134. leht 1283-st
Postitatud: 31 Dets, 2005 16:52
Postitas fritz638
Veel kord siis kirjutan, kuigi täna keegi vaevalt viitsib vastata.
Terase läbistavus oleneb nurgast: 60°- 50mm ja 20°- 55mm. Seda oli ilmselt ikkagi vähe, sest sakslased kutsusid relva "klopfer" ja venelased "kolotushka".
Ei kujuta ette, kui kaugelt tanki vaadates veel meestel püksid kuivaks jäid aga Stielgranate 41 täpsus oli piisav kuskil 200...300m.
200 meetrilt läbistas see soomust 180mm.
Kordan veel küsimust - mis nipiga see saavutati?
Postitatud: 31 Dets, 2005 21:20
Postitas rooduvana
Volframist mürsu südamik?
Postitatud: 02 Jaan, 2006 17:18
Postitas Arnold
Kiirus nagu kehvake - kumulatiivlaeng?
Postitatud: 02 Jaan, 2006 19:37
Postitas Troll
Postitatud: 02 Jaan, 2006 22:32
Postitas fritz638
Volframotsik oli eelnevalt küsitud mürsul PzG40.
Kumulatiivlaeng...? Ei oska öelda, kas nii nimetada võib, kindlasti oli see ülekaliibriline mürsk, mis lõhkes kokkupuutel sihtmärgiga.
Huvitav, ühel soomlaste lingil on kirjas, et ka Eesti ostis neid PaK 35/36 tankitõrjekahureid:
http://www.pkymasehist.fi/pak3536.html
Postitatud: 02 Jaan, 2006 22:45
Postitas ugandiklubi

Tegemist oli kumulatiivlaenguga .Lisan ka ühejoonise veel sellest mürsust .

Postitatud: 02 Jaan, 2006 22:48
Postitas fritz638
Seegi küsimus lahenes, küsib Arnold.
Postitatud: 03 Jaan, 2006 11:39
Postitas Arnold
Et mitte pikalt mõelda - mida kujutas endast "parema käe reegel"?
Ma ei mõtle siin seda ristmiku ületamisel vajaminevat oskust, mida vist autokoolides enam ei õpetata, vaid vastus peitub seal kusagil muinasajas.
Postitatud: 03 Jaan, 2006 12:05
Postitas wudu
Kas mitte seda, et naist saates oli naine mehest paremal pool, sest mehe mõõk oli harilikult vasakul küljel ning mõõka oli sellisel juhul, vajadusel lihtsam välja tõmmata?
Postitatud: 03 Jaan, 2006 12:25
Postitas Arnold
Tollasest etiketist suurt ei tea ja naised asjasse ei puutu, aga suund on üldiselt õige

Postitatud: 03 Jaan, 2006 12:32
Postitas Charlemagne
et siis ehk kaitseehitised olid plaanitud nõnda, et mõõgakäe kasutamine ründajale hästi vastuvõetamatuks teha?
Postitatud: 03 Jaan, 2006 12:51
Postitas Arnold
Lühike ja täpne vastus! Väravakäigud ja teed linnusenõlval ehitati sellise asetusega, et ründaja jäi alati parema küljega kaitsjate poole. Seega tuli vallidelt lastavate noolte ja muu allalendava träni vastu hoida kilpi paremas käes, mis frontaalse ründe korral inimkonna enamuse moodustavate paremakäeliste sõjasulaste mõõgakäsitsemise suht abituks pidi tegema. Padal ja Varbolas saab osaliselt taastatud väravaehitisi selle pilguga vaadeldes väitele kinnitust. Aga näiteks ka Soontaganas, seal siis rikkumata originaal ja on veidi teravamat silma vaja, et kunagine käigutee ära tunda.
Ei tea, kas vasakukäelised tõusid teenistusredelil kiiremini?

See küsimus oli retooriline

Postitatud: 03 Jaan, 2006 14:37
Postitas Charlemagne
siis peaks küsima...niisiis et:kes oli Talvesõjas Karjala kannakse armeegrupi komentaja( ülem)?
Postitatud: 03 Jaan, 2006 15:40
Postitas Charlemagne
Õige. Palun esita küsimus.
Postitatud: 03 Jaan, 2006 17:07
Postitas Charlemagne
Kinnitasid oma laevaninadesse sillad-aparellid, millel kidad küljes, võtsid Kartaago laeva sedapsi abordaazhi ja siis asus tegevusse Rooma jalavägi, sellele polnud kartsaagolasil miskit vastu panna....
