Venemaa lennukikandja-võimekus

[Gideonic]

Tea, kas jänkidel on see maandumine ka mitme trossiga?

Jah, jänkide lennukikandjatel on samuti 4 trossi. Mingil põhjusel (pole süübinud miks) loetakse õigeks aga just 3. tabamist (jutt eespool). Siit videost on kõik 4 üsna hästi näha:
https://youtu.be/CBsgIBO5ry0?t=18

[Kapten Trumm]

No päid ja muid kehaosi lendab nüüd korralikult, sest suht kena esitlus kuivamaalendurite poolt sai elegantselt alla lastud kahe pauguga Kuzjal, vastast nägemata.
Seal peab keegi isiklikult süüdi olema, vene riigis muudmoodi ei saa ("dolzen bõt otvetsvennõi").

[Avatar]

Kusja promo videos tabasid 36 -da minuti kandis kord nagu neljandat ja kord teist (oleks peaaegu ka esimese võtnud) Huvitav, kui haarata esimene tross, siis kas rattad neljandasse ei või takerduda. Eks muidugi sõltub langemisnurgast. Võib-olla ongi madal maandumistäpsus nende vesimaandumiste põhjus.

[Kapten Trumm]

Seda värki on lihtsalt vaja reaalsel mere kõvasti harjutada, on lihtne kokkuvõte. Kuna kasutatav lahendus on väga sõltuv lenduri meisterlikkusest.
Taoliste maandumissüsteemidega on ameeriklased küllalt maandunud ju. Reaktiivlennukite ja lennukikandjate ajalugu algas 1950ndatel.

Muidugi Kuzja on antud suurusega lennukite jaoks tiba väike - vähimgi eksimus tähendab seal merre sõitmist, sest vigadeparanduse ruumi pole.
Antud suurusega laevale sobinuks Jak-141 tüüpi VSTOL masinad hulga paremini, seal on maandumiskiirused ja stardikiirused väiksemad (kuna mootor toodab veojõudu ka tõste suunas).

[toomas tyrk]

Kusja promo videos tabasid 36 -da minuti kandis kord nagu neljandat ja kord teist (oleks peaaegu ka esimese võtnud) Huvitav, kui haarata esimene tross, siis kas rattad neljandasse ei või takerduda. Eks muidugi sõltub langemisnurgast. Võib-olla ongi madal maandumistäpsus nende vesimaandumiste põhjus.

Trosside ja konksu kõrgused peaksid olema sellised, et rattad suruvad trossi vastu dekki, aga konks juba haarab. Seega liiga vara maandumine ei tohiks mingit probleemi tekitada.

[Gideonic]

Kusja promo videos tabasid 36 -da minuti kandis kord nagu neljandat ja kord teist (oleks peaaegu ka esimese võtnud) Huvitav, kui haarata esimene tross, siis kas rattad neljandasse ei või takerduda. Eks muidugi sõltub langemisnurgast. Võib-olla ongi madal maandumistäpsus nende vesimaandumiste põhjus.

Mainisin antud teema eelmisel lehel, et see tõepoolest on väga raske asi mida teha. Seda Nimitz lennukikandja ja F/A-18 näitel, koos piltidega.

Selleks et tabada kolmandat trossi, peab sabakonksu ots läbima umbes 90x90cm suurust mõttelist kasti, olles circa 4m kõrgusel laevatekist selle alguses. Kui teki kohale jõudes on lennuk hoopis 5,2m kõrgusel, ei tabata enam ei kolmandat ega ka neljandat trossi. Seda siis liikudes 240km/h (Su-33 lähenemiskiirus peaks olema tiba suurem) ning 8° kohtumisnurgaga (ehk lennuki nina on kergelt püsti, tähendab alla näeb halvemini). Arvestada tuleb ka et laevatekk ei ole statsionaarne vaid kõigub, seega on ka see 4m suhteline kõrgus, mis muutub, erinevalt maapinnast (eriti halvemate ilmastikuoludega) ...

Paras sentimeetrite mäng.

[Avatar]

https://www.youtube.com/watch?v=_3b-XR1V6f0
Siin 36:09 lohiseb see konks päris pikalt. Põrkab esimesest üle ja põhimõtteliselt libiseb enamuse maast kuni teiseni. Jah, ma mõistan küll, et see langemisnurga suhtes risti aken on suht väike, kui ühte trossi vaja tabada.
36:00 Näib, et see tross on justkui kaldus ka. Üks ots on mingi varre otsas ja edasi läheb allapoole ning üle plokkide teki alla amortisaatorile.

[Lemet]

8° kohtumisnurgaga (ehk lennuki nina on kergelt püsti, tähendab alla näeb halvemin

Tegelikult on see nurk tükkis suurem...nagu ka glissaadinurk, mis peaks ulatuma kuskil 30 kraadini.

[ruger]

[Kapten Trumm]

Selleks et tabada kolmandat trossi, peab sabakonksu ots läbima umbes 90x90cm suurust mõttelist kasti, olles circa 4m kõrgusel laevatekist selle alguses. Kui teki kohale jõudes on lennuk hoopis 5,2m kõrgusel, ei tabata enam ei kolmandat ega ka neljandat trossi. Seda siis liikudes 240km/h (Su-33 lähenemiskiirus peaks olema tiba suurem) ning 8° kohtumisnurgaga (ehk lennuki nina on kergelt püsti, tähendab alla näeb halvemini). Arvestada tuleb ka et laevatekk ei ole statsionaarne vaid kõigub, seega on ka see 4m suhteline kõrgus, mis muutub, erinevalt maapinnast (eriti halvemate ilmastikuoludega) ...
Paras sentimeetrite mäng.

Ärge ometi arvake, et see Kuzja peale maandumine käib nii, et piloot vaatab läbi kabiiniklaasi ja "rihib maandumist". Ja sillalt antakse punaste lipukestega märku.
Selle täpsuse tagamiseks on ikka instrumentmaandumise süsteemid ka venelastel olemas, lihtsalt erinevade lääne automaatsüsteemide asemel, mis ei nõua piloodilt mingeid erilisi oskusi on seal kasutusel poolautomaatsed, kus piloot peab juhise abil HUD-i peal nähtava sümboolika õiges kohas hoidma.

Aga traditsiooniliselt, nagu ka maismaalennukite puhul (rohked paugud lennundusnäitustel), on osutunud katapultiste K-36 üheks hästi toimivaks vidinaks. Eelmise põlvkonna istmetega oli venelastel palju pahandusi, nt MiG-23 piloodid eelistasid tihti hädamaandumist katapulteerumisele, sest viimane tõi suure tõenäosusega kaasa selgroovigastuse.

[Kapten Trumm]

Kusja promo videos tabasid 36 -da minuti kandis kord nagu neljandat ja kord teist (oleks peaaegu ka esimese võtnud) Huvitav, kui haarata esimene tross, siis kas rattad neljandasse ei või takerduda. Eks muidugi sõltub langemisnurgast. Võib-olla ongi madal maandumistäpsus nende vesimaandumiste põhjus.

Trosside ja konksu kõrgused peaksid olema sellised, et rattad suruvad trossi vastu dekki, aga konks juba haarab. Seega liiga vara maandumine ei tohiks mingit probleemi tekitada.

Täpsemalt öeldes trossi kõrgus peab olema vähem kui pool peateliku rataste läbimõõdust.

[Frost]

Tegelikult on see nurk tükkis suurem...nagu ka glissaadinurk, mis peaks ulatuma kuskil 30 kraadini.

Glissaadinurk 30 kraadi? On teil ikka naljad.

[slider]

"..aga mis siis kui...?" jäi kripeldama. 140 sõlme lähenemiskiirust 30 kraadise glissaadi puhul peaks vertikaalkiiruseks tegema tummised ca 40m/s.

[Lemet]

Eks ma ilmselt jama ajasin jah..vähe äkiline sai see nummõr

Vähe vaatamist sest trossilõhkumisest...
https://youtu.be/pv1KQphlIxA

...ja treeningkompleksist NITKA.

https://youtu.be/geou0Vy0944

[Kapten Trumm]

No Gripeni kohta öeldi mulle, et üle 12 kraadi ei maksa raja ligidal juhist rebida, kuna on kohtumisnurga iseenesliku kasvamise oht ning esimesena katsub mootoridüüs rajabetooni Tõepoolest, sellest hoiatusest kinni pidades jäi mul simulaatoril rada ka kraapimata.