www.militaar.net

nimetu kirjutas:

Täpsustame siis et 14 bensiinimootorit ja 6 diiselmootorit, kust sa ülejäänu leidsid ei kujuta ette

Mul lihtsalt tekkis hetkel küsimus, et kuidas see kõik üldse mingitesse pirnidesse puutub? Ja milles kogu selle asja loogika üldse seisneb?
Elektroonika on ju elektroonika, hoolimata mingitest mootoritest vms. Siin räägitakse nagu see kõik oleks mingi kõrgem teadus.

Ega tegelikult ei puutugi ning ma ootan siiani selle akf poolset vastust küsimusele, mis autodel piiratakse mootori võimsust, kui pirn läbi põleb, aga ilmselt kuuleme veel huvitavaid teooriaid autonduse vallast.

nimetu kirjutas:

Täpsustame siis et 14 bensiinimootorit ja 6 diiselmootorit, kust sa ülejäänu leidsid ei kujuta ette

Mul lihtsalt tekkis hetkel küsimus, et kuidas see kõik üldse mingitesse pirnidesse puutub? Ja milles kogu selle asja loogika üldse seisneb?
Elektroonika on ju elektroonika, hoolimata mingitest mootoritest vms. Siin räägitakse nagu see kõik oleks mingi kõrgem teadus.

Siin on 2015 aasta tabel erinevate Audi mootorikoodidega (35 lehte) ja kirjas, et millisel ajavahemikul millisel autol sellist mootorit kasutati. http://vag-codes.info/files/engines/audi-engines.pdf
Ja siit on näha, et aastani 2014 on kasutatud A6´tel kokku 220 erinevat kirjet. (Siin ei kajastu veel erinevad käigukastid.)

Kui on erinev mootor ja erinev jõuülekanne, siis ei pruugi ka auto elektriseadmed olla samad. Erinevad nii juhtmestikud kui ka erinevad elektrimoodulid. Ehk kuigi tiivad ja kapotid võivad olla sarnased ja isegi omavahel vahetatavad ning asjatundmatu silm ei tee masinatel vahet, on tegu absoluutselt erinevate masinatega ja ka erineva toimimisega ning lihtsamal masinal ei pruugi üldse olla samasuguse otstarbega mooduleid nagu kallimatel.

Kui näiteks on A6´ele paigaldatud mootoriks 1Z, siis see masin sarnaneb olemuselt rohkem Audi 80`le või Vento´ele kui Allroad´ile.
Kuna mootor 1Z ei kõlba Saksa kiirteedel "liiklust takistamata sõitmiseks", siis seda vaevalt Saksas müüdi aga seda võidi müüa Belgiasse või Hollandisse. (1Z on 1,9d turboga 66kW ja kasutati ka Golf3´edel.)

Paljusid eriversioone ei müüdud kõikidel turgudel ja paljud on ka osavate lukseppade poolt (Leedu) kokkuklopsitud erinevatest masinatest ja paljud on oma eksistentsi lõpetanud, aga see ei tähenda et neid pole olemas olnud.
Ise olen näinud ka A6´le isearetatud 1Y mootorit (1,9D 55kW, turbota) ja omanik oli vägagi õnnelik ökonoomse auto üle.

Ma saan siis niimoodi aru et nende Audide puhul tuleb mõni suvaline pirn välja võtta ja kui pārast seda ikkagi neli musta jutti foori taha jätab siis lotovõitu ei tulnud . Ehk siis sellel konkreetsel autol pirni torkimine võimsust ei piiranud.

Mainin ka siin ära et üldiste masinaehituse reeglite järgi võib mingite vigade puhul võimsusepiirang rakenduda kuid sellest tuleb alati ka juhti teavitada et ta oskaks muutunud olukorraga arvestada. Üks piktogramm mida ekraanidel tihti kasutatakse on mootori kujutis mida kahelt poolt suruvad nooled .
Niisugust varianti et ühtegi veateadet pole kuid võimsust/kiirust on teadlikult piiratud ma tānapäeva autodel küll tõenäoliseks ei pea.
Muidugi ei tea ka kõiki autosid ja lihtsalt uudishimust tahaks akf käest vastust et millisel autol selline funktsioon on ?

Aitähh kaasfoorumlasele Audi A6 mudeli pikka ja edukat ajalugu tutvustamst, aga kuidas on see seotud sellega, et pirni läbipõlemisel hakatakse mootori võimsust piirama?

Nissan Almera 2000+ aasta omadel oli, kui piduri tule pirnid läbi piiras võimsust oluliselt. kusjuures juhtplokkides veateadet pole.

Nissan Almera 2000+ aasta omadel oli, kui piduri tule pirnid läbi piiras võimsust oluliselt. kusjuures juhtplokkides veateadet pole.

Nii palju kui mina taolistest probleemidest olen kuulnud, siis nad tekivad kehvadest ühendustest vms (korrodeerunud maandused näiteks), mis tekitavad pardaarvutis segadust. Aga see on pigem selline ettenägematu disainiviga, mitte sihilik omadus.

argoe kirjutas:Nissan Almera 2000+ aasta omadel oli, kui piduri tule pirnid läbi piiras võimsust oluliselt. kusjuures juhtplokkides veateadet pole.

Vaatasin selle põlvkonna Almera service manuali läbi ning kuna piduritulede ahelal ei ole üldse mitte mingisugust seost mootori ECU-ga siis pigem võis probleem olla tagumise juhtmekimbu viletsas massis või tagatulede viletsas pistikus/pirnipesades, mis võivad hakata sellisel juhul tembutama ja mõjutama ka mootori tööd.

mart2 kirjutas:Teiste markide kohta ei tea, kuid Subarule kärukonksu paigaldamisel tuli küll midagi elektroonikas sättida - tagumised andurid ja kaamera oleks muidu lolliks läinud. Lisaks peab haagise kasutamisel tuled automaadilt käsitsi ümber lülitama lähituledele.
Töö tehtud eelmisel aastal hoolduses uue auto ostmisel, mitte järelturul.

2 põlvkonna Volvo XC70-l piirdus kärukonksu paigaldamise elektriosa vastava pistiku ühendamisega pagasnikus leiduvaga. Autol enne polnud konksu olnud, vastavad augud keres olid veel suletud.

Käru taga olemisest saab auto teada pistiku ühendamisega, lisaks tavalisele suunatule märgulambile hakkab suunatule kasutamisel vilkuma ka käru suunatule märgulamp.

Parkimisandureid vms mul õnneks pole. Tean sellest seelägi, et olen selle konksu sinna ise paigaldanud. Tänu sellele sain ka targemaks, et autol on raadio antenn tagastange sees.

vanahalb kirjutas:LED-ide mõte on selles et nad ei põle nii lihtsalt läbi kui hõõglambid. Ühel sõiduautohaagisel on mul osa tuled LED-id, osa hõõglambid. Mitte ühtegi LED-i pole pidanud veel asendama, hõõglampe aga küll. Mõned on läbi põlenud sisselülitamisel, mõned kehva teega kui tühi haagis korralikult hüpleb.
Töö juures läks veokajuhtide elu samuti kergemaks kui nad tagumised hõõglambid LED-ide vastu vahetasid. Ekskavaatorid kukutavad oma kopatāisi kõrgelt ja varemalt oli karbitäis pirne ikka kabiinis kaasas. Nagunii oli õhtuks taga midagi pimedaks raputatud.

Niiskuse kogunemine sõltub lambi enda konstruktsioonist.

Hõõglampide läbipõlemine ei ole korrasoleva elektriga autol märkimist vääriv probleem.
Minu tööautol on praegu läbisõit 93 000 km (uuena ostetud) ja ainukeste pirnidena olen vahetanud siiani kaks lähitule H7-t.
Seda seepärast, et ma harrastad tugevdatud valgusega pirne (nt Osram Night Breaker), mis põlevad kõrgema temperatuuriga ja kestavad vähem.
Ühtegi pargi, suuna või piduritule pirni pole vahetanud.

Kui pirnid läbi põlevad, kasub üle kontrollida elektrisüsteem.

Isiklik kogemus: Aastatuhandevahetuse Passat, mootori veatuli hakkas põlema, sõitu ei seganud. Käisin töökojas, remondimees küsis esimese asjana, kas pidurituled töötavad. Selgus, et ei tööta, ma ise ei teadnudki. Kaitse vahetatud, pidurituled töötavad, veatuli kustunud.

Remondimehe jutt: Sul on isegi hästi, mingil Audil läheb mootor selle peale avariirezhiimi (kas sõita saab või ei saa, seda ma enam ei mäleta).

Ühe kaitsme taga võib mitu ahelat olla.
Aastatuhandevahetuse Passat on piltlikult sama primitiivne nagu 53

nimetu kirjutas:

Nissan Almera 2000+ aasta omadel oli, kui piduri tule pirnid läbi piiras võimsust oluliselt. kusjuures juhtplokkides veateadet pole.

Nii palju kui mina taolistest probleemidest olen kuulnud, siis nad tekivad kehvadest ühendustest vms (korrodeerunud maandused näiteks), mis tekitavad pardaarvutis segadust. Aga see on pigem selline ettenägematu disainiviga, mitte sihilik omadus.

Oli sihilik omadus. Mu isa Almeral oli samamoodi, ka juhul, kui näiteks mõni haagise tuli ei põlenud. Tulede veateateid polnud sellel autol üldse olemas.

Kae Kapteniherra, kes sa saksa tehnika ülimuslikkust kiidad, vaat sellega on "mikro" probleem. Mul kõrvalgaraazis pmst. ainult sakslastega tegelev kutt ütles mulle niimoodi (ta emal on Honda Accord 2007 aasta): "Krt. jaapanlastel tundub juhtmestik suvaliselt veetud ja ripakil, aga katki see raisk ei lähe". "Sakslastel on juhtmestik ülipõhjalikult paika pandud, nagu üks kinnitus järgi annab, nii on kohe juhtmed puruks." Ja järgi annavad need kinnitused pigem varem kui hiljem . Nagu juba mainitud, siis tegelen autoremondiga, jaapanlaste remondiga ära ei elaks. 90% annavad tööd sakslased ja volvo ning ford.

jaapani antud mädanevad 10 aastaga ära, seepärast neid nii vähe liigubki.

vaata, palju liigub ringi 20 aastat vanu (nt Volvo V70 2gen) eurooplasi ja kuipalju samavanu Hondasid, mida siit omal ajal massiliselt osteti (CRV näiteks).

OLAVI kirjutas:Kuna mootor 1Z ei kõlba Saksa kiirteedel "liiklust takistamata sõitmiseks", siis seda vaevalt Saksas müüdi aga seda võidi müüa Belgiasse või Hollandisse. (1Z on 1,9d turboga 66kW ja kasutati ka Golf3´edel.)

Paljusid eriversioone ei müüdud kõikidel turgudel ja paljud on ka osavate lukseppade poolt (Leedu) kokkuklopsitud erinevatest masinatest ja paljud on oma eksistentsi lõpetanud, aga see ei tähenda et neid pole olemas olnud.
Ise olen näinud ka A6´le isearetatud 1Y mootorit (1,9D 55kW, turbota) ja omanik oli vägagi õnnelik ökonoomse auto üle.

1,9 diisel ilma vileta on nagu on aga võrreldes vana ja põdura KE-jetronicuga annab see iga hetk oma vähesed kilovatid ausalt välja vähemalt. C4 Audi igapäeva sõidukina on vägagi OK aga K-jetronicu taastamine jääb tänapäeval Porsche fanattidele.