Gideonic kirjutas:Selle uudise valguses tekib ikka järjestenam tunne, et õiget juttu rääkis. Mis on siinsete metsameeste kommentaar on, kes väitsid et selle raiega probleemid puuduvad. Pastakast välja imetud süüdistus?
Ootamatu koondamisotsusega lõpeb 1. maist üheksa aastat riigikontrollis nõunikuna töötanud Eesti iseseisvuse taastamise järgse aja ühe olulisima poliitiku, mitmekordse ministri Kaido Kama tööleping. Kas just põhjuseks, aga siiski väidetavaks ajendiks kriitiline seisukohavõtt valitsuse ametliku metsanduspoliitika suhtes.
http://pluss.postimees.ee/4088287/kaido ... utm_source
Minu arvates on ta muidugi parajat jama ajanud, jutt sellest artiklist:
http://arvamus.postimees.ee/4033429/kai ... 1399099841
Toon siit mõned mõtted välja.
Väide 1." Juba mõistes endas on vastuolu: tavaliselt käivad asjad nii, et riigiasutused ei tegele tulu teenimisega, sellega tegelevad äriühingud. See juriidiline vorm loodi selleks, et saaks istuda kahel toolil korraga. Täita riiklikke funktsioone ja samal ajal tegeleda ettevõtlusega. Piltlikult öeldes võiks näiteks ka maksu- ja tolliameti teha riigi tulundusasutuseks. Ehk siis isemajandavaks. Korjavad maksud kokku, teenivad tulu, elavad priskelt ja siis riik võtab sealt vajadusel dividende välja".
Ma ei kujuta hästi ette kuidas veel võiks riigimetsa majandada ja hoida seal toimuv täielikult riigi kontrolli all. Priskelt elamise kohta saaks siis halba öelda kui seal töötaks tohutu ametnike armee, aga nii ei ole, arvestades kui suurt ala hallatakse.
Väide 2."Nagu juba öeldud, kandus kirvelöögi raskuspunkt kiiresti erametsadest riigimetsa. 2000ndatel tegeldi riigi tasemel peamiselt sellega, et järk-järgult alandada raievanuseid, lubada suuremaid raielanke, lubada raiuda lisaks küpsusvanusele ka küpsusdiameetri alusel jne".
Täielik jama, riigimetsas ei ole rakendatud küpsusdiameetri järgi lageraiet, ainult küpsusvanuse järgi-ja needki on minu meelest juba 20 aastat samad püsinud.
Väide 3. Ja nii olemegi siis jõudnud välja 60-aastaste raieküpsete kuusikuteni. Iga vana metsamees teab, et tegemist on lapsetapmisega.
Viimase aja suurem kriitika metsanduse vastu ongi tulnud sellest õnnetust numbrist. Kordame üle-60 aastaselt tekib võimalus raiuda ainult 1A boniteedi kuusikuid, mis suures enamuses on endistele põllumaadele istutatud nn. puupõld tüüpi puistud. Paradoksaalne olukord, et nüüdisaja looduskaitse lärmab põhiliselt sama asja kaitseks mida muidu metsaks üldse ei taheta tunnistada ja on olnud naeruvääristamise objektiks. Looduslikud kuusikud ei saavuta tavaliselt sellist kasvukiirust. Sellest tormamisest ka nende hõredam puit ja vastuvõtlikkus erinevatele haigustele-peamiselt juurepess.
Väide 4.
" -praegu võetakse maha sellise väljanägemisega metsad, kus nõukogude ajal tehti põimendusraiet (tänapäevases tähenduses harvendusraie 40–60 aasta vanuses metsas). Lageraiele minevad metsad on järjest peenemad ja nooremad. Seda võib igaüks oma silmaga näha".
Sama kommentaar mis enne-RMK ei raiu küpsusdiameetri järgi, järelikult ei saa ka raiutavad metsad peenemad olla. Samas 60 aastane kaasik on kohati küps ,mis küps. Milleks oodata kuni vineeripakuks sobiv materjal mandub paberipuukvaliteediks. Hinnavahe omaniku jaoks on 3 kordne.
Väide 5.
"Kui võtame maha korraliku ja hea boniteediga saja-aastase palgimetsa, siis saame sealt umbes 300 tihumeetrit hektarilt. See tähendab, et keskmine puidukoguse suurenemine on kolm tihumeetrit hektari peale aastas. Aga kõige viimase metoodikaga väidetakse meile nüüd, et metsa juurdekasv on 6,8 tihumeetrit hektari kohta aastas. Ja seda mitte üksnes korraliku metsa kohta, vaid kõigi Eesti metsade kohta kokku koos sookaasikute ja rabamännikutega".
Vaat see väide tõestab minu jaoks, et kodanik ei jaga metsandusest ööd ega mütsi. Tasuks natuke uurida puistute kasvukäigutabeleid. Selgub üllatav tõsiasi, et puistu juurdekasv on eri vanuses ikka väga erinev. Juhul kui tõesti tuleb Kama kirjeldatud metsast välja ainult 300 tm hektarilt, siis järelikult on sealt eelnevatel kümnenditel ka korralikult harvendusraiet tehtud. Ja noortes hea boniteediga männikutes on juurdekasv ikka üle 12 tm/hektarile aastas.
Väide 6.
"Ja olukord on päris hull. Minul on kuri kahtlus, et RMK-l hakkab mets ikka päris tõsiselt otsa saama. Viimases hädas siis raiutakse metsateede rekonstrueerimise sildi all ülilaiu teetrasse. Ilmselt hakkab kasvama raiesurve kaitsealadele, kus on veel vana metsa alles. Näiteks mõned kuud tagasi kinnitati Otepää looduspargi uus kaitse-eeskiri, millega lubatakse teha lageraieid ka kaitsealal".
Iga mõtlev inimene saab aru, et puud metsas ei ole igavesed ja mets muutumatu ajast aega. Mingil määral tuleb teda ikkagi uuemaga asendada, muidu tekib Otepää viljakatel muldadel lõpuks olukord, kus meie lapselapsed saavad vaadata ainult ümberkukkunud mälestusi vägevatest kuusikutest keset sarapuuvõsa. Kas nad oleks selle üle õnnelikud? Raied on keelatud täielikult sihtkaitsevööndites, seal läheb kõik nii nagu loodus ette kirjutab. Pealekauba võeti 24000 ha tulundusmetsa täiendavalt kaitse alla, seega jutt survest kaitsealadele ei päde.
Väide 7.
"Mulle on pähe tulnud ka selline kiuslik mõte, et kas sama asja pärast ongi Eestisse vaja suurt tselluloosivabrikut. Praegusel moel metsade majandamist jätkates jäävad saetööstuste mehed varsti nälga, kuna saepalki lihtsalt ei jätku enam. Aga paberipuud annab Eesti metsadest veel pikka aega välja raiuda. Ükskord saab see ka otsa ja siis ongi aeg hakata energiavõsa kasvatama. Ja metsade jooksev juurdekasv muutub suuremaks kui kunagi varem".
Vabrikut oleks meile vaja ikka seetõttu, et väärindada praegu väljaminev paberipuit väärtuselt 5 korda kallimaks. Paberipuit tekib paratamatult igast raiest, no ei tule ju ainult palk. Mida arvata, et ükskord saab ka paberipuu Eesti metsadest otsa, siis sellest ei oska üldse midagi arvata- kas kõik metsamaa asfalteeritakse või? Jääb mulje, et raiutakse korraga kõik 460 miljonit tihumeetrit maha ja kõik, otsas. 10 miljonilise aastase raiemahuga kusjuures. Loogikaviga, populism või lihtsalt paanikaõhutamine, mina seda ei tea.
P.S. ma ei tööta ei RMK-s ega üheski riigiasutuses.
