Kriku kirjutas: ↑23 Apr, 2025 12:00
Kilo Tango kirjutas: ↑23 Apr, 2025 11:58Ma olen 50+ ja ma ei tea ühtegi inimest enda tutvuskonnast, kes oleks lapsi saanud "normide ja piirangute" või "sotsiaalse surve" pärast. Kõigil on see olnud vaba valik.
Seda, kuidas ühiskonna ootused ja hinnangud (või "kultuuritaust", kuidas soovite) vabasid valikuid mõjutavad, tihti ei teadvustatagi.
Isand Kilo Tangoga 100% nõus.
Herr Kriku lause ühele sõnale lisaksin IMHO olulise täiendi:
väärtushinnangud
* * *
Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis
Kairi Kasearu TARTU 2009
Tartu Ülikool, Rahvastikuministri büroo
https://www.sm.ee/sites/default/files/c ... eestis.pdf
Kairi Kasearu kirjutas:Muutused individuaalse ja perekonna käitumise normides ning normide aluseks olevates väärtustes esitavad väljakutse ühelt poolt inimeste individuaalsele heaolule ja teisalt ühiskonnale ja institutsioonidele laiemalt. Normide hägustumine ning teisenemine annab laiad piirid käitumise õigeks või mitteõigeks pidamiseks – ja seda ka pereloomelises käitumises.
...
Väärtuste puhul saab eristada individuaalseid väärtusi ja kultuurilisi väärtusi. Individuaalsed väärtused on indiviidi uskumused ja hoiakuid. Kultuurilised väärtused on konkreetse grupi, ühiskonna, kultuuri poolt ühiselt tähtsaks ja oluliseks peetud asjad, tingimused, omadused.
...
individuaalse heaolu tagamisel ei ole perekond enam niivõrd oluline ja rohkem väärtustatakse üksikindiviidi huve, ehk siis perekonna praktiline väärtus on vähenenud
...
Surkyn ja Lesthaeghe (2004) uurimus kinnitab, et inimese väärtusorientatsioon on seotud pereloomelise käitumisega. Antud uurimus näitas, et otsused kas abielluda või elada koos partneriga ilma oma suhet registreerimata, tulenevad väärtuspõhisest selektsioonist. Väärtuspõhine selektsioon tähendab, et individuaalsed, lapsepõlves välja kujunenud väärtushoiakud avaldavad mõju käitumisele.
...
Perekonnasündmuste nooremasse vanusesse nihkumise peamiste põhjustena nimetab Hansson (2000) kolme tegurit. Esiteks Nõukogude Liidu sisemigratsiooni ehk siis idapoolsetest piirkondadest pärinevate sisserännanute teistsugust demograafilist käitumist. Teiseks oli rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus piiratud ja puuduva seksuaalkasvatuse tõttu planeerimata raseduste arv suurenes, mis siis tingis abielude sõlmimise. Kolmanda põhjusena toob Hansson esile paljude sotsiaalsete hüvede suunatuse ainult abiellunutele. Näiteks oli abielupaaridel eeliseid korteri saamisel ning töökohale suunamisel arvestati abikaasa töökohta (Karu ja Pall 2009).
Viimase lõigu kommentaariks: esimest põhjust - sisserännanute teistsuguse demograafilise käitumise osakaalu "Perekonnasündmuste nooremasse vanusesse nihkumisel" ei oska hinnata, aga teise põhjuse kontekstis ma ei tea oma tutvusringkonnas ühtegi, kes oleks abiellunud, kuna "rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus oli piiratud", "seksuaalkasvatus puudus" ja seetõttu "planeerimata raseduste arv suurenes". "Linna peal" oli küll nooruspõlves (80-ndad) vahel kuulda, kuidas üks või teine soovimatult "rasedaks jäi" ja kuidas siis mõni mees pärast seda oma pruudi naiseks võttis, aga üldiselt pärast suvalist "üheöösuhet" rasedaks jäänud neiud-naised tegid toona üsna palju lihtsalt aborti ja ainuüksi tänu rasedusele tanu alla ei saanud. Seksuaalkasvatus minu koolis käimise ajal ei puudunud, vbl varem puudus. Tüdrukutel-naistel oli üsna hea teadmine kuidas rasestumist vältida. Meestel oli ka teadmine, aga palju sellest kasu oli, on omaette teema. Rasestumisvastased vahendid olid osalt küll teistsugused, aga nende kättesaadavus ei olnud n.ö "piiratud". "Piiratud" olid nad selles mõttes, et poest ega apteegist ilma retseptita suvaline naine mingeid SOS pille (praegu käsimüügiravim) osta ei saanud (päris selliseid SOS tablette nagu praegu, siis minu teada ei olnud, esimesed tänapäeva mõistes SOS tabletid Danasool tulid meie turule vist 90-ndate alguses ja olid retseptiravimid) ja igasuguste tablettide jms saamine käis läbi naistearsti. Rasestumisvastastest vahenditest kasutati naiste poolt kahte peamist: spiraal ja hormoontabletid. Kondoomid (siis nimega "preservatiivid") olid apteegis saadaval. Kooli ajal sai neid isegi põhikooli ajal ostetud (müüdi küsimusi küsimata) ja nendega mittesihtotstarbelisi lollusi tehtud. Importkaubast mäletan Soome või Rootsi toodet nimega "Suki-Suki"
Õhtuleht nr. 292, 22 detsember 1983
Rasestumisvastased vahendid võib Jaotada barjäärseteks ning hormonaalseteks ja emakasisesteks. Barjäärsed vahendid on üldtuntud Ja neid kasutatakse Juba ammu (kondoom, kummist diafragma, tupesisesed tabletid, pastad jne.). Nende meetodite kasutamine abortide üldarvu vähendamiseks on aga jäänud siiski väheefektiivseks. Abortide arv, eriti meie vabariigis on väga kõrge. Viimastel aastakümnetel on saavutatud edu hormonaalsete Ja emakasiseste rasestumisvastaste meetodite rakendamisel. Nende efektiivsus on 95% kuni ligilähedaselt 100%. Hormonaalseid rasestumisvastaseid tablette võetakse sisse pärast eelnevat arstlikku kontrolli arsti poolt määratud ajavahemikul Ja ettenähtud koguses. Emakasisene rasestumisvastane spiraal on tänapäeval üks efektiivsemaid ja sealjuures suhteliselt vähe kõrvalhälreid põhjustav vahend.
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=ohtuleht ... ----------
Noorte Hääl nr. 113, 17 mai 1985
Nõukogude Liidus on kehtestatud abordivabadus. See tähendab, et soovi korral võib naine kuni kolmekuuse raseduse katkestada.....
....Viimastel aastatel on rasestumisvastased tabletid muutunud vähem ohtlikuks: neis on tunduvalt vähendatud aktiivsete ainete hulka. Sealjuures pole sugugi vähenenud nende ravimite efekt. Rasestumisvastaseid tablette kasutatakse meil günekoloogide pideva järelevalve all.
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=noorteha ... ----------
Aga loeme Kairi Kasearu materjali edasi...
Kairi Kasearu kirjutas:Abielude suur osakaal ühiskonnas peegeldus tagasi noorte hoiakutes ja pereloomelistes ootustes. 1960-1970. aastatel kooli lõpetavate noorte hulgas läbi viidud uuringud kinnitasid, et abiellumist peeti ideaaliks ja perekonnaloomise olulisem põhjus oli soov olla koos armastatuga. Intiimsuhte ametlikku vormistamist ei peetud aga niivõrd tähtsaks ja koos elamine enne abiellumist ei olnud noorte hulgas taunitav.
...
Alates 1960. aastatest levis ühiskonnas laialt ka vaba kooselu, seda enamasti küll lühiaegse kooseluna enne abiellumist, kuid teatud määral ka eraldiseisva kooseluvormina (Katus 1998:19). Peamiseks vaba kooselu registreerimise põhjuseks oli naise rasestumine.
Siin on oluline rõhutada, et naise rasestumine oli peamiseks kooselu
ametliku registreerimise põhjuseks ehk abielu sõlmimiseks. Vabas kooselus (nn. vabaabielus) elati üldiselt juba enne seda. Kindlasti oli ka vastupidiseid näiteid, nagu ikka. NLiidus/ENSV-s "vabaabielu" mingeid eeliseid ega hüvesid üksikute vallaliste ees ei andnud. Abielu võimaldas need ülevalpool toodud "Kolmanda põhjusena toob Hansson esile paljude sotsiaalsete hüvede suunatuse ainult abiellunutele. Näiteks oli abielupaaridel eeliseid korteri saamisel ning töökohale suunamisel arvestati abikaasa töökohta". Lapse olemasolul tähendas abielu lisaks teatud tagatisi lahutuse korral (alimendid - alimente sai taotleda ka abielus mitte olles läbi isaduse tõestamise kohtu kaudu mis oli aga suht vaevarikas), korteri/elamispinna (vahel ka töökoha) saamisel oli (võis olla) see lisaboonus, ehk lapsega peresid eelistati lasteta peredele jms. Kui need "suunatud hüved" polnud pere loomiseks vajalikud, või olid juba tagatud enne abiellumist, siis see mõjutas küll abielude sõlmimise langust, kuid mitte nii palju/samaväärselt või võrdeliselt laste sünde. Laste sündide arv kukkus järsult hiljem, kui kukkus abielude sõlmimise arv enne lapse sündi.
Eesti Päevaleht, nr. 156, 14 juuni 1998
Lapsed sünnivad enne pulmi.
...
95% eestlasi alustab oma kooselu vabaabieluna. Statistika näitab, et mida arenenum on rahvastik, seda pikemaks venib vabaabielu kestus ja suureneb vabaabielus sündinud laste arv.
1929.-33. a sündinute põlvkonnal sündis 81,1% lastest abielus, 10,7% vabaabielus
1949.-1953. a sündinute põlvkonnal sündis 74,8% lastest abielus, 17,0% vabaabielus
1969.-1973.a sündinute põlvkonnal sündis 38,9% lastest abielus, 51,1% vabaabielus
Üle poole Eesti lastest sünnib vabaabielu elavas peres.
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=eestipae ... ----------
Pere ja kodu 31.05.2017
Abielust sündinute osatähtsus kuni 26-aastaste naiste sünnitatud laste seas oli 2015. aastal 30%. 1990. aasta näitaja samas vanuserühmas oli 72%. Kui veel 25 aastat tagasi enamik naisi enne lapse saamist abiellus, siis tänapäeval ei ole see enam nii levinud. Näiteks korteri saamiseks või samas linnas töötamiseks pidi noorpaar abielus olema. Tänapäeval sünnib aga rohkem lapsi vabaabielust kui abielust.
https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/78 ... on-tousmas
Läheme Kairi Kasearu materjaliga edasi...
Kairi Kasearu kirjutas:Taasiseseisvumisele eelnenud laulva revolutsiooni perioodil - 1980. aastate lõpus – toimus traditsiooniliste perekondlike väärtushoiakute esilekerkimine. Demograafiliselt väljendus see mitmelapseliste perede osatähtsuse suurenemises, seda eelkõige eestlaste ja maainimeste hulgas. Samuti iseloomustas antud perioodi tervet ühiskonda hõlmanud perekonna ja laste suur väärtustamine. Laste arvu kasvu ja perekonna väärtustamise peamiseks põhjuseks on toodud asjaolu, et üldine majanduslik langus tingis perekonna kui pereliikmete heaolu tagaja senisest kõrgema tähtsustamise (Narusk 1996:69-71). 1980. lõpus ja 1990. aastate alguses kasvas seoses perekondlike väärtushoiakute esilekerkimisega ka traditsioonilise rollijaotusega perekonna pooldajate hulk (Narusk 1995). Traditsioonilist perekonda käsitleti tugeva perekonna sünonüümina ja sellele pandi suuri lootusi rahvuse elujõu taastamisel. Siiski üleminekuperioodiga kaasnenud sotsiaalsete riskide esiletõus ei toetanud pereväärtuste realiseerimist käitumises. Kokkuvõtlikult võib öelda, et nõukogude ühiskonnas pereloomeline käitumine oli paljuski juhitud välistest teguritest (nt töökohtadele määramine), mis toetasid ühelt poolt suhteliselt varast abiellumist ja perekonna loomist kuid ei takistanud lahutamist.
No IMHO pereloomeline käitumine on alati "paljuski juhitud välistest teguritest", ka praegu. Lihtsalt need välised tegurid on erinevad (võivad olla erinevad) ja/või on (võivad olla) indiviidi jaoks erineva tähtsuse ja kaaluga, olenevalt ühiskondlikust korrast, vajadustest, võimalustest ja muu kaasneva elu reguleeritusest. Ja mina isiklikult ei tunne mitte kedagi, kes oleks soetanud lapsi selleks, et "üldine majanduslik langus tingis perekonna kui pereliikmete heaolu tagaja senisest kõrgema tähtsustamise".
Kasearu jätkab
Kairi Kasearu kirjutas:
.... Kuna abiellumine oli Eestis seotud sündimuskäitumisega, on perekonna arengu seiskohalt olulised ka muutused, mis toimusid sündimuses. Nagu näha jooniselt 2, langes sündimus drastiliselt 1990. aastatel, jõudes madalaimasse punkti aastal 1998. Sündimuse drastiline langus 1990. aastatel oli reaktsioon ühiskonnas toimunud muutusele. Sündimus vähenes eelkõige teisena sündivate laste arvelt (Kasearu 2008b). Uuringud (Ainsaar
ja Oras 2000, Oras 2003, Tiit ja Ainsaar 2002) näitavad, et
laste saamist lükati edasi eelkõige majanduslikku laadi põhjustel: riigipoolne väike toetus, puudulikud eluasemetingimused ning ebakindlus tuleviku osas. Hiljutine uuring (Oras ja Unt 2008)
toob ka 2008. aastal endiselt esile laste saamise takistusena materiaalsed põhjused ja ebakindluse tuleviku ees, kuigi antud põhjuste olulisus on aastatega mõnevõrra vähenenud.
...
Pereloomelised hoiakud ja perekonna väärtus.
Elanikkonnaküsitluses “Eesti 85” andmetel väärtustas 1985. aastal tööealine elanikkond kõige kõrgemalt lapsi ja nende käekäiku, järgnes perekond (Kelam 1999). Kolmandal kohal oli meestel majanduslik heaolu ja naistel armastus. 1993. aastaks oli võrreldes 1985. aastaga toimunud perekesksete väärtushinnangute kasv. Esimesele kohale asetasid nii naised kui ka mehed lapsed. Meestel oli teisele kohale tõusnud tervis, kolmandal kohal oli perekond, millele järgneb väärtusena puhas rikkumata loodus ja seejärel majanduslik heaolu. Naised väärtustasid kõige kõrgemalt lapsi, siis perekonda ja selle järel tervist. 1998. aastal oli meeste poolt kõrgelt hinnatud nii lapsed, perekond kui tervis, naistel lapsed, perekond, kolmandana tervis ja neljandal kohal oli armastus (Kelam 1999).
...
Euroopa väärtuste uuringu 1990. ja 1999. aasta Eesti andmete võrdlusest ilmnes, et perioodil 1990-1999 vähenes tunduvalt nende inimeste osakaal, kes nõustusid väitega, et töö on küll oluline, kuid tegelikult tahavad enamus naisi kodu ja lapsi. Kui 1990. aastal nõustus antud väitega 85% vastanutest, siis 1999. aastal 66%.
...
Perekonnaseis määrab oluliselt, kuivõrd peetakse lapsi naise eneseteostuse jaoks vajalikuks. Joonis 8 näitab, et laste oluliseks pidamine vähenes aastate jooksul ning diferentseerus vastavalt inimese enda perekonnaseisule. 1990. aastatel kasvas jõudsalt vallaliste ehk siis enamasti nooremate inimeste seas nende osakaal, kes ei pidanud last naise eneseteostuse jaoks tingimata vajalikuks. Võrreldes hoiakute muutuse trende sündimuskäitumisega ilmneb seos – lapsi peeti vähemoluliseks ja sündimus langes, seega on üldised hoiakud käitumisega kooskõlas. Perekonna kui väärtuse olulisus ei ole vähenenud, kuid muutunud on perekonna tähendus ja hoiakud perekonnaelu aspektide osas.
...
Kokkuvõtvalt võib öelda, et viimaste kümnendite jooksul on eestimaalaste pereloomelised väärtused ja hoiakud läbinud vastuolulise muutuse. 1980. aastate rahvuslik liikumine seostus tugevalt pronatalistliku hoiakuga, kus oli oluline tugev eesti perekond. Läänelike väärtuste sh individualismi, edukusele ja individuaalsele eneseteostusele orienteerituse suurenemine väljendub samuti pereloomelistes hoiakutes, kuid mitte perekonna kui väärtuse olulisuse vähenemises. Seega üldine perekonna oluliseks pidamine on jäänud suhteliselt muutumatuks, samas konkreetsed perekonnaga seonduvad hoiakud on läbinud muutuse ja seda peamiselt nooremate inimeste seas. Kokkuvõtlikult saab nentida, et perekonna tähendus ja perekonnaelu reguleerivad normid on muutunud.
...
Eesti elanike hinnangut laste olulisusele eneseteostuses on uuritud varem rahvusvahelistes väärtusuuringutes. Uuringutulemuste ajalisel võrdlemisel ilmneb selge trend - laste olemasolu peetakse naise eneseteostuse jaoks järjest vähem tähtsaks.
Kui 1990. aastal nõustus antud väitega 91% vastanutest, siis 19 aastat hiljem 54,5% vastanutest (Joonis 11). Nõustujate osakaal on aastatel 1990-2009 kõige enam vähenenud nooremates vanusrühmades. Kui vanimas vanusrühmas on lapsi oluliseks pidavate inimest hulk vähenenud 20 protsendipunkti võrra, siis
noorimas vanusrühmas on langus olnud ligemale 50 protsendipunkti. Seega laste saamise olulisus inimese elus on tunduvalt vähenenud. Eriti ettevaatlikuks teeb antud tulemus selles osas, et lapse tähtsus eneseteostuseks on vähenemas peamiselt just lastesaamise eas olevate inimeste hulgas.
.
- Demog Kasearu 2009 TAB11.png (25.31 KiB) Vaadatud 863 korda
...
Kokkuvõte.
Käesolev raport keskendus pereväärtustele ja hoiakutele Eestis, täpsemalt peamistele toimunud muutustele perekonnaga seonduvates hoiakutes ja eestimaalaste pereväärtuste kaardistamisele 2009. aastal.
...
• 52,9% inimestest usub, et naisel peavad olema lapsed, et ennast teostada. Laste olemasolu eneseteostusena on olulisem vanemaealistele inimestele. Väitega nõustujate osakaalu erinevus noorimas ja vanimas vanusrühmas on kahekordne. Lapsed on naise eneseteostuse jaoks venekeelsele elanikkonnale olulisemad kui eestlastele.
• 43,7 % inimestest nõustub, et mehel peavad olema lapsed, et ennast teostada. Vanemate inimeste jaoks on laste olemasolu ka meeste puhul tähtsam kui noorematele. Lapsed on mehe eneseteostuse jaoks venekeelsele elanikkonnale olulisemad kui eestlastele.
Fucs kokkuvõte.
On IMHO jätkuvalt kaks põhiprobleemi.
1. Väärtushinnangute drastiline muutus ajas ja enesekesksuse ning egoismi võidukäik.
2. Majanduslik ebakindlus, võimalused ja võimekus, mis võivad kesta väga pikka aega või mõnel kogu elu.
... ja nüüd tänasel päeval võib siia olulise aspektina kolmandaks lisada ka julgeolekuolukorrast tingitud ebakindlus turvalise tuleviku pärast.
