Palgalõhe apologeedile lugemist
https://www.europarl.europa.eu/topics/e ... a-pohjused
Kuidas tekib sooline palgalõhe?
28% naistest töötab osalise tööajaga
Naised teevad keskmiselt rohkem tunde tasustamata kodutöid, nagu laste eest hoolitsemine või majapidamistööd.
2022. aasta andmete kohaselt töötab peaaegu kolmandik naistest (28%) osalise tööajaga, samal ajal kui ainult 8% meestest töötab osalise tööajaga. Kui arvestada nii tasustamata kui ka palgatööd, töötavad naised nädalas rohkem tunde kui mehed.
Kolmandikul naistest oli perekohustustest tulenev karjääripaus
Kuigi ELis lõpetab rohkem naisi kõrghariduse, on nad tööturul meestest vähem esindatud. Suurema tõenäosusega on just naised need, kes teevad enda karjääri jooksul pausi. 2018. aastal oli kolmandikul töötavatest naistest ELis töökatkestus lapsehoolduse tõttu, meestest aga 1,3%. Mõndasid naiste karjäärivalikuid mõjutavad hooldamine ja perekondlikud kohustused.
Rohkem naisi madalapalgalistes sektorites
Ligikaudu veerand kogu soolise palgalõhe põhjustest on seotud naiste töötamisega madalalt tasustatud sektorites, nagu hooldustöö, tervishoid ja haridus.
ELis töötab ligikaudu kolm naist kümnest hariduse, tervishoiu ja sotsiaaltöö valdkonnas, mis on traditsiooniliselt madalapalgalised sektorid, samas kui nendes valdkondades töötab ainult 8% meestest. Teisest küljest töötab pea kolmandik meestest teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas, mis on kõrgema palgaga sektorid.
Naiste osakaal teaduses, tehnoloogias ja inseneriteadustes on aga suurenenud. Naised moodustasid 2021. aastal 41% tööjõust.
Üha vähem tasustatud naisjuhte
Soolise palgalõhe oluline põhjus on see, et naised on ettevõtetes kõrgemat palka teenivatel ametikohtadel sageli alaesindatud. 2021. aastal oli ELis juhtivatel ametikohtadel keskmiselt 34,7% naisi.
Kui vaadata erinevates ametites esinevat lõhet, on naisjuhid kõige ebasoodsamas olukorras, teenides tunnis 23% vähem kui mehed.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.