Toomas Alatalu: Kreml ei osanud oodata, et Venemaa-vastane rinne nii pikk on! Kuidas seda kõike venelastele põhjendatakse?
Olen korduvalt kirjutanud, et suur poliitika on 2014. aastast peale olnud üks suur probleemide kuhjumine. Seda nii Venemaa algatusel - Krimm, Ida-Ukraina, sanktsioonid, häkkimine USA valimistesse - kui ka seotult just Venemaa ladviku vahelejäämisega, doping spordis ja olümpiamängudel.
Ehkki süüdlane oli selge, Moskva mitte ainult ei eitanud kõike, vaid esitas ka omapoolseid vastuversioone ja süüdistas kõiki teisi.
Venemaa eksimatuse elusaks kehastuseks on tänaseni endine spordiminister ja nüüdne asepeaminister Mutko, kel on keelatud olümpiamängudele ilmumine ja kes tegelikult kaotas ka oma jalgpalli MMi koordinaatori ameti detsembris ja ametlikult märtsi algul, ent kes istub siiani kui õige mees Venemaa valitsuse istungitel. Mitteistumine tähendaks ju riikliku dopingupoliitika tunnistamist! Nüüd siis võib öelda, et Mutkoga on kõik ja tuleb ka temast kõrgem süüdlane, kelle kohta kunagi hiljem öeldakse – samamoodi, kui praegu Gorbatšovi, Jeltsini ja Kozõrevi kohta, et põhjustas komplikatsioone suhetes teiste riikidega.
Mainin Mutkod sellepärast, et veel veebruaris jõudis Putin ise dopingu kasutamise tunnistamiseni, siis väiteni, et USA servereid häkkinud 13 venelast "tegid seda omaalgatuslikult" ja uus MMi koordinaator määrati ametisse 8. märtsil. Ehk siis suures infosõjas kõlasid ka üksikud tõesed noodid, kuid tulenevalt suurest mürast olid neid raske tavalise kõrvaga tabada. 4. märtsil aga olid Euroopa siseõuel oma piinarikka mürgidoosi saanud ka endine Vene topeltagent ja tema tütar ning muu maailma taluvuslävi (mäletate, mida Briti kaitseminister ütles – "Olge vait ja minge minema siit") sai kuhjaga ületatud.
Kui siiani läks vastumeetmete rakendamine aeglaselt – paljus tulenevalt sellest, et Moskva lihtsalt üllatas – normaalne mõtlemine Euroopas ei näe ju ette kasvõi terve poolsaare äravõtmist naabrilt -, siis keemiarelva kasutamise ajaks vaid kahe isiku vastu, ent seda Euroopas - olid nii Vana kui Uus maailm valmis koheseks vastamiseks. Nii nagu suur poliitika seda hetkel lubab teha muid olulisi arenguid (tuumarelvastus, Süüria, ISIL) kahjustamata.
Teadu üritas Kreml nn. Skripali lugu serveerida Suurbritannia-Venemaa konfliktina, millele anti kiire ja peegelvastus veel enne Vene presidendivalimisi ehk siis püüti seda kasutada Putinile maksimaalselt suure häältesaagi kokkuvõitmiseks. Tulemus oli tõesti ahhetamapanev, nagu Putin oma 23. märtsi tele-tänukõnes mainis. Kaks päeva hiljem kinnitas tema pressisekretär Peskov, et Kremli peremees ei pööra tähelepanu välismaal puhkenud kriitikale, sest on täielikult pühendunud sisepoliitiliste probleemide lahendamisele. Siinkohal ei saa märkimata jätta, et Venemaa-vastane rinne osutus juba esimesel ülevaatusel pikemaks kui Kremlis loodeti. Nimelt korraldas Venemaa välisministeerium 21. märtsil pressikonverentsi Skripali teemal, millele jätsid demonstratiivselt tulemata USA, Prantsusmaa, Saksamaa, Inglismaa, ent ka Hiina suursaadik.
Juba mainitud 23. märtsi tänukõnes rääkis Putin välispoliitikast ainult väljendit "Venemaa rahvuslikud huvid" kasutades. Samal päeval kogunenud Euroopa Liidu juhid aga otsustasid, et kutsutakse konsultatsioonidele EL ametlik esindaja Moskvas. Järgnes teade sellest, et USA, Kanada ja EL väljendavad oma solidaarsust Suurbritanniaga sääraselt, et saadavad ka oma riikidest välja teatud arvu Vene diplomaate sellest kategooriast, kes tegelevad luuramisega. Täna tehti see teoks ja hetkel saab öelda seda, et kui siiani ja ikka "kurikuulsa brittidega solidaarsuse“" süüdistamise soustis lubati üksnes peegelvastuseid, siis kell 16.52 avaldatud Venemaa välisministeeriumi avaldus väljasaatmiste kohta lõpeb lihtsa konstateeringuga - "me reageerime".
Seda on huvitav oodata. Muidugi teeb Venemaa oma vastusaatmised teoks, ent kuidas seda oma rahvale serveeritakse?! Tuleb ju ikkagi välja, et asi pole ainult neis kuradi inglastes, kes on läbi ajaloo alati reeturlikult käitunud, nagu seda tervelt 10 päeva on kõigis telekanalites räägitud. Nüüd on neid reetureid vaat et kõikjal.
P.S. Tõdesin oma eelmises kommentaaris, et kriiside teoorias peetakse silmas ka põhjendamatute lootuste purunemise efekti. Putinit mindi ju 24. tunnil toetama teadmises, et temal ehk Venemaal on õigus ja kõik teised eksivad. Nüüd ehk üsna ruttu hakkab aga ilmnema midagi vastupidist. Seda siinkohal lihtsalt teadmiseks, sest suur konfrontatsioon kestab alati kaua ja muud eesseisvat arvestades annab nn. lootuste purunemise aega oodata.