134. leht 323-st
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 23 Apr, 2019 6:10
Postitas Dr.Sci
Walter2 kirjutas:
Käid kolm kuud iga päev perearsti juures analüüse andmas, nii saabki. Samal moel saab ka kuue kuu, aasta ja viie aasta keskmise teada.
Glükomeeter on saadaval igas hästi varustatud apteegis, võid ise mõõta. Tõenäoliselt mõeldakse mõne aja jooksul välja ka aparaat mis veresuhkru määramiseks ei vaja näpu augustamist ja mis paikneb näiteks nutikellas koos vererõhu, ekg, jms-sega (pulsimõõturid on juba asjalikud ja krt seda teab kuidas kell fikseerib juba praegu minutise täpsusega selle, palju ma kergelt/raskelt või und nähes magasin)
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 23 Apr, 2019 6:22
Postitas Z03
Glükomeetriga tasub mõõta vahetevahel küll, kasvõi hommikust paastuveresuhkrut, aga sellest ei piisa diagnoosimiseks (küll aga enese närviajamiseks). Inimene ei pruugi üldse teada, et tal näiteks peale jäätise söömist veresuhkur 15 peale hüppab. Glükohemoglobiini määramine näitab, kas on olnud suuremaid veresuhkru kõikumisi ja kas veresuhkur on pidevalt normist kõrgem. Näpuotsa veresuhkru tulemus võib täitsa ilus olla, kui inimene on eelnevalt korralikult paastunud 14-16 tundi ja ka paar päeva varem suuremaid süsivesikukoguseid vältinud (diabeedi puhul see siiski reeglina nii pole, aga see on juba arstiteadus).
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 23 Apr, 2019 7:04
Postitas AMvA
Z03 kirjutas:Selle analüüsi nimi on glükohemoglobiin ehk HbA1c. Glükohemoglobiin peegeldab glükoosi sisaldust veres eelneva kolme kuu jooksul. Glükohemoglobiini ehk kolme kuu keskmise veresuhkru väärtuse norm on ≤6,5%. Tulemus 5,7 - 6,4 võib viidata eel- ehk prediabeedile. Võib, aga veel on aega, et midagi muuta.
Võetakse veeniverest. Kui ei ole mingil põhjusel varem tehtud, siis 40+ vanuses võiks kasvõi ise küsida analüüsi perearstilt või -õelt. Suhteliselt rutiinne tervisekontroll diabeediriski määramiseks.
(Avastasin, et ei oska inimkeeli selgitada seda analüüsi, kuigi peaksin. Selline õudne tunne tekkis kohe nagu teeks Sõjakoolis eksamit...)
Targemad inimesed on sellise info kirja pannud glükohemoglobiini kohta:
https://www.itk.ee/upload/files/Kesklab ... -veres.pdf
Tänud, see mind just huvitaski.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 23 Apr, 2019 7:14
Postitas smr
Dr.Sci kirjutas:Tõenäoliselt mõeldakse mõne aja jooksul välja ka aparaat mis veresuhkru määramiseks ei vaja näpu augustamist ja mis paikneb näiteks nutikellas koos vererõhu, ekg, jms-sega (pulsimõõturid on juba asjalikud ja krt seda teab kuidas kell fikseerib juba praegu minutise täpsusega selle, palju ma kergelt/raskelt või und nähes magasin)
Eelmisel nädalavahetusel mulle just sellist demoti. Kõhu küljes oli andur ja andmed liigutati sinihanbaga telefoni. Ma marki mudelit paraku ei mäleta
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 23 Apr, 2019 7:51
Postitas Kriku
Z03 kirjutas:Glükomeetriga tasub mõõta vahetevahel küll, kasvõi hommikust paastuveresuhkrut, aga sellest ei piisa diagnoosimiseks (küll aga enese närviajamiseks). Inimene ei pruugi üldse teada, et tal näiteks peale jäätise söömist veresuhkur 15 peale hüppab.
Elu kõige toredam arstlik nõuanne oli mul kümmekond aastat tagasi selline. Läksin mina hommikul jala Tartu kesklinnast Maarjamõisa, ilus ilm, Päike paistis, linnud laulsid. Ma isegi ei mäleta enam mille pärast tehti vereproov. Siis vaadati mulle otsa ja küsiti, et ega mul paha olla ei ole. Ma vastasin, et nagu ei ole. Siis küsiti, et kas ma olen hommikust söönud. Ma vastasin, et olen küll. Siis öeldi, et kui teil vahel tekib mõte mõni komm suhu panna, siis teie küll ärge kõhelge...
Et kas see hommikusöök polnud veel mõjuma hakanud või mida (teatavasti eri süsivesikud eri kiirusel jne), aga imelikult madal too näit tookord oli. Ise ei saanud midagi aru.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 23 Apr, 2019 11:45
Postitas Some
Kapten Trumm kirjutas:Teine, taoline näide (et inimene pole ämber, et mida rohkem kallad, seda rohkem vett sees on) pärineb selle toitumise niiöelda pluspoolelt. Antioksuüdandid, peamiselt vitamiinid. Levinum ja kergemini kättesaadav antioksüdant on C-vitamiin. Millegipärast levib arusaam, et kallates sisse endale "mega tervislikke" smuutisid ja mahlasid, muutub tervis paremaks. Tegelikult toob taoline, vägivaldne ainete tarbimine nt C-vitamiini puhul kaasa selle tasemel langemise, sest kui organismi satub suurem kogus seda, peatab organism ise selle sünteesimise ja kui see vägivaldne kogus lahtub, siis läheb aega, enne kui organism suudab uut toota - tulemuseks on 2-3 päeva kestev madalseis.
Selleks, et saada kätte organismile vajalik "lisa", ei ole vaja sidruneid süüa ega liitrite viisi smuutisid juua, vaid piisab nt kahest tomatist. Või peotäiest hapukapsast. Ühesõnaga, normaalsest toitumisest. Suurendades C-vitamiini taset (sama pidi käima ka muude antioksündantide kohta) 3 korda, ei muutu tervis sellest kuidagi paremaks.
Selle kohta oli üks BBC populaarteaduslik saade, kus katsegrupp sunniti jooma mahlasid ja smuutisid ning mõõdeti nende antioksüdantide taset. Peale tarbimist hüppas tase kõvasti üles ja seejärel langes kiiresti alla, allapoole normaaltaset, kus siis taastus normaalse tasemeni paar päeva.
Sama jutt on ka nt proteiinide kohta, mida meile hea raha eest sööta püütakse. Inimese keha võime valku tarbida on väga piiratud, selle liigne tarbimine koormab lihtsalt keha selle ümbertöötlemisega, ilma mingit musklikasvu kaasa toomata.
On vitamiine, mida organism ise sünteesida ei oska ja saab ainult toiduga. C-vitamiin nende hulgas:
"Haploriinsed primaadid (Haplorrhini), sealhulgas ka inimene (61 miljonit aastat tagasi), ka kalad (valdavalt Teleostei aga ka lõhe), osad linnud (peamiselt Passeriformes), osad nahkhiired ja merisead (14 miljonit aastat tagasi) on evolutsiooni käigus, hinnanguliselt vahemikus 14–61 miljonit aastat tagasi, kaotanud GLO-geenimutatsiooni tõttu (inglise L-gulono-γ-lactone oxidase gene – GLO, EC number 1.1.3.
võime sünteesida C-vitamiini organismisiseselt (endogeenselt) ja peavad selle saama toiduga (eksogeenselt)"
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 23 Apr, 2019 11:54
Postitas Kapten Trumm
Z03 kirjutas:Ma eksperimendi mõttes viskasin eelmisel suvel oma toidust välja kõik süsivesikud peale köögiviljade. Sõin liha, kala, kana, mune, maitsestamata piimatooteid (jogurtit, hapukoort, kodujuustu), juustu ning kõikvõimalikke peamiselt oma aia köögivilju. Marjaajal marju samuti. Võid ja toiduõli ka. Kahjuks mulle eriti ei meeldi oliiviõli maitse, seega eelistan neutraalset, aga mitte muidugi nii tervislikku rapsiõli.
Septembris tehtud vereanalüüsid näitasid imelisi numbreid. Glükoos, kolme kuu keskmine veresuhkur, triglütseriidid, üldkolesterool, LDL ("loll" ehk halb kolesterool) olid ideaalsed. HDL (hea kolesterool) oli samuti korras, aga oleks võinud kõrgem olla, ainuke millega ma rahule ei jäänud. Ja ma ei söönud rasvavabalt, piimatoodetest sageli 10% Kreeka jogurtit ja Brie juustu ning lihalt ei lõiganud pekist serva küljest ära.
Tean, siin foorumis on ka mitmeid arste kohal, kes kindlasti ei kiidaks sellist tasakaalustamata toiduvalikut heaks, aga ma ei soovitagi kellelgi teisel nii toituda. See oleks vastutustundetu. Teistel soovitan ikka järgida Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud toitumissoovitusi ja toidupüramiidi. Lihtsalt ma ise toitusin nii mõnda aega ja märkasin, et oli kasu.
Teadus on ju ajas muutuv. Ja teatud mõttes ajale jalgu jääv. Arstid räägivad tänagi enamasti sellest, et päevaratsioonis võiks 2/3 süsikaid olla. Mina arvan, et tänases stressikeskkonnas (veresuhkru tõusu tekitaja) ja istuvas eluviisis tähendab selline, täiesti teaduslik soovitus, inimeste kiirendatud rasvumist ja veresuhkru/kolesterooli probleeme.
Aga mida sa kirjeldad, on õige. Olen ise sama kogenud. Kummalisel kombel oli mul hemoglobiin 180, aga see võis olla ujumistreeningu tulemus (hingamine häiritud, efekt nagu alpimajal).
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 23 Apr, 2019 12:02
Postitas Some
smr kirjutas:Dr.Sci kirjutas:Tõenäoliselt mõeldakse mõne aja jooksul välja ka aparaat mis veresuhkru määramiseks ei vaja näpu augustamist ja mis paikneb näiteks nutikellas koos vererõhu, ekg, jms-sega (pulsimõõturid on juba asjalikud ja krt seda teab kuidas kell fikseerib juba praegu minutise täpsusega selle, palju ma kergelt/raskelt või und nähes magasin)
Eelmisel nädalavahetusel mulle just sellist demoti. Kõhu küljes oli andur ja andmed liigutati sinihanbaga telefoni. Ma marki mudelit paraku ei mäleta
Täitsa olemas:
Otse suudab telefoni saata Dexcom, readeri vahendusel ka Abbott Freestyle Libre. Paraku on andurid väga kallid ja peavad vaid paar nädalat vastu ning haigekassa neid ei kompenseeri. Kui just jõukam esimese tüübi diabeetik ei ole, siis puudub mõte.
Tavalise testribadega glükomeetriga mõõdetakse, nagu akf Z03 juba mainis, tavaliselt paastuverd enne hommikusööki ja 2 tundi peale söögikorda. Seda selleks, et kiired süsivesikud jõuaksid maksa glükogeenivarudesse (ca 150gr, kasutusel reservis, et veresuhkur ei langeks liialt madalale) ja suhkrulaksu näit ei tekitaks liigset paanikat. Kui hommikul jalutades paastuvere näit liiga madalaks osutus, tähendab et eelmisel päeval oli alkoholi tarvitatud. Alkohol blokeerib maksa glükogeneesi ja ta ei saa veresuhkru langemist glükogeeniga tasandada. Aga diabeedidiagnoosiks ikka HbA1c vajalik, hetkeline veresuhkur sõltub 100 erinevast muutjast - söödud toit, ravimid, liigutamine, temperatuur jne...
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 23 Apr, 2019 12:48
Postitas AMvA
Kapten Trumm kirjutas:
Aga mida sa kirjeldad, on õige. Olen ise sama kogenud. Kummalisel kombel oli mul hemoglobiin 180, aga see võis olla ujumistreeningu tulemus (hingamine häiritud, efekt nagu alpimajal).
Kuule, sa peaks ju Eesti Olümpiakoondises olema
Sinu puhul oleks vaid probleem, kuidas su näidud alla tuua, mitte üles viia. Sellist dopingut polegi vist veel leiutatud.
https://www.postimees.ee/1523683/vere-k ... a-eestlasi
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 24 Apr, 2019 12:01
Postitas Kapten Trumm
Liigne hemoglobiin toob kaasa vene paksenemise, see toob kaasa omakorda suurema trombide riski ning kõrgema vererõhu (paksemat verd on kergem pumbata). Tasub muret tunda.
Ma enda näitude valguses tiba irvitasin nende meedia "hemoglobiinisensatsioonide teemal", mida ka Pealtnägija üles küttis, kui see viimane dopingusaaga algas - selleks, et saada hemoglobiini näite 160+ pole teps mitte vaja iga päev 20 km suusatada ning dopingut panna. Mul oli selleks "dopinguks" põhimõtteliselt paleotoitumine ja ujumine 3 korda nädalas vähemalt 1 km. Olen näinud ka näitu 100 ringis - kui põhimõtteliselt end kuu aega näljutada. Niiet see kõigubki päris palju ja on mõjutatav ilma dopinguta kah.
Ma pole kunagi olnud mingi olümpiakandidaat - 5000 m jooksu aeg oli parimatel aegadel 22,07.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 24 Apr, 2019 13:39
Postitas Svejk
Z03 kirjutas:Ma eksperimendi mõttes viskasin eelmisel suvel oma toidust välja kõik süsivesikud peale köögiviljade. Sõin liha, kala, kana, mune, maitsestamata piimatooteid (jogurtit, hapukoort, kodujuustu), juustu ning kõikvõimalikke peamiselt oma aia köögivilju. Marjaajal marju samuti. Võid ja toiduõli ka. Kahjuks mulle eriti ei meeldi oliiviõli maitse, seega eelistan neutraalset, aga mitte muidugi nii tervislikku rapsiõli.
Septembris tehtud vereanalüüsid näitasid imelisi numbreid. Glükoos, kolme kuu keskmine veresuhkur, triglütseriidid, üldkolesterool, LDL ("loll" ehk halb kolesterool) olid ideaalsed. HDL (hea kolesterool) oli samuti korras, aga oleks võinud kõrgem olla, ainuke millega ma rahule ei jäänud. Ja ma ei söönud rasvavabalt, piimatoodetest sageli 10% Kreeka jogurtit ja Brie juustu ning lihalt ei lõiganud pekist serva küljest ära.
Olen praegu teist korda elus valgu-rasvadieedil ja võin kinnitada, et kaal on kukkunud ja vererõhk samuti. Midagi mõõtnud ei ole, sest see on nõrkadele
, aga enesetunne on märgatavalt paranenud.
Esimene kord tosin aastat tagasi kukkus kaal paari-kolme kuuga üle sajalt kilolt kusagile kaheksakümne peale, praegu on kaalukaotus väiksem, aga füüsiline aktiivsus samuti.
Grillin iga päev lahtisel tulel
hommikuti kas inglise hommikueine või kodujuustu terve tops, kapsahautis on kõva sõna hakklihaga - kõht tuleb ikka korralikult täis süüa, see on elus alusväärtuseks
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 24 Apr, 2019 14:32
Postitas Some
Kui kunagi veresuhkurt üritasin 20 pealt alla viia kiiresti, siis oli suurim katsumus süüa kapsahautist ilma kartulita. Hea maitses küll aga midagi oli ikka puudu
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 24 Apr, 2019 15:32
Postitas kalleb
Kas viimsepäeva söögiks või isegi nato komplekslõuna juurde sobiks ka sellised tooted
https://www.kaubamaja.ee/bandinelli-pah ... g-t0067886
Väga head, annavad päris palju energiat, pakitud gaasikeskkonda , kuivatatud toode , käsi praktiliselt ei määri kui süüa
Minu lemmik näiteks on mandliga küpsis aga ka teised on head
Best before .20.04.2019
Paki hind 0.65 , kasti hind 6 euri ( hind alates 10 kastist - 55 eur)
On saadaval
Cantuccini banaani–sokolaadiküpsised - 50 kasti
Cantuccini jõhvikaküpsised - 55 kasti
Cantuccini karamelli küpsised -50 kasti
Cantuccini mandliküpsised - 55 kasti
Cantuccini pähkli–sokolaadiküpsised - 25 kasti
Cantuccini sokolaadiküpsised - 55 kasti
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 24 Apr, 2019 15:46
Postitas AMvA
Svejk kirjutas:
Olen praegu teist korda elus valgu-rasvadieedil ja võin kinnitada, et kaal on kukkunud ja vererõhk samuti. Midagi mõõtnud ei ole, sest see on nõrkadele
, aga enesetunne on märgatavalt paranenud.
Esimene kord tosin aastat tagasi kukkus kaal paari-kolme kuuga üle sajalt kilolt kusagile kaheksakümne peale, praegu on kaalukaotus väiksem, aga füüsiline aktiivsus samuti.
Grillin iga päev lahtisel tulel
hommikuti kas inglise hommikueine või kodujuustu terve tops, kapsahautis on kõva sõna hakklihaga - kõht tuleb ikka korralikult täis süüa, see on elus alusväärtuseks
See inimese organismi toimimine on üks müstika.
Ma olen viimased aastad kasutanud võikule määrimiseks taimseid võideid, enamuses mugavusest, sest nad on kohe külmikust võttes määritavad. Kaal on mul olnud kogu aeg OK (pikkus miinus mass selline 100-110, nagu soovitatakse) ja vererõhk väha hea - nii vahemiskus 115-120/75-80. Sporti saab ka ikka 3-4 korda nädalas tehtud.
Mingi aeg hakkasid liikuma ka need jutud ikka selle valgu rasvadieedi kasulikkusest ja ca aasta tagasi vahetasin taimse võide või vastu. Kuna olin suht kindel oma vererõhu näitajate suhtes, siis jätsin regulaarsed mõõtmised vahele. Kuni üks moment sattusin põlvetraumaga EMO-sse, seal mõõdeti esimese asjana vererõhku ja pagan, see oli kõrge. OK, arvasin, et traumast juhtuvalt adrekas üleval. Aga siis hakkasin kodu mjälle regulaarselt mõõtma ning oligi kõrge - nii 127-130/85.
Mõtlesin siis et mis ma oma elustiilis muutnud olin ja leidsin, et ainuke asi oli see või. Vahetasin selle jälle taimse määrde vastu ja mingi nädalaga langes vererõhk jälle normaaselte näitajate tasemele.
Nii et pagan seda aru saab, mida süüa ja mida mitte.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 24 Apr, 2019 15:59
Postitas Some
Kõlab küll müstikana, rasv on rasv, olgu taimne või loomne. Rasvhapped võivad küll erineda. Äkitse olid hoopis süsivesikute puuduse tõttu ketoosis? Siis võib küll vererõhk üles minna.