www.militaar.net

Keegi ei kavatse L-159 vm kasutada hävitaja rollis. Vähemalt mitte loogiliselt mõtlev inimene. Nende tšehhi lennukite teema tuli sisse sellega, et meil õhuvägi jälle neid rentimas sihitajate ja tulejuhtide väljaõppeks. Seda juba teist kordselt taasiseseisvumise perioodil. Lihtsalt kogu selle huugama pandud raha eest ja pandava raha eest, oleks saanud need treeninglennukid ja võibolla midagi ka paremat kogu naha ja karvadega ära osta ning raha oleks jäänud ka üle. Seeme õhuväe alustamiseks täiesti olemas, sest nende juhtpultide tagant oleks järgmine loogiline samm juba päris hävitaja kangi.

Huvitav, kas horvaatidel on ostetud ära piletid Ämari pealtvaatajate toolide esimesse ritta? Saab kaupa actionis näha.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=42473717

L-39 masti lennukite kasutamisest interceptorina on vist 100 korda juba juttu olnud, et ei sobi.

Selle ajaga, kui L-39 punnitab 5000 meetrist kõrgemale, on "given enough energy, even brick can fly" F-4 juba 10 000 m kõrgusel Paide kohal kiirusega nii Mach 2.0

Pealegi, miks maksta 20+ M USD T-50 eest, kui sama rahaga saab kaks F-16't.

Lemet kirjutas:Toomas, pilootide väljaõppe all pidasingi ma silmas tüübikoolitust. Ja ära tule nüüd rääkima, et piloote kohe üldse pole- erafirmad ju lendavad ja mitte purilennukiga.

See on nüüd küll väga subjektiivne ja isiklik arvamus, aga minu arust on Eestist võtta piloodimaterjali, kes on läbinud baasõppe. Hävituslenduri koolituseks tuleks veel läbida edasijõudnu koolitus (ning uskuge mind - mõned harvad lennud sihitajate koolitamiseks selleks ei päde). Ning peale seda saaks hakata rääkima tüübikoolitusest.

Kusjuures tootja pakutud "tüübikoolitusel" ning lennuväe tehtaval tüübikoolitusel on ka väike vahe sees. Tootja pakub miinimumprogrammi - paarkümmend tundi lennusimu, pluss paarkümmend tundi või veelgi vähem reaalset lendu. See on aga alles algus...

Tegelikult on Eesti jaoks ikkagi kõige odavam variant osta mingi 12 lennukit (võimalikult uued) kokku €800 miljonit koos täie tehnilise koolitusega ning häv lenduri kandidaadid enne seda NATO hävituslendurite kooli saata.

Ja ma olen üldiselt optimist. Ilmselt on need poisid juba sündinud, kelledest saavad uued eesti hävituslendurid. Võib-olla nad läksid kooli eelmisel aastal, võib-olla lähevad sellel...

Ma pidasin silmas - 1. klassi kooli, mitte lennukooli

Juudid suutvat kolme aastaga valmistada ette jalaväeseersandist lahinglennuki piloodi...see tähendab ettevalmistust nullist.

Koolituse standard on igalpool suht sama.

1. Baastreening - ca 130 tundi lendu treeninglennukil. Toimub kandidaatide selekteerimine. Paremad saavad valida kuhu minna edasi.

2. Edasijõudnu koolitus. Hävituslenduriks valitud/kandideerinud läbivad selle enamasti reaktiivmootoriga treeninglennukil. Samuti ca 100 tundi lendu nende jaoks.

3. Tüübikoolitus. See lennuväe oma. Juba lahinglennukil, algul simul, siis topeltjuhisega variandil, hiljem soolo. See on ka (lennuväe variandis) miski 100 tundi värk.

Kõigil neil astmeil paralleelselt käib ka teooria õpe. BTW USAs nad võtavad piloodikoolitusel ainult ohvitseriharidusega mehi. Nii et teooriaõpe on ka eelmised 3-4 aastat olnud väga kõva.

Kui nad juudiriigis võtavad ilma ohvitserihariduseta kandidaate - ongi täpselt 1 aasta iga klass.

Nii et eesti poistel oleks siis esimene klass praeguseks läbitud

F-4 kohta on tabavalt öeldud, "given enough power, even brick can fly"...

Ma ei näeks küll mitte mingit mõtet neid saksa ülikalli hoolduskuluga kohe-kohe vanarauda hankida... ehitame infra üles muuseumi eksponaatidele? On see mõtekas?

F16/18 ja Gripen sobiks siiakanti paremini on hetkel minu mõte. Kuna me USA perset lakume niiehknaa, siis ehk see diil läheks läbi.

Uusimaid F15neid, neid ei anna meile keegi, kui me isegi püksitaskud ka pahupidi pöörame.

Uusimast USA tehnikast pole mõtet üldse rääkida...

Ja, et keegi ei hakkaks vastu vaidlema Gripeni Rootsi päritolu kohta, siis meenutame, ikka kelle mootoriga tegelikult Gripen lendab. Ja elektroonikat on seal oi kui palju USA oma...

Mis võib tähendada, et ka Gripeni saamiseks tuleb USA Kongressi approval kõigepealt hankida

Raha-asjad tuleb meil endil joonde ajada. Aga osta ilma heakskiiduta ühel Washingtoni künkal ei saa me suurt midagi. Kui me just Hiina või mingi kolmanda riigi toodangut ei osta. Sest 90% lääne secondhandist on nii või teisiti USA-ga seotud.

Ja relvastus tuleks taas Washingtoni approvaliga. Senikaua, kui AIM-120-le väärilist konkurenti Euroopas ei tehta.

Niiet kokkuvõtteks, raha võti peitub Tallinnas, aga ostuluba Washingtonis.

Elik seda ostuluba saab laiendada ka tipptehnoloogilisele keskmaaõhutõrjele.

Minujaoks on kerge müsteerium, millist lennuväevõimekust KAMINA mehed üldse näeks kui näeks.

Sissisõda, seda me oskame, sama hästi kui stani, raki või nami tüübid omal ajal, käputäis meie poisse on "seal" ja nendest tuleb ka KIA vahel koju, SRY boys...

Ründelennuvägi? Keda meisugune riik peaks ründama küll?

Kaitsele orienteeritud? Luure? Omab jumet, kombineeritud värk ka ründevõimega?

Selle üle võiks arutleda.... relvasüsteemid on keerulised.

Kui asi on juba multipurpose, siis igasugu tsehhi L'id ma praagiks välja juba koridoris enne arutelulaua taha jõudmist.

Minujaoks on kerge müsteerium, millist lennuväevõimekust KAMINA mehed üldse näeks kui näeks

Külanaised räägivad, et 2009 olid lennukid vist kamina idee, maapealne ÕT rohkem peastaabi tahtmine. Eks viimast toetas ka rahaline argument (õigemini raha vähesus), sest tõenäoliselt saab ÕT hulka raha säästa sellega, et võtta esialgu kasutusse olemasolev radar network (fixed kaugmaa radarid+Giraffed). Sest radarid (ja C3/4) on väga kallid, nt sellest Mistrali hankest andsid radarid ikka olulise osa. Need Scaniad plekist kastidega ei maksa suurt midagi seles kontekstis. Maksavad radarid, juhtimissüsteemid ning rakettide varu.

Mind täitsa huvitaks, mis rolle saavad täitma Liibüa operatsioonile kutsutud Rootsi ja Soome esindajad?

Soome attack capability upgrade pole minuteade veel operational. Samas Soome saab kasutada US Navy supporti, kuid Aviano mõistes on Hornet võõrkeha seal. Gripenile tuleb kogu nänn kaasa vedada.

Gripenid on A2G operatsioone USA-s teinud, kuid arsenal vägagi piiratud.

Põhiliselt hakkavad patrulle lendama. Sinna elumajade vahele neid tanke jahtima ei lase keegi. ARM-e mõlemad kasutada ei saa.

Neid asju tasuks mõelda, ka L-ide teemat arendades.

Mis seda F-4 puudutab, siis mõistagi, tegemist on nn raske klassi hävitajaga (nagu F-15, F-14, Su-27 jne) ja selle lennutunni hind on kerge klassi masinast (nt F-16) umbes poole kallim. Üldreeglina võivad "raskeid" lubada endale rikkad riigid. Samas on tehnika niipalju edasi arenenud, et F-16 viib lendu peaaaegu samasuure relvalasti, kannab umbes samahead radarit, lendab sama kaugele, kuid lahingut saab pidada kauem kui F-4, sest lennuk on terve suurusjärk ökonoomsem.

F-4-ga tuleb iga hinnaga vältida lähikontakti vene hävitajatega, sest manööverdusvõimes jääb ja alla nii MiG-29-le kui Su-27-le. USA-s harjutustel sakslased seda taktikat kasutasid (edukalt). Keskmaal on aga shansid väga head, välja arvatud kui väga suur mass korraga peale tuleb.

Lisaks: kolmanda generatsiooni, eriti sedavõrd vanade masinate putitamise maht on tohutu. F-4 kohta ei tea, aga nt F-14 vs F/A-18 (mis on ka kahemootoriline) ütlevad, et inimtöötundide maht on F-14 käigushoidmiseks pea 10 korda suurem.

F-4 peab hästi vastu õhutõrjetulele. Vietnamis tuli neid küll auklikul kujul tagasi, ka 23 mm aukudega. F-16 on õrnake, tänu ebastabiilsemale plaanerile ja fly by wire juhtimisele. Üks kõks, stabiilsus kaob ja tõmba sangasid. F-4 lendab ka ühe mootoriga.

F-4 vajab pikemat rada, kuid on vähem nõudlik raja kvaliteedile, ei karda lahtist sodi, teliku baas ja rööbe onväga lai, ees topelt rattad kannatab rohmakaid maandumisi (millega F-16 kergelt hunnikusse läheb). Kiirteelt suudavad toimetada mõlemad. Raja probleemi saab leevendada trosspidurdusega (mida Soomes minuteada ka kasutatakse maanteedel). F-16 konks - ainult hädamaandumisel.

F-4 reaalne relvastus on mõnevõrra suurem. Kui F-16 saab kaasa võtta korraga 2x AIM-9 ja 4xAIM-120, siis F-4F võtab kaasa 4xAIM-9 + 4xAIM-120 (Saksas harilikult 3xAIM-120, ühes kinnituses segamiskonteiner). Saksa F-4F ei ole tegelikult multirole, omal ajal oli eraldi A2A ja A2G moderniseerimine. A2G pakett on ilmselt tasuline lisavarustus.

Mnjah, üldiselt nõus enamvähem sinu öelduga.
Aga kui vaadata seda värki võimaliku konflikti aspektist riikide kaupa?

Kui saaksime Hornetid. Soomlased lennutavad Horneteid. Kui nad veel "soomepoisse" mäletavad, siis on võimalus ehk nende juba kogunenud know-howd ja värki kasutada ja ehk saab häda korral mõne unikaalse mutrikesegi. Brothers in arms.

Rootsi ja Gripenid... Me oleme niipalju värki juba rootsist saanud, ehk saame veelgi... kas me nende viimast versiooni datalinkist saame? kahtlane. Aga Gripen C/D oleks äge küll juba.

F16 praegu ei näegi nagu reaalset võimalust kuskohast need masinad tulla võiks. Abi osas, teagi kohe, Poolakatele ma ei loodaks, Norrakad ehk? Hollandlased? ei tea. Üle lombi on kaugel kui kiirelt vaja miskit.

Relvadest: A2G võimekus peaks kindlasti olema, ARM võiks ka diilis olla, A2A mõttes on kõik nö okei, kui AIM-120 ja AIM-9 pardal oleks, see on kõikkidesse integreeritud. Pommiassortii võiks ka ikka olla.

Kui nüüd idanaabri tehnika poole vaadata. Oletame, et me saame kusagilt paar nuditud MiG-29 või Su-27 mingit derivaati... Lennutunde näeks need masinad vähem, varujuppidega hakkaks üks kanitell pihta ja kokkuvõtteks oleks sitt lugu.

Pilukad ja konnaõgijad, see oleks ime kui mingi diil nendega lähipäevil sünniks.

Tsehhide L'idest ehh... hea masin, aga kontseptsioonilt treeninglennuk juurdepoogitava mõningase relvavõimalusega. Kui meil on võimalus, neid koolkonna ülestöötamiseks hankida, oleks okei. Ja siis eelpoololevate variantide taoliste poole edasi vaadata. Ja praegu umbes nii lähebki vist...

Hornet on kallim ülal pidada. Samas maanteeaktsioonideks kaugelt sobivam kui F-16 - võimas tiivamehhaanika (tagatiib terve tiiva laiune), lai ja tugev telik, pidevaks kasutamiseks pidurduskonks, väikestel kiirustel paremini juhitav. 2 mootorit lisab hoolduskulu, sest palju kalleid asju on mootoritega seotud + vähe vaba ruumi kere sees.

Lennudünaamikalt on F-16 selgelt parem (isegi A- mudelid), tõusuvõime parem, TW ratio parem, kiirendus parem. Hornetil on parem deg/sec väikestel kiirustel ning AoA poole suurem (25 vs 52 kraadi). Paljud F-18 omadused on toodud tegelikult ohvriks USN nõuetele. USN lendab isegi 7.5G piiranguga.

Gripen on nagu kompromiss kahe vahel, kusjuures harju keskmisest on üht-teist maha lahutatud. Samas pole NATO kompatiibel, st liitlaste baasidest suurt abi ei saa. Isegi mingi 4 lennukit kuskile saata tähendab vajadust transpordilennuk kuu kamaga kaasa panna.

Ameeriklastel on relvavõimekused selgelt paremad ja platvorm kergesti laiendatav (nt Türgil kannab F-16 AGM-84 Harpooni). Gripen pole minuteada nt ARM- võimeline.

Ja veel. Ameerikla lennukitele (sh ka F-4-le) on saadav päris korralik romula teenus ja kasutatud jupid kuni tervete airframedeni välja. Gripenile ei ole, kõik mis katki läheb, tuleb uuena osta. Näiteks eksimus angaari manööverdamisel võib siis kallis olla. F-18 remondi vabrik Soomes olemas. Ehitasid ühe lennuki isegi ümber (tõsi, see kukkus alla ka).

http://www.amarcexperience.com/AMARCTour.asp

Hmm, nad juba ammu arendasid ARM võimalust.

To Kapten Trumm:


Kõigega nõus, mis eelmiste postitustega öelnud oled, aga selgusetuks jääb see, mida mõtled selle all, et Saab Gripen on F-16 ja F-18 vahel???? F-16 MLU vs JAS-39D peaks manööverdusvõimelt parem olema rootslane ja seda ka ameeriklaste enda sõnul. Ma olen näinud usutlust Norra AF piloodiga, kus peale õppuseid rootslastega tõi ta välja, et F-16 oli simuleeritud A to A lahingus outclassitud JAS-39 D poolt. Ja JAS-39 suudab ka laevavastast raketti kanda RBS-15 näitel. Saab on minu hinnangul selgelt parem valik. Seda enam, et Rootsi on oma lennuväe suurust vähendamas ning arvata on, et ka neil on 204 suuruse lennukipargi kohta suht korralik varuosade ladu ja hooldusbaas meie lähedal- ei ole nii, et aint ameerika lennukitele on saada odavadi osi aga teistele mitte. Pigem selle Rumeenia F-16 hanke hinna ajaski lakke üüratu kulu kasutatud lennukite müügieelsele hooldusele ja varuosade baasi loomisele.

JAS-39 peamine probleem tema A-D versioonis on lühike lennuulatus ja kandevõime, aga arvsetades meie piiratud sõjateatri suurust vaevalt see probleem on. Ei usu, et meie lennukid ka sõja korral VF piiri julgeks rikkuda. Tšehhide otsuse juures jäi Gripeni kasuks kõige kõvema argumendina odvad hooldekulud isegi võrreldes F-16 ning MBDA Meteori lisandumine Gripeni relvastusse, mis peaks Saabi A to A võimekuse arvestataval tasemel hoidma veel pikka pikka aega + tulevikus up-grade võimalus võimsamate mootorite ja AESA radariga. Ei f-16 ega f-18 peale ei ole hetkel Meteor kalsssi AtoA raketti tulemas. Lisaks see, et Grippeni RCS on väiksem nii F-18 kui ka F-16 omast.

Huvitavat lugemist siit F-16 vs JAS-39 teemal

Sweden has been participating more and more in international excersises, flying with/against U.S, Norweigan and Finnish airforces. The outcome has proven that the Gripen far exceeds the capabilites of earlier generation fighters such as the F-16A/B/C/D and F/A-18C/D. There has been WVR dogfights aswell as BVR engagements. I've had the great opportunity to meet and talk to several Gripen pilots during the summer and all of them say the same thing(although not in the excact same words). In WVR combat against F-16's the Gripen showed to have no problem in position itself on the tail of the F-16, and the F-16 could not match the superb manouverability of the Gripen, offered by its unstable delta/canard configuration. The Gripen cannot match the T/W ratio of the U.S fightes but the Gripens more modern aerodynamic design allows it to pull tighter turns witout losing momentum. In the words of one of the Gripen pilots: "If the F-16 and Gripen would both excecute a 9G turn, the F-16 would lose alot more airspeed in that turn than the Gripen". In BVR there was no contest at all.
In excersises with Finnish F/A-18's the Gripen won ALL of the WVR and BVR fights. The TIDLS proved to be a superior tool in the BVR fights. The F/A-18's were hit with multiple simulated AMRAAM shots, before they even knew that the Gripen fighters were present. The Gripen pilots said in WVR dogfights the F/A-18 became easier to take out the lower they went, and at 2000m, there was simply no contest.

Juhani ka kuskil teemas kirjutas, et Gripenile FAF konkursil sai saatuslikuks vaid see, et ta ei jõudnud selleks ajaks lihtsalt täielikult valmis.

Kompromiss - stardi- ja maandumisomadused F-18-lt ning kiirusomadustelt F-18-st parem (kuid jääb F-16-le alla). Miinus mõned asjad, siis ameeriklastel on põhivarustuses, kuuluvad seal (kalli) lisavarustuse nimekirja