Donetski lennujaama lahingu avalasust...
http://censor.net.ua/resonance/308933/s ... i_aeroport
Esimese lasu lennujaamas vaenlase pihta tegi snaiper K spetsnazi 3. polgust. Kusjuures otsuse tuleavamiseks võttis ta vastu paljuski tänu isiklikule initsiatiivile.
Kõnealune võitleja asus positsioonil 200 m kaugusel bojevikkude poolt hõivatud terminalist. Katusele seadsid venelaste ja kadõrovlaste rühmad üles õhutõrjekahuri ZU-23 ja granaadiheitja AGS-17, lisaks olid varustatud kantava Iglaga. Kell 10.00 lõppes kõrgema ülemjuhataja Turtšunovi poolt terroristidele antud ultimaatumi tähtaeg, tulevahetust veel ei olnud. 3.polgu spetsnaz pöördus positsioonidele tagasi, terroristid keeldusid terminalist lahkumast, seal toimusid palavikulised ettevalmistused lahinguks, oldi valmis tuleavamiseks iga hetk. Lennujaama kohal tiirutasid madalal kõrgusel Ukraina hävitajad ja kopterid. Terroristid rajasid arvestused sellele, et Ukraina väejuhatus ei anna käsku lahingupidamiseks lennujaamas, mille maksumuseks on 750 miljonit dollarit ning meie väed lahkuvad lennujaamast ilma lahinguta.
Kell 11.00 kandis snaiper K ette:“Näen terminali katusel terroristi sihtimas Iglat meie lennuki suunas. Kohe võib toimuda lask. Lubate tulistada?“. Päring läks kõrgemale staapi, staap aga vastas:“Jälgige olukorda“. Sekundid läksid. Kümned Ukraina sõdurid jälgisid olukorda, kuid korraldust ei tulnud. Snaiprite grupi komandör ütles:“Kui näete neil pooleteisemeetrist toru – see on PZRK. Siis tulistage“. Senimaani ei olnud lennujaamas kõlanud mitte ühtegi lasku. Mõni aeg tagasi olid terroristid Slavjanski all tulistanud karistamatult alla mitu meie lahingukopterit ja võis toimuda uus tragöödia – MI-24 ja MIG-29 läksid niitevlennul ja võisid saada raketiga lähidistantsilt. Terroristide käsutuses oli Igla ning juba selle esimene lask võis saada saatuslikuks. Ukraina spetsnazi positsioonidele olid suunatud kümned venelaste relvarauad. Keegi pidi otsustama esimese lasu üle. Võitlejad nägid, kuidas terroristid võtsid sisse positsioonid ning sihtisid relvad nende poole, nägid, kuidas lähenes kopter ja kuidas see sihikule võeti. Sõdur K tegi otsuse.
Snaiper avas tule ning kaks täpset lasku hävitasid kadõrovlasest palgasõduri pataljonist Vostok. Vaenlane avas meie spetsnazi pihta turmtule kümnetest torudest. 3. polk võttis lahingu vastu. Kohe peale lahingu algust sooritas lennuvägi löögi väljaselgitatud tulepunktidele – kuna kõik tsiviilisikud olid lennujaamast evakueeritud, oli Turtšunovi poolt luba õhulöökide sooritamiseks. Mitu raketilööki purustasid uue terminali katuse koos kõikide tulepunktidega, hakkas lõhkema vene spetsnazi poolt sinna veetud laskemoon. Vaenlane oli hävitatud. Snaiprilasust sai alguse viiekuine heitlus Donetski lennujaama pärast.
Snaiper K võitleb ATO tsoonis sõja algusest peale, on saanud tõsiselt haavata. Teda ei ole ära märgitud riiklike autasudega võitluses lennujaama eest, ta on siiani tagasihoidlikus ja ülevas sõduri auastmes, kuigi just nimelt see võitleja tegi esimese lasu. Kuigi - lahinguväljalt otsisid piloodid ta pärast üles ja kutsusid oma päästjat seda sündmust tähistama. Sõdur jõi koos nendega mahla, kuna midagi kangemat ta ei tarvita. Lendurid ja relvavennad 3. polgust hindasid võitleja teguviisi teenitult.
Seni võin öelda tema kohta ainult ühte: seda vägilaskasvu inimest (tema jaoks on SVD nagu mänguasi) on vaja kuidagi rahva nimel ära märkida, kontaktid on olemas. Tema lugu saab üheks paljudest sõja lugudest.
-