Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[sadist]

http://www.ohtuleht.ee/706917/tv3-video ... se-kasvuks

[Lemet]

Kuidas idanaabrid nüüd ütlevadki- loome ise endile probleeme, et neid siis kangelaslikult ja küsitava tulemluslikusega ületama asuda...

[Kasutajanimi]

http://www.ohtuleht.ee/706917/tv3-video ... se-kasvuks

Huvitav kuidas nad seda teha kavatsevad kui alatasa võib lugeda vajadustest koondada ja optimeerida sest raha pole.

Mäletan kusagil veebruaris oli valimisdebatt, keegi mainis midagi vabatahtlike tegevusest. Miski minister noogutas kaasa, et "jaajaa loome kõik võimalused ja soodustame igati...."

Vabatahtlikud pritsumehed meil juba on, mingi hulk abipolitseinikke kah... tea kas võetakse tulevikus KL laskur-sanitare kah appi kiirabisse? (ei mõtle siin kiirabipraktikat mis osa väljaõppest)

Sest ega nädalavahetusel pole paremat teha.

e: seda enam, nagu Pealtnägijas oli, mõnel uurijal käsil kuni 200 juhtumit korraga. no teretore.

[Tegelane5]

Huvitav kuidas nad seda teha kavatsevad kui alatasa võib lugeda vajadustest koondada ja optimeerida sest raha pole.

Mäletan kusagil veebruaris oli valimisdebatt, keegi mainis midagi vabatahtlike tegevusest. Miski minister noogutas kaasa, et "jaajaa loome kõik võimalused ja soodustame igati...."

Vabatahtlikud pritsumehed meil juba on, mingi hulk abipolitseinikke kah... tea kas võetakse tulevikus KL laskur-sanitare kah appi kiirabisse? (ei mõtle siin kiirabipraktikat mis osa väljaõppest)

Sest ega nädalavahetusel pole paremat teha.

Ja siis tänutäheks tehakse naabermajja pagulaskeskus, nagu Vaos.

[Kurjam]

Veel viimase aja kuuma teema kohta
http://www.disneylandparis.com//juhtkiri-kaubasakst ... sti-vastu/

Jätkuvalt ka Soome päästjate töömailt
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=73118423

Kreeklastel võttis junni jahedaks
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=73118687

[Manurhin]

Kusagilt uudistest käis hiljuti läbi, et Soome politsei kipub oma ülesannetega hakkama saamisel juba jänni jääma ja varsti on sõjaväge appi vaja. Siinkohal jääbki minule (ja üldse enamusele Eesti elanikele) arusaamatuks, miks tahab valitsus immigratsiooni soosimisega meiegi tänavatele sellise pooleldi sõjaolukorra tekitada? Praegu saaks Eesti veel seda õnnetust vältida, kui kindla sõnaga öelda: EI! Meie ei võta vastu ühtegi põgenikku. Tapatalgud Pariisis, ärahoitud terroriaktid mitmel pool mujal annaks selleks suurepärase aluse (kui muidu ehk ei jätkuks piisavalt mune ja selgroogu, esindamaks OMA rahva huve Brüsselis ja mitte vastupidi). Et aga asjad on hetkel nii nagu nad on, näitab üheselt seda, et mingi päris kopsakas tasu oma riigi mahamüümise eest on Eesti juhtivpoliitikutele lubatud. Olgu selleks siis mõni mugav ja pikaajaline sinekuur kusagil EL struktuurides või siis ehk ka otsesed rahalised hüved.
Võib ju küll väita, et paanikaks pole põhjust, kuna põgenikud ise Eestisse ei trügi ja ametlikult vastuvõetavad mõned tuhanded kaovad märkamatult rahva hulka ära, et võtame vastu vaid kontrollitud taustaga isikuid (huvitav, kas neid testitakse valedetektoriga?), kuid kes oskas veel paar aastat tagasi ette näha Ukraina sündmusi? Ja kes oleks veel eelmisel suvel uskunud, et aasta pärast ehitatakse Euroopas piiridele okastraattarasid ja Schengeni viisaruumi edasine eksistents on suure küsimärgi all? Tulekahju ennetamine, isegi ennetusmeetmetega veidi ülepingutamine on igal juhul parem kui hiljem ootamatult lahvatanud ja kiiresti kontrolli alt välja kippuva põlengu kustutamine.

[NGolf]

Avalikus kohas toimunud vägistamised ja -katsed Helsingis kasvanud ning sel aastal kolm juhust, kus tegija pagulane:
http://www.hs.fi/kaupunki/a1449022970240

26-aastane Ahmed Nadim Khalil Al-Gandog jälitas Helsingi kesklinnast Tapanilani kuulmis-ja nägemispuudega naist, Tapanilas üritas vägistada ja kõrvalise sekkumise peale jättis asja katki. Kohus mõistis kaks aastat ja neli kuud pluss pagulasele ehk üle jõu käiva 7700 eurot kahjutasuks.
http://www.hs.fi/kaupunki/a1449205897792

[Kasutajanimi]

....pagulasele ehk üle jõu käiva 7700 eurot kahjutasuks.

Tea, mõned neist paistavad üsna jõukad.

[Rügaja]

Kriku, sinu väide EKREst kui vanast Rahvaliidust on täielik jama.
Vaata huvi pärast, kas on üldse alles mõni piirkonnajuht, kes oleks Rahvaliidust... Või kui vähestel erakonna praegusest juhatusest on Rahvaliiduga üldse mingi side olnud.
Kui nii kistud seoseid esitada, siis paluks näiteks sotside puhul alati märkida, et tegu on endise Vene Erakonnaga Eestis.
Ja kui Sa siin suva teemas EKRE suunalist vastupropagandat viljeled, siis paluks mulle samu võimalusi nii Reformi, IRLi, keski, vabakate ja sotside suhtes. Mul kindlasti ei tule materjalist puudus.
EKRE maotu tõrvamise asemel loe parem põhikiri läbi. Või kaaluvad Sul isiklikud sümpaatiad-antipaatiad rohkem kui poliitilised põhimõtted?

[kana tagumik]

http://arvamus.postimees.ee/3424383/wol ... tasu-loota

kel tahtmist, võib ju täisversiooni siia panna, kuigi midagi uut professor vaevalt ütleb, ma pigem jälgiks huviga seda, kuda avalikult multikulti poolele asunud ajakirjanik Marti Aavik käitub - kas üritab sõnu väänata, sildistada, esitada suunavaid küsimusi, küsimusi, millele vastates jääd igal juhul lolliks. Ehk inglišis sellele kõigel on vastav termin "loaded questions"

[Sekeldaja]

http://arvamus.postimees.ee/3424383/wol ... tasu-loota

kel tahtmist, võib ju täisversiooni siia panna, kuigi midagi uut professor vaevalt ütleb, ma pigem jälgiks huviga seda, kuda avalikult multikulti poolele asunud ajakirjanik Marti Aavik käitub - kas üritab sõnu väänata, sildistada, esitada suunavaid küsimusi, küsimusi, millele vastates jääd igal juhul lolliks. Ehk inglišis sellele kõigel on vastav termin "loaded questions"

Hea meelega, asjalik lugemine ja IMHO Aavik ka.

Immigrandid pole halvad inimesed või tingimata agressiivsed, aga nad lihtsalt ei kohane, ei sobitu läänelike sotsiaalsete struktuuride ja inimõigustega, rääkis Linzi (Austria) Johannes Kepleri Ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor Wolfgang Wagner intervjuus Marti Aavikule.

Wolfgang Wagner on Austria sotsiaalpsühholoog, kes on lisaks paljudele muudele teemadele uurinud islamimaadest Euroopasse tulnud immigrante. Vestlesin professor Wagneriga Tartus, kus ta oli loenguid andmas juba nii mitmendat korda, et täpne arv pole tal endalgi meeles. «Öelge oma lugejatele kindlasti, et Tartu meeldib mulle väga,» ütles ta mulle.

Geiabielu – tehniliselt küll tsiviilpartnerlus, kooseluseadus – on viimase kahe aasta jooksul Eesti ühiskonda üsna karmilt polariseerinud. Hoolimata sellest, et homoseksuaalseid inimesi (huvitatud grupp) on populatsioonis väga vähe – vast üks protsent, millele lisandub paar protsenti kahe eelistuse vahel kõikujaid. Miks see teema nii polariseeriv on?

Geiabielu on tuline vaidluste teema enamikus Euroopa riikides, sealhulgas ka poliitilise otsustamise tasemel. See on alati olnud vastuoluline teema. Muidu poleks võimalik seletada, miks on paljudes riikides olnud homoseksuaalsuse vastased seadused. Suurbritannias dekriminaliseeriti homoseksuaalsus alles 1980ndatel ja 1990ndatel aastatel. Sellised arengud on väga uued.
Rahvas ei pea homoseksuaalsust peavooluks, mida see loomulikult ka pole. Kui inimesed mõtlevad homoseksuaalsete praktikate peale, siis äratavad need neis vastikustunnet – seda näitavad paljud temaatilised uuringud.
Viimastel kümnenditel on üle Atlandi imporditud nähtus nimega poliitiline korrektsus. See tähendab, et pead kontrollima oma sõnu ning hinnanguid peavoolust erinevate inimeste ja gruppide kohta. Poliitiline korrektsus ise on saanud peavooluks. See on suuresti asendanud isikliku, ratsionaalse kaalutlemise selle üle, mis on hea ja halb, mis on võimalik ja mis pole. Koostoimes internetiga on poliitilisest korrektsusest saanud domineeriv moraalne jõud – inimesed, keda sa enamasti isegi ei tunne, saavad sind üle uputada oma uskumusi toetavate sõnumitega ja maha suruda sinu omi.
Tuleme nüüd tagasi homoseksuaalsuse juurde. Seda ei pea keelama, sest tegu on väga isikliku seksuaalse eelistusega. Vähemalt lääne kulutuuris oleme arengujärgus, kus isiklikke valikuid tuleks aktsepteerida, kuni need ei kahjusta teisi inimesi. Seda on lääne ühiskondades valmis aktsepteerima enam-vähem kõik inimesed.
Nüüd tuleb mängu homoseksuaalsete inimeste grupi teine huvi. Viimaste aastakümnete vältel on nad esile toonud uuringuid, mis näitavad, et nende olek lähtub bioloogiast, mitte vabast valikust – füsioloogiast jmt lähtuvad erinevused võrreldes heteroseksuaalsetega annavad neile loomuliku põhjuse olla, nagu nad on. See suund on olnud üsna edukas. Esmalt viis see homoseksuaalsuse dekriminaliseerimiseni ning nüüdseks oleme jõudnud nõudmiseni, et homoseksuaalsete inimeste kooselule antaks kõigis aspektides samasugune tunnustus, nagu on abielul. Üldise poliitilise korrektsuse lainel mõtlesid mitmed valitsused, et nad võiksid inimeste õigusi edendada ja olla ultramodernsed. Näiteks Hispaania sotsiaaldemokraatlik valitsus viis selle läbi (2005) ja nüüd selline seadus kehtib.
Pole minu asi mõista kohut geiabielu kui sellise üle. Lihtsalt enamikul inimestel on kujutlus, et abielu on soojätkamise, vähemalt selle poole püüdlemise institutsioon. Nii ollakse osa ühiskonnast ja selle kestmisest. Geiabieluga see nii pole ja just see vastuolu põhjustabki teravaid vaidlusi.

Minul isiklikult on näiteks ükskõik selles mõttes, et kui homoseksuaalsed inimesed tahavad oma praktilistele probleemidele lahendusi, las nad siis saavad need kasvõi abielu kujul. Mis on ikkagi nii tugev jõud, mis vedas Pariisis geiabielu-vastasele demonstratsioonile miljon inimest? Meilgi andsid sellevastasele petitsioonile allkirja kümned tuhanded inimesed. Miks inimesed üldse erutuvad nii väga teemast, mis neid isiklikult ei puuduta?

Me kõik eelistame stabiilset keskkonda. Kui tuleb kliimamuutus, ujutatakse su maja üle või kuivab su aed hoopis ära jne. Muutus pole hea, sest meie infrastruktuur on loodud hakkamasaamiseks keskmiste tingimuste, mitte äärmustega.
Sama kehtib ka meie elava maailma kohta. Need on kategooriad ja struktuurid, mis määratlevad meie vahetut ümbrust – seda, kuidas oma ümbruses olevaid nähtusi liigitame ja hindame. Kui nüüd järsku deklareerida, et soo jätkamiseks loodud abielu institutsioon polegi enam seda, siis seab see inimeste jaoks maailma ohtu. Enam pole selge, kes käib kellega ja miks. Sellest ka vastuseis poliitilisele korrektsusele.

Arvamustoimetajana näen palju, et ühtäkki tõusevad suure tähelepanu alla teemad ja ideed, mis ratsionaalselt võttes ei tundu olevat ühiskonna arengu jaoks üldse tähtsad. Ei saa näidata näpuga (üksnes) meediale, sest huvi tekib ikkagi ju publiku peades. Miks on nii, et mõned teemad võtavad aruteluruumi plahvatuslikult üle?

Ühte ja ainsat kõiki juhtumeid seletavat vastust pole võimalik anda. Paljudel juhtumitel on aga seos tajutud maailma ja sotsiaalse korralduse struktuuriga. Kui tekib ebakindlus, siis sa oled vastu. Võtame näiteks geneetiliselt muundatud organismidest (GMO) tehtud toidu, mille vastu paljud ökogrupid protesteerivad. See ohustab meie arusaama, mis on loomulik, milline on normaalne toit. See teeb meid ebakindlaks. See ebakindlus sunnib ökogruppe GMO teema aspekte esile tõstma ja meedia nopib need üles.
Ma arvan, et vaidlused homoteema üle ei kao nii lihtsalt. See puudutab sedavõrd sügavalt inimeste arusaamu inimsuhetest, inimühiskonna struktuurist.

Immigratsiooni kriis on samuti väga polariseeriv. Inimesed tulevad totaalse religiooniga kultuurist, kus usuline õpetus puudutab elu kõiki aspekte kuni majandustehinguteni välja. Kas moslemid suudavad kohanduda Euroopa pluralismiga ja samal ajal ikkagi olla moslemid?

Oleme teinud palju uuringuid immigrantide kohta. Me pole küll uurinud värskeimaid tulijaid, vaid neid moslemeid, kes on jõudnud Saksamaale eelnevatel kümnenditel. Paljud neist on nüüdseks saanud Saksamaa kodakondsuse, teised mitte. Oleme teinud fookusgrupi uuringuid mošeedes, uurinud moslemite spordigruppe jne jne. Samuti uurisime Šveitsi minareti-referendumi kohta käinud diskussioone internetis.
Need ja teiste kolleegide uuringud kokku näitavad kindlalt, et kultuur on probleem, kui küsimuse all on ühiskonda integreerumine. Integratsioon on kultuuriti vägagi erinevate tulemustega. Kui meile Austriasse tulid 1956. aastal massiliselt pagulased Ungarist ja 1968. aastal pagulased Tšehhoslovakkiast, siis need inimesed olid meile kultuuriliselt väga lähedased. Olime ju varem koos ühes impeeriumis, ehkki see polnud poliitiliselt alati nii tore. Siiski jagasime põhilisi arusaamu, mis lähtuvad Euroopa kontinendi kristlikust-judaistlikust minevikust. Tulemus oli, et need inimesed integreerusid Lääne-Euroopa riikide ühiskondadega väga ruttu.
Moslemitega on täiesti teine lugu. Kultuur sõltub religioonist ja selle põhilisest väärtussüsteemist hoopis rohkem, kui meile meeldiks mõelda. Moslemite väärtussüsteem on põhimõtteliselt vastuolus meie omaga. Moslemimaailmal on ka olnud oma «valgustusajastu». See, mis eurooplastel oli kolmsada aastat tagasi, oli neil keskajal. Siis oli neil õitsev filosoofia ja teadus ning tolerants teiste religioonide suhtes. Sellel taustal pole juhuslik, et suurim juudikogukond elas islamimaades ning olid ka kristlikud enklaavid.
See on hiljem muutunud. Nende kultuur on ilmselgelt muutunud fundamentalistlikumaks. On äärmuslikult ebatolerantne suhtumine teistesse religioonidesse, kultuuridesse, ühiskondadesse ja riikidesse.
Kas sellest on võimalik üle saada? Enamik moslemitest kogeb läände tulles kultuurilist šokki: see, mida nad pidasid absoluutselt kindlaks, ei kehti vastuvõtva maa ühiskonnas. See tekitab neis ohutunde. Nad tunnevad end üksikuna, mitteaktsepteerituna teiste inimeste poolt. Kusjuures vastuvõtva maa inimesed kogevad sarnaseid tundeid, sest neil on väga keeruline moslemitega suhelda täiesti igapäevaselgi tasemel.
Muutus ei saa olema väga kiire. Sa ei saa muuta kultuuri, mis põhineb usulistel veendumustel, mis lähtuvad 1400 aastat tagasi kirjutatud raamatust. Sama kehtib ka kristluse kohta. Selleks peaks need raamatud ümber kirjutama, mida me ei saa teha.
Kui vaatame kristlikke fundamentalistlikke gruppe või ortodoksseid juute, siis on nende uskumused väga sarnased fundamentalistlike moslemite uskumustega, aga nemad on õppinud sellest avalikult mitte rääkima. See muudab fundamentalistlike kristlaste mõtteviisi nähtamatuks, kui sa just ei lähe talle koju, kus siis näed, et naine on seal hoopis teises positsioonis, kui me oleme lääne ühiskonnas harjunud.
Probleemid on nüüd kerkinud uue migratsioonilainega – inimestega, kes tulevad täiesti teistsugusest ühiskonnast. Meie intervjuud ja küsitlusuuringud näitavad, et 25–30 protsenti neist inimestest on väga tugevalt usklikud. Nad ütlevad avalikult, et koraan on ainus õige raamat ja seda tuleb järgida. See ei tähenda, et kõik inimesed hakkaksid terroristideks. Nad pole tingimata orienteeritud vägivallale. Samas selle grupi sees on omakorda paar-kolm protsenti selliseid, kes tingimuste kokkulangemisel väljendavad end vägivaldselt kas terroritegudega vmt. See risk on piisavalt suur, et võtta seda hoiatusmärguandena, et võib-olla pole hea selle võõra kultuuriga liiga lähedaseks saada. See ongi tekitanud lääne kultuurides distantsi hoidmise islamimaadest tulnud immigrantidega – nii see juba ongi Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis, Austrias jne. Uue immigratsioonilainega läheb see hoiak ainult tugevamaks. Juba ründavadki äärmusparempoolsed vägivaldsed grupid pagulaskeskusi.
Seega on meil ülimalt ebameeldiv olukord. On väga ebatõenäoline, et islamimaadest tulnud immigrantide kultuuris toimub kiireid muutusi. Isegi põlvkondade vahetudes mitte. Lääne tolerantsel kultuuril on aga suured raskused islamimaailmast imporditava sisemiselt äärmiselt ebatolerantse kultuuriga hakkama saamisel.
Ma ei taha sugugi öelda, et immigrandid on halvad inimesed või tingimata agressiivsed. Nad lihtsalt ei kohane, ei sobitu läänelike sotsiaalsete struktuuride ja inimõigustega.
Ma arvan, et sõna «rassism» kasutatakse liiga sageli. Seda mõistet venitatakse liiga suureks. Rassismiks peaks siiski nimetama üksnes käitumist või institutsionaalset diskrimineerimist, millega üks grupp surub teisi alla. Mina kui üksikisik, olles siin Tartus või oma kodus Austrias, võin teistest inimestest ja ka moslemi-immigrantidest mõelda, mida ma tahan. Minu mõtlemisel pole vahetuid tagajärgi. Meil peab olema ka võimalus avaldada oma negatiivseid arvamusi teiste kultuuride kohta, ehkki see ei pruugi olla hea, sest tekitab ühiskonnas pingeid. Probleemiks muutub see aga alles siis, kui sellest saab reaalne diskrimineerimine.
Meie uuringud kaua Euroopas olnud moslemi-immigrantide kohta näitavad, et nad ei tunne ennast isiklikult diskrimineerituna, küll aga arvavad end olevat grupina diskrimineeritud.

Kas nad tunnevad ennast diskrimineerituna pelgalt faktist, et meie oleme ka siin ja neist erineval viisil?

Me oleme siin oma kultuuri, oma religiooni ja neist erineva käitumisega. Lihtsalt kaks väga erinevat kultuuri kõrvuti.

Rääkisite poliitilisest korrektsusest. Mida teha, kui me ratsionaalsete inimestena teame, et vajame avatud diskussiooni ning meil on selle toetuseks ka andmed, ja siis toob moodne tuulehoog keelu: te ei tohi rääkida, teie hoiak on vale?

Poliitiline korrektsus peavooluna on väga moralistlik. Ollakse väga ebatolerantsed igaühe suhtes, kes erineb peavoolust. Inimesed mõistetakse liiga kiiresti hukka, ja seda äärmiselt ebameeldival moel: mul on alati õigus, sest ma olen poliitiliselt korrektne.
Internetis saavad inimesed, kes konkreetsest asjast just eriti palju ei tea, väga kiirelt kümnete ja sadade tuhandete «ei meeldi» klikkidega su arvamuse alla suruda. Tehnilisel võimalusel arvamusi tõrjuda on tulemus, et ratsionaalne arutelu muutub üha raskemaks. See viib väga ebameeldiva olukorrani, mida kommunikatsiooniteadustes tuntakse vaikuse spiraalina. Kui inimene kogeb sageli, et teda ei võeta tõsiselt, siis ta loobub oma arvamuse avalikust väljendamisest. See viib vaikiva enamuse tekkimiseni ning omakorda mõjutab valimisi selles suunas, et äärmusparempoolsed saavad toetust.
Targutav, ebatolerantne, moralistlik vähemus takistab mõistuspäraseid arutelusid ja surub need internetist välja.

Kas pime ajastu tuleb tagasi?

Pime keskaeg elektroonilises meedias. (Naer)

Kas tehnoloogiad muudavad meid omavahel sarnasemaks või hoopis jagavad ühiskonna üha väiksemateks gruppideks?

Tehnoloogiad ei tee meid võrdseks ega ka erista. Asi on jagatavas sisus. Maailma erinevate paikade inimesed vaatavad samu Hollywoodi filme jne ja see ühelt poolt lähendab. Teisalt on inimestel alati olnud tung eristuda, olla äratuntavalt teistsugune kui ülejäänud. See tasakaalustab efekti, mida võiks oodata samasuguse sisu tarbimisest. Soov eristuda võib viia ka otsustavale keeldumisele lääne kultuurist.

Mis juhtub, kui võtta inimesed erinevatest kultuuridest ja püüda neist luua uut gruppi?

Toon sellise hüpoteetilise näite. Kui siia Tartusse tuleb turist Indiast ja näeb meest, kes püüab üksinda tõsta palki ja on sellega hädas, siis ta saab olukorrast kohe aru ja aitab mehel seda palki tõsta. Neil pole vaja ühist keelt, sest neil on jagatud, loomulik arusaamine mehaanikast ja kehaliigutustest. Nad saavad koos tegutseda.
Nüüd läheb seesama turist katoliiklikusse Portugali ja näeb, kuidas inimesed lähevad kirikusse, niisutavad sõrmed püha veega ja teevad oma kehale ristimärgi. India turist mõtleb, et nad teevad sõrmed märjaks, et enda riideid puhastada, aga see ei tule neil hästi välja ja nad vajavad abi. Igaks juhuks ta siiski nende riideid puhastama ei hakka ja ta teeb õigesti. Kuna asi toimub kirikus, siis see on talle vihje, et võib-olla ta ei saa asjast õigesti aru. Situatsiooni mõistmiseks peaks ta katoliiklust tundma.
Kui sa oled täiesti teistsugusest kultuurist, siis peab liigse sekkumisega ettevaatlik olema.
© Postimees

[kana tagumik]

Ei ole ju midagi uut. Ilmselt Postimehe ajakirjanikke vaevas autoriteedi küsimus. Selgitan. Kõike seda on ju kommentaariumis inimesed rääkinud, kasutades rohkem lihtlauseid ja vähem võõrsõnu. Aga ometigi sõimati neid rassistideks ja foobideks ja milleks veel, hoiakut peegeldasid selgelt Postimehe vastavad juhtkirjad. Nüüd ütleb "tark proffessor" välja needsamad asjad "intellektuaalsemas sõnastuses", mida "rassistid" ja kohe on ajakirjanikul aukartusest püksid rebadel.

[Sekeldaja]

Ei ole ju midagi uut. Ilmselt Postimehe ajakirjanikke vaevas autoriteedi küsimus. Selgitan. Kõike seda on ju kommentaariumis inimesed rääkinud, kasutades rohkem lihtlauseid ja vähem võõrsõnu. Aga ometigi sõimati neid rassistideks ja foobideks ja milleks veel, hoiakut peegeldasid selgelt Postimehe vastavad juhtkirjad. Nüüd ütleb "tark proffessor" välja needsamad asjad "intellektuaalsemas sõnastuses", mida "rassistid" ja kohe on ajakirjanikul aukartusest püksid rebadel.

No ega siis ju olegi muud kui Tootsi sõnadega: "Hea et niigi läits!"
Samas on kommentaariumide põhjal niisugust tasakaalukat ja struktuurset, metoodilise töö tulemustega toetatud seisukohta suht võimatu kokku panna, seal ja mujal meedias kõmisevad tühjad tünnid paratamatult kõige kõvemini. Nn. arvamusliidrid või ennast selleks pidavad inimesed, kes siiamaani neil teemadel sõna on võtnud (reeglina a priori ühe või teise poole valides ja mõttetuid klišeesid pildudes, väljendamata tegelikku oma arvamust isegi kui see neil on), omavad ükskõik mis või üldse mitte mingit haridust, aga kindlasti mitte sotsiaalpsühholoogi professorikraadi nagu Wagner. Praktiseerib ta oma teadust siis parajasti Saksamaal või Kükametsas. Veelkord - näen siin jutus selget sisu, ehkki võiks ju arvata ka seda, et suvalise saksa professori kasvõi kelbasel võiks eeldada teatud kaalu, kuna Saksamaal on suhtkoht massilise gastarbeiterite kogemus juba 1950ndatest aastatest, lisaks kogemus nende järeltulijate juba teise-kolmanda põlvkonnaga, kes rohkem või vähem valutult integreerunud (sellest ehk ka Merkeli algne multikulti-optimism), rahvaste liikumisest pärast Berliini müüri langemist ja ka islamiseerumise ning viimase aasta sündmuste keskpunktiks olemisest.

[Svejk]

Kui on olnud, siis ma vabandan:

Islami pealetung. H. Aasmäe
https://roomaklubi.wordpress.com/2011/0 ... -h-aasmae/

Siinkohal tagakuulutan raamatu- ja muidukangelase Katsi Oti

[sadist]

Svejk- suur tänu lingi eest!

Hirm pagulaste ees sunnib inimesi relvastuma:

http://www.jt.ee/3424941/pagulashirm-su ... relvastuma