www.militaar.net

Ksf tommy näited sobivad siia veelvähem, komplekteerimata ja kehvalt õpetatud C-klassi nõuka motolaskurüksused (kus oligi pataljon roodu suurune) pole kindlasti üksus, millega Eestit rünnatakse.
Sellised üksused vajasid (ja vajavad täna) ka kuudepikkust operatsioonieelset ettevalmistust, täiendavaid inimesi ja tehnikat, enne kui sõtta sõita.
Lisaks pole hea toon viidata iseenda vanadele postidele (küll mina olen ikka tark ja osav stiilis).

Käib ka nt Eesti kohta, Tondi diviisi poleks päris kindlasti NSVL võitlusvõime kohta õige näiteks tuua, selleks näiteks olid ikka Poolas, Ida-Saksas ja Tsehhis asunud A-klassi kaadridiviisid, kus teeninud miskipärast meenutavad rohkem asju, mis sõnaga "valmisolek" seostuvad

Kõlas ehk lihtsalt liiga eduraportina, Trumm?

Dr.Sci kirjutas:

mart2 kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:… ..... Maanteesildade ja maanteede endi mineerimiseks ettevalmistatus saame nõuda juba projekteerimise käigus jne.jne.......

Ma olen Eestis sildu projekteerinud aastast 1997... absoluutselt mitte ühegi korral pole sellele aspektile tähelepanu pööratud kuigi paar silda on ka üle Suur-Emajõe.

Eelmise vabariigi ajal mõeldi selle peale

Artikkel lk 16

https://www.mnt.ee/sites/default/files/ ... er2015.pdf

Alates aastatest 1935–1936 asetas sõjavägi kokkuleppel maavalitsustega piiriäärses ribas mitmesugustesse väiksematesse truupidesse laengukambreid. Seoses suurte raudbetoonsildade ehitamise kavaga 1930. aastate teisel poolel kooskõlastas Maanteede Valitsus Sõjavägede Staabiga nende võimaliku õhkimise sõja korral. Selleks projekteeriti ja ehitati sildade sammastesse kindla kava ja arvestuse kohaselt laengukambrid. Kirjavahetus ja joonised käsitlevad näiteks Siimu, Tori, Kärevere ja Luunja silla sammastesse ehitatavaid laengukambreid.

smr kirjutas: Eelmise vabariigi ajal mõeldi selle peale

Artikkel lk 16

https://www.mnt.ee/sites/default/files/ ... er2015.pdf

Alates aastatest 1935–1936 asetas sõjavägi kokkuleppel maavalitsustega piiriäärses ribas mitmesugustesse väiksematesse truupidesse laengukambreid. Seoses suurte raudbetoonsildade ehitamise kavaga 1930. aastate teisel poolel kooskõlastas Maanteede Valitsus Sõjavägede Staabiga nende võimaliku õhkimise sõja korral. Selleks projekteeriti ja ehitati sildade sammastesse kindla kava ja arvestuse kohaselt laengukambrid. Kirjavahetus ja joonised käsitlevad näiteks Siimu, Tori, Kärevere ja Luunja silla sammastesse ehitatavaid laengukambreid.

Tegelikult oleksin väga huvitatud teemat käsitlevast dokumentatsioonist - kuna tean nii Siimu, kui Tori, Kui Kärevere (vana) kui ka Luunja silda, viimast vähem, artiklis oli juttu Luunjast. Hästi ei saa ka aru, miks oli vaja laengukambreid Tori ja eriti Siimu sillale (viimane on sild Pärnus üle Sauga jõe)
Tänapäevastesse sildadessse pole midagi sellist projekteeritud - ega pole ka käinud sinelis asjapulgad sel teema arutlemas. Parim, mis on suudetud, ongi minu teada see et vanalt veneaegselt sillalt tassiti ära tüüptalastik ja üritati polügoonil õhku lasta, tulemusi ei tea.

Palju kära ei millestki. On vaja leiutada mingi jamps milleta kuidagi elada ei saa siis selle nimel minestuseni trummi taguda.

Kumulatiivlaeng kontstruisse ja pulkadena amoniit järgi. Narva silla keerab täiesti peeti umbes 5 minutiga.




Veel lihtsam, 1 tonn trotti ja äraruunatud valge transit. Mis on päevi vahetus läheduses, kõrvaltänaval seisnud.
''Sõprusest'' pole haisugi sekundite jooksul.


Siin tekib tunduvalt huvitavam küsimus, et kui sihtmärk kanaliseerib iseennast nii suurepäraselt ajas ning ruumis, kas on üldse
mõtet teda segada?

Kumulatiivlaeng kontstruisse ja pulkadena amoniit järgi. Narva silla keerab täiesti peeti umbes 5 minutiga.

Kogu protsessi juures (jutt käib Narva sildadest) istub neid hõivama saadetud Pihkva spetsnazi võitlejate seltskond vastaskaldal päiksepaistel ja taob turakat, panuseks toidupakk?

Emajõe jms sildade osas ei vaidle, aga kriitilised on just Narva sillad.

Nii kergelt Sõpruse silda ikka õhku ei lase - tõesti juba sel põhjusel, et ta tõesti hõivatakse ootamatult. Aga see annab ainult 2 tundi ajasäästu ning kergemad üksused (mida kasutada Narva hõivamiseks) seda silda ei vaja jõest üle tulekul. Seega olen nõus, et pole meie kõige suurem probleem. Realistlik ülesande püstitus pole mitte Narva jõel vaenlase seisma panemine, vaid Narvas märkimisväärse vastupanu osutamine. Hea, kui me seda jõuaks. Kui seal linnas vastupanu ei tule, siis võib tekkida paralleel Krimmiga ning linna lihtsalt enam tagasi ei anta, kui ka õnnestub kogu riigi okupatsiooni vältida.

Martin Peeter kirjutas:Realistlik ülesande püstitus pole mitte Narva jõel vaenlase seisma panemine, vaid Narvas märkimisväärse vastupanu osutamine. Hea, kui me seda jõuaks.

See on iseenesest huvitav küsimus, mida selleks vaja oleks. Omaette skautide sarnast pataljoni garnisoniks...?

Igasugu asjatamised sillal kumulatiivlaengute, lõhkeainepakkide ja süütenööridega toovad kaasa vastase närvilise tulistamise. Selleks, et see pauk ära teha, peab laeng koos initsieerimise juhtmetega olema paigas juba varem ja paigaldatud nii, et igasugu spetsnazovetsid oma vahenditega sellele ligi ei saa.

Selleks, et saavutada otsustavat läbimurret, peab idanaabri sõjadoktriini kohaselt olema võimalik mehhaniseeritud üksuste (ehk maakeeli tankide ja soomukite) ülekaalu maksmapanek raskuspunktis. Kergejalaväega on otsustava läbimurde saavutamine üsna raske. Seepärast läbi jõe sumav kergejalavägi ei ole esmane oht, sest Tallinna nad ei jookse. Esmane ja akuutne oht on jõge ületav raskesoomus. Selleks et panna pontoonsild üle jõe, võib vastaskalda puhastada kaudtulerelvastuse abil (näiteks nii nagu Kunnase raamatus on kirjeldatud). Kuna me ise (mehhaniseeritud üksuste puudumise tõttu) oleme harjunud sumama jalgsi läbi jõe, siis on viga eeldada vastaselt sama. See on võimalik, kuid vähetõenäoline.

Narvas on tänu jõele ja veehoidlale lihtsalt tavalisest rohkem võimalusi kaitseks. Järgmisena tuleb Sinimägede ala ja siis on juba tükk tühja maad.

Kriku kirjutas:

Martin Peeter kirjutas:Realistlik ülesande püstitus pole mitte Narva jõel vaenlase seisma panemine, vaid Narvas märkimisväärse vastupanu osutamine. Hea, kui me seda jõuaks.

See on iseenesest huvitav küsimus, mida selleks vaja oleks. Omaette skautide sarnast pataljoni garnisoniks...?

Eestil on ainult üks pataljon skaute - see peaks pigem tagama mobilisatsiooni läbiviimise ja pealinna kaitseks ettevalmistamise võimalikkuse. Mis võib tähendada, et nad võivad pigem saada rakendatud pealöögi suuna viivitajana, nagu ka liitlased, kui neid sel hetkel on saada. Vbl KL Alutaguse malev pluss veel keegi? Kui just ei otsustata jääda taktikalistel kaalutlustel "kotti", siis ei saa väga kauaks sinna vastu panema jääda. Narva on selles mõttes väga haavatav. Ma ei tea - äkki mõni targem spekuleerib, kes võib. Või on seda üldse vaja arutada? Selline vilets lugu, nii või naa.

Ja to akf Trumm: teema on ootamatu rünnak. Kui rünnak on ootamatu, siis üsnagi vähesest kergjalaväest piisab täiesti silla võtmiseks (mis need mõned politseinikud seal ikka teha saavad), samuti meie kaldal piisava sillapea loomiseks kusagil allavoolu, kust panna üle pontoonsild. Meie hüpoteetiline sõjaväestatud piirivalve on samuti kergjalavägi, mis ei ole kogu aeg kaevununa jõe ääres positsioonidel. Isegi Narvas asuva meie kergjalaväe ümberpiiramise saab kergjalaväega vabalt ära toimetada, andes teiselt kaldalt tuletoetust. Kui ikka kaarti vaadata, siis ongi ainult üsna viletsad valikud.
Muidugi on täiesti variant, et Narva kaitsja peabki valmistuma teadlikult kotti jäämiseks, sest Eestil ei saa kunagi olema võimet ootamatu rünnaku vastu seda Narva-Narva-Jõesuu vahelist ala jõe forsseerimise vastu kaitsta. Isegi II MS ajal tuldigi ju sealt üle.

Martin Peeter kirjutas:Eestil on ainult üks pataljon skaute - see peaks pigem tagama mobilisatsiooni läbiviimise ja pealinna kaitseks ettevalmistamise võimalikkuse. Mis võib tähendada, et nad võivad pigem saada rakendatud pealöögi suuna viivitajana, nagu ka liitlased, kui neid sel hetkel on saada. Vbl KL Alutaguse malev pluss veel keegi? Kui just ei otsustata jääda taktikalistel kaalutlustel "kotti", siis ei saa väga kauaks sinna vastu panema jääda. Narva on selles mõttes väga haavatav. Ma ei tea - äkki mõni targem spekuleerib, kes võib. Või on seda üldse vaja arutada? Selline vilets lugu, nii või naa.

Kõige lihtsam nt ameeriklastelt kuskilt Gotlandi kohalt tellida üks JASSMi raketilöök, mis oma töö ära teeb. Kartmata, et keegi kotti jääma peaks.

Kapten Trumm kirjutas:Igasugu asjatamised sillal kumulatiivlaengute, lõhkeainepakkide ja süütenööridega toovad kaasa vastase närvilise tulistamise. Selleks, et see pauk ära teha, peab laeng koos initsieerimise juhtmetega olema paigas juba varem ja paigaldatud nii, et igasugu spetsnazovetsid oma vahenditega sellele ligi ei saa.

Narvas on tänu jõele ja veehoidlale lihtsalt tavalisest rohkem võimalusi kaitseks. Järgmisena tuleb Sinimägede ala ja siis on juba tükk tühja maad.

Oskajad mehed võivad vabalt asjatada ka vee all. Kalipso, hapnik ning trotüül.

Selline trikk on korra keskpolügonil ka tehtud. Minu arust oli 761361. Jube naljakas oli vaadata kuis 2kg õppelaengu veesammas lendas sillale sõitnud Unimogi katusest 3x kõrgemale.

Sild mida olid eelnevalt ''pioneerid'', ''kontrollinud''.

Tookord oli lihtsalt lestad, kalipso ja snorkeldamise mask. Ja üks kuradi hull.

Dr.Sci kirjutas:

smr kirjutas:
Alates aastatest 1935–1936 asetas sõjavägi kokkuleppel maavalitsustega piiriäärses ribas mitmesugustesse väiksematesse truupidesse laengukambreid.

Tegelikult oleksin väga huvitatud teemat käsitlevast dokumentatsioonist

Aga siis teeb kiiremad tiirud arhiivides ja jagab saadud teadmist ka siin.

gooligan kirjutas:
Kõige lihtsam nt ameeriklastelt kuskilt Gotlandi kohalt tellida üks JASSMi raketilöök, mis oma töö ära teeb. Kartmata, et keegi kotti jääma peaks.

Silla saaks äkki sellega purustadagi, aga kui linnas juba vähemalt 2 kergrelvis roodu vaindlasi ja kohe 2 pataljoni erinevatest kohtadest üle jõe pressimas, siis ujuvate soomukite või jao paatide vastu pole tiibrakett teab mis kaval lahendus. Narva on sedasi jõekääru ja el jaamade veehoidlate vahel, et teda on üsna kerge ära lõigata.
Rünnaku üks eeldus on selline poliitolukord, kus USA kiire raketilöök pole tõenäoline ja see võib kahjuks tekkida, kui NATO-sisesed suhted veelgi halvenevad.

Kõige lihtsam nt ameeriklastelt kuskilt Gotlandi kohalt tellida üks JASSMi raketilöök, mis oma töö ära teeb. Kartmata, et keegi kotti jääma peaks.

Kas tänane USA reaktsioon sündmustele Mustal merel annab lootust taoliseks "swift action"'iks? Minuarust mitte.
Lootus ja ootus tiibrakettidele Atlandilt - samuti küsitav.
Ise tuleb rohkem pingutada, on vastus probleemile.

Kes tahab rääkida erinevast olukorrast, mis tuleneb NATO liikmelisusest, soovitaks lugeda Budapesti memorandumit, mis käsitles julgeolekutagatisi Ukrainale tuumarelvadest loobumise vastu
https://et.wikipedia.org/wiki/Budapesti_memorandum
http://www.pircenter.org/media/content/ ... 175580.pdf