www.militaar.net

Millest sa unistasid siis? Oleks tore teiste eest mitte mõelda.

Von der Leyen meenutas, et taasühendamisest alates on Bundeswehr läbinud 25 aasta pikkuse perioodi, kus ümbruskond oli üha rahulikum, Saksamaa elas rahus ning vahepeal tekkis ka ülemaailmne majanduskriis. See tähendas, et Bundeswehr pidi läbi tegema terve rea reforme ja eelarvekärpeid.

«Alates 2014. aastas, mil Venemaa nihutas vägivaldselt piire Euroopas ega austanud enam riikide suveräänsust, eriti Ukraina oma, on see küsimus väga oluline,» lausus ta.

Saksa kaitseminister soovib kokkuhoiu ajal tekkinud lüngad ja puudused tasa teha. Von der Leyen on Bundestagile esitanud järgmise 10-15 aastase perioodi peale kokku 130 miljardi euro suuruse investeerimisplaani. Aastaks 2024 kasvab Saksa armee 198 000-pealiseks. Praegu on Bundeswehri ridades 178 000 sõdurit.

Von der Leyen tõdes, et liikmesriigid on ühe kohustusena võtnud eesmärgiks 2 protsendi saavutamise. «Oleme selle poole teel, et seda saavutada. Seda ühe korraga ei saavuta, vaid seda tuleb teha etapi kaupa,» lausus ta.

«Oluline on see, et praegu on juba laialdaselt aktsepteeritud kõikide poliitiliste jõudude poolt Saksamaal, et kui parlament saadab meie sõdureid missioonidele, siis nad peavad olema hästi varustatuid ja relvastatud. Ja selles suhtes on rõõmustaval viisil praegu laialdane konsensus parlamendis,» rääkis Saksa kaitseminister ja lisas, et Bundeswehri on eelmistel aastatel investeeritud 8 protsenti rohkem kui varem. Margus Tsahkna lisas, et küsimus pole mitte rahanumbris, vaid selles, et suudaksime kaitsta oma eesmärke.

Nato cannot deter Russia alone and must formulate a “grand strategy” for security in Europe with the EU, the alliance’s highest-ranking operational European officer has warned.

Sir Adrian Bradshaw, a British general and Nato’s deputy supreme allied commander, said in an interview with the Financial Times that Russia would remain a threat for as long as President Vladimir Putin holds power. He said there could be “catastrophic” consequences if the west lost coherence in its response “to a competitor that has his hands on all the levers of power”.

“It’s the responsibility of Nato . . . not only to be the architect and executor of military strategy, but to understand clearly how military strategy is integrated with the other arms of national power and to flag up where action needs to be taken in the non-military domain,” said Gen Bradshaw.

“We need to move in the direction of the ability to formulate in the old-fashioned terms, grand strategy . . . I think it has quite serious implications regarding the relationship between Nato and the EU.”

Nato and the EU agreed on greater co-operation on security matters at the alliance’s Warsaw summit last year, but some EU member states are blocking working together more formally, said Gen Bradshaw.

Closer ties have been impeded for years by tensions between Turkey, a Nato member but not in the EU, and Cyprus, which is in the EU but not Nato.

Gen Bradshaw has served as Nato’s deputy supreme allied commander) since 2014. He steps down later this month, and will be succeeded by Lt Gen James Everard. The role is traditionally given to a senior British officer. SACEUR, Nato’s top operational military position, is nominally held by a US officer.

Gen Bradshaw said Nato was grappling with a spectrum of Russian aggression towards the west — from provocative military manoeuvres on Europe’s borders to subversion, alongside a tide of digital propaganda and efforts to manipulate the US presidential election. Given its effects and the west’s response, Mr Putin “might consider that his methodology . . . works quite well”, the general admitted.

He pointed to the Balkans as an area of mounting concern and one where a joined-up approach between the EU and Nato was needed. The Montenegro government claims Russia was behind a coup attempt there late last year. “We are aware [of what is going on in the Balkans] and we are watching it very, very carefully,” Gen Bradshaw said. “The Balkans are the soft southern underbelly of Europe.”

While western electorates were alive to the threat posed by Islamist extremism, Gen Bradshaw argued, many people did not grasp the dangers arising from tensions with Moscow.

“The threat from Russia is that through opportunism and mistakes and a lack of clarity regarding our deterrence we find ourselves sliding into an unwanted conflict which has existential implications.”

Gen Bradshaw said that while the changes Nato had instigated since 2014 were effective — including high-tempo war-games involving tens of thousands of troops in eastern Europe — conventional military tools would not be sufficient. The west needed to develop what he called “hybrid deterrence”, he said.

ruger kirjutas:Selle tootmise osas, on küsimus, et hea on kirjutada, et selle eest saab. Kuid ei saa!!! Olemasolevad kokkupaneku liinid on niigi umbes tootmismahtude kasvu tõttu. Kõik soovivad saada endale uuendatud ja uuemat varustust ning tehnikat. Samas viib see hinna kõrgemale, kui keegi peaks olema eelisseisus. Paari aastaga saab küll mõne uue tehase püsti, kuid see, et rahakotis raha on, ei tähenda koheselt, et oled ainuke ostja. Turg on rahakatest ja vähemrahakatest pungil. Kõik tahavad saada võimalikult kiirelt, kuid tootmismahtusid ei ole.

Palju on Leo 2A7 ja F-35 tootmismahud aastas?

EDIT
Praegustel andmetel jõutakse renoveerida ca 100 tanki 2A4 tasemel(7 aastaga).

Jaanus2 kirjutas:Kas keegi leiab, mitu protsenti Saksamaal oli siis, kui külma sõja ajal armee veel ilusti alles oli? Sealt saaks mingit normaalset taset tuletada, kui saab siis vähemaga hakkama kui 2 protsenti, siis on ju hästi. Seni võtku pikem samm - seisus kohustab (mitu korda juba venelastega kokku leppinud ja teistele sellega jama põhjustanud, ka 1. MS).

Järgmise kuue nädala jooksul liiguvad Eestisse NATO rahvusvahelise pataljoni lahingugrupi sõdurid, relvastus ja varustus.

Pataljoni lahingugrupi isikkoosseis saabub Eestisse lennukitega Ämari lennubaasi kaudu, tehnika jõuab Eestisse mööda maanteid või meritsi Paldiski sadama kaudu.

NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid mullu juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada NATO pataljonide lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola.

Eestis paiknema hakkava NATO lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani.

Lahingugruppi kuulub ligi 1200 liitlassõdurit. Ühendkuningriik on teatanud, et nemad panustavad lahingugruppi 800 kaitseväelasega soomusüksusega, mille relvastuses on jalaväe lahingumasinad Warrior ja tankid Challenger 2.

Prantsusmaa on teatanud, et nende panuseks lahingugruppi on 300 kaitseväelasega üksus, mille relvastuses on tankid Leclerc ja soomukid.