslastele.

Minust ka vahele: 2011/12 olin KuP LuKo-s. Minu perspektiiv on üsna vana, veidi olen kuulnud, mida mõned tegevväelastest sõbrad on rääkinid. Kuidas praegu on? Kas selles teemas on midagi ette võetud?

Minu meelest võiks olla JÜA ja RV eraldi kursused. Jüa siis pärast laskurikursust ja RV aspirantuuri käigus. Mõlemad ametikohad on megaolulised lahingvõime HOIDMISEL. JÜ ja RÜ ametikohtadega on minu arust olukord palju parem.