136. leht 1283-st
Postitatud: 07 Jaan, 2006 3:16
Postitas Randryytel
Eestis teada kaks tamme, mille istutaja on tõepoolest olnud Rootsi kuningliku päritoluga isik - kuningas Gustav V istutas 1929. a. tamme Tallinnasse Kadriorgu ja kroonprints Gustav 1932. a. Tartumaale Kambjasse.
Rootsi kuninga, väepealiku jt. istutatud on 115 puud (83% kogu B. põhijaotusest), kõige agaram on olnud Karl XII - 65 puud.....kuid need on rohkem muistendi hõnguga rahvalood.......Tihti pole puu mitte istutatud, vaid näiteks kuninga katkiläinud tõllatiisli maasse löömisest kasvama läinud. Karl XII on kasutanud koguni sõjaväe seebikatla tiislit (!), aisa, surnud sõjakaaslase jalutuskeppi ja tõllaratast, mille ta viskas kraavi ning millest kasvas kynnapuu......
no ühe korra kindlasti, siis kui ta 13.novembril oma 10537 meest Revalist Narwa poole sõtta viis......
...kuigi Eestis veedetud 9 kuu jooksul võis ta seda linna külastada mitu korda iganes.....
seega kysimus jääb ikka kenasti jõusse, hääd peamurdmist!
Postitatud: 07 Jaan, 2006 16:23
Postitas fritz638
Vastus siiski õige - Karl käis Tallinnas ühe korra. Puude istutamise lugu on muidugi rahvajuttude teema. Vaevalt 16-aastane kuningas, kes Eestis oli ikkagi sõjakäigul, üldse siia puid istutma tuli. Nagu mujal, nii ka Tallinnas ei ole ühtki tema istutatud puud. Kogu oma Tallinnas veedetud aja resideerus Karl XII De la Gardie lossis Toompeal.
Tallinnast siirdus kuningas Rakvere kaudu Narva, kus ta arvulises ülekaalus olnud venelasi lõi.
Küsib Randryytel
Postitatud: 07 Jaan, 2006 23:50
Postitas Randryytel
Annan küsimise järje priiks....

Postitatud: 08 Jaan, 2006 19:56
Postitas Arnold
Mõttepausi täitmiseks! NLarmee alamaastme ülemustel oli üks kõnekäänd/vanasõna: Kuhu sa ka sõdurit ei musita, igal pool on *****!
Misasi siis?
Head õhtut ja töökat nädalat!
Postitatud: 08 Jaan, 2006 21:11
Postitas hugo1
perse
Sama ütlust olen ka venelase kohta kuulnud
Postitatud: 08 Jaan, 2006 21:48
Postitas ottojama
Kah mõttepausi täiteks - milline sõda on teadaolevalt/väidetavalt kestnud kõige lühemat aega?
Postitatud: 08 Jaan, 2006 22:05
Postitas uusmario
Kõige lühem sõda algas 27.augustil 1896,umbes kella 9 paiku(kohaliku aja järgi) ja lõpes vähem kui tund peale algust,sõda oli Inglismaa ja Zanzibari vahel
Postitatud: 09 Jaan, 2006 12:04
Postitas Arnold
Hugo võib siis midagi vähem anatoomilist küsida

Postitatud: 09 Jaan, 2006 12:26
Postitas ottojama
uusmario kirjutas:Kõige lühem sõda algas 27.augustil 1896,umbes kella 9 paiku(kohaliku aja järgi) ja lõpes vähem kui tund peale algust,sõda oli Inglismaa ja Zanzibari vahel
Jutt jumala tõsi. Sansibari sultan kuulutas Suur-Britanniale sõja, mispeale juhuslikult reidil seisnud inglaste ristleja hakkas sultani lossi pommitama. Umbes poole tunni pärast sultan kapituleerus. Nii et kõigi reeglite järgi toimunud sõda. Mis selle mõte oli, on arusaamatu.
Postitatud: 09 Jaan, 2006 12:44
Postitas hugo1
Postitatud: 09 Jaan, 2006 14:41
Postitas MOrav
Corvusel tundub õige märkus olevat.
1995 jaanuar:
"Venelased nõudsid, et tšetšeenid loovutaksid 15.~detsembriks 1994 kõik oma relvad ja laskemoona, ning pakkusid kõigile, kes seda teevad, ``piiratud amnestiat''. Tšetšeeni rahvuslased ei hoolinud nn~piiratud amnestiast ega loovutanud ainsatki relva. Venelaste ultimaatumile järgnes strateegiliste ja tsiviilobjektide lauspommitamine~(keskmiselt üks pomm kahe sekundi jooksul). Alates 6.~jaanuarist sekkusid Tšetšeenia sõtta kindral Babitševi langevarjurid ning SRÜ~eriüksused, kes kasutasid massiliselt raskerelvastust ning põletatud maa taktikat. Vene rünnakute peamiseks sihtmärgiks oli presidendipalee. Kui palee purustati ja Tšetšeeniasse saadetud Vene eliitväeosad selle 19.~jaanuaril 1995.~aastal vallutasid, selgus, et president Dudajev ei viibinudki seal. Lahing Groznõi pärast lõppes 8.~veebruaril pärast Dudajevi peakorteri evakueerimist linnast. Groznõi vallutati ja venemeelne valitsus võttis seal president Umar Avturhanovi ja peaminister Salambek Hadžijevi eestvedamisel juhtimise üle. Venemeelse valitsuse juhid pakkusid tšetšeeni rahvuslastele kolmandikku valitsuskabineti kohtadest, kui nad alla annavad, kuid iseseisvuslased alustasid partisanivõitlust Vene vägede ja venemeelse valitsuse toetajate vastu."
1996 jaanuar:
"9.~jaanuaril 1996 jõudis Radujevi komando Kizljari~(Põhja-Dagestanis). 250~pantvangiga õnnestus neil pääseda Tšetšeenia---Dagestani piiril asuvasse Pervomaiskojesse. Vene vägi ründas neid pantvangide elust hoolimata rakettidega, kuid enamik mässulisi pääses siiski põgenema."
Tshetseenia konfliktist ja selle tagapõjast
Anne Kull, Ain Kull
Akadeemia, 10, 2005, lk 2139 jj
Postitatud: 10 Jaan, 2006 0:14
Postitas hugo1
Tahtmatu see 5 seal lõpus, vahepeal oli aastavahetus ja nüüd juba 6, nii, et
Estoloog just paleed tahtsin kuulda, õieti siis selle vallutamist venelaste poolt.
Postitatud: 10 Jaan, 2006 0:19
Postitas MOrav
Kui see tähendab vastuse aktsepteerimist, siis küsimusejärg vaba minu poolt.
Postitatud: 10 Jaan, 2006 1:13
Postitas bambino
Ok küsiks vahelduseks midagi relvandusest: mille jaoks kasutatakse tsingipulbrist tehtud kuulidega laskemoona?
Postitatud: 10 Jaan, 2006 11:08
Postitas kashey
Treeninglaskmiseks.