www.militaar.net

Juhani Putkinen kirjutas:Siin saaks arutada ka üksikasju. Näiteks VGl on Guste - kuidas neid oleks vaja kasutada, et gustimees jääks ka ellu. Vastas on lahingtanke ja jalaväe lahingumasinaid. Kui gustimees teeb pauku kas või ühe lahingutanki vastu nii ta samas reedab enda asukoha välja.

Pauk ja sääred on ainus taktika. Positsioon eeldab, et lasta saaks ning, et oleks kohe kuhugi peituda tule eest. Ideaalis maja taha metsa.

Kilo Tango kirjutas:

Juhani Putkinen kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:Küsimus - kas sissi käsutuse olevate vahenditega saab ehitada kargavat miini. Ehk siis laengut, mis hüppab maast üles ja kärgatab siis. Pmst. tähendab see kahurit (PVC toru), mille põhjas asub väike laeng, siis on papptropp ning siis kärgatav kogum koos kildmaterjaliga. Küsimus on selles, kas on võimalikud kättesaadavate vahenditega panna "kärgatav kogum" ilistatult plahvatama nii, et too ei lõhkeks ei maa sisse kaevatud toru sees ega ei toimuks ka 30m kõrgust ilutulestikku. 2-3m kõrgune lend oleks paras.

Teine idee, mis mulle pähe tuli, on mineerida maanteepostid. Need on meil ju nüüd toredad plastmassist torud, mille sisse saab igasuguseid üllatusi sokutada. Näiteks kruvide/naeltega või parema puudumisel kasvõi graniitkruusaga segatud lõhkeainet.

On väga hea mõelda igasuguste IEDte peale - aga ilmselt on parem mitte kirjeldada neid täpselt siin avalikus foorumis. IED ja veel paigutatud nii, et seda pole lihtne leida on suurepärane relv.

Juhani Putkinen kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:

Juhani Putkinen kirjutas: On väga hea mõelda igasuguste IEDte peale - aga ilmselt on parem mitte kirjeldada neid täpselt siin avalikus foorumis. IED ja veel paigutatud nii, et seda pole lihtne leida on suurepärane relv.

Võtame selle kirjelduse oma postitustest maha.

Juhani Putkinen kirjutas:Siin saaks arutada ka üksikasju. Näiteks VGl on Guste - kuidas neid oleks vaja kasutada, et gustimees jääks ka ellu. Vastas on lahingtanke ja jalaväe lahingumasinaid. Kui gustimees teeb pauku kas või ühe lahingutanki vastu nii ta samas reedab enda asukoha välja.

Tankitõrje jagu koosneb kuuest võitlejast ja kahest Gustavist, kui teha jao=VG varitsus siis tuleks leida selline positsioon kus saaks gustavite tulesektorid ühilduma, põhimõtteliselt peaks varituses jõudma ühe gustaviga ühelt positsioonilt teha kaks laksu(TT erala kursusel niimoodi õpetati), samas pärast esimest reedad oma asukoha ja abi peab siis väga kärmelt uuest laadima. Teine võimalus olekski varitsus kahe gustaviga ja kumbi teeb ühe lasu, esimene võib olla kasvõi roomikusse, saab tanki seisma ja teine laseb pärast esimest tabamust külge, mitte mingil juhul torni, sest sinna ei tekita Gustavi lask piisavalt kahju, samas külge peaks läbistama + aktiivsoomust(tandem-kumulatiiv).
Kahe Gustaviga tegime varitsust laskelaagris Keskpolügonil, õnnestus koguni nii hästi, et olime 2007. a. parim TT-jagu KUP-is.

Kilo Tango kirjutas:

Juhani Putkinen kirjutas:Siin saaks arutada ka üksikasju. Näiteks VGl on Guste - kuidas neid oleks vaja kasutada, et gustimees jääks ka ellu. Vastas on lahingtanke ja jalaväe lahingumasinaid. Kui gustimees teeb pauku kas või ühe lahingutanki vastu nii ta samas reedab enda asukoha välja.

Pauk ja sääred on ainus taktika. Positsioon eeldab, et lasta saaks ning, et oleks kohe kuhugi peituda tule eest. Ideaalis maja taha metsa.

See on üks võimalus, aga mitte ainus. Kas võidujooks lahingutankiga on mõnus?

Martti kirjutas:

Juhani Putkinen kirjutas:Siin saaks arutada ka üksikasju. Näiteks VGl on Guste - kuidas neid oleks vaja kasutada, et gustimees jääks ka ellu. Vastas on lahingtanke ja jalaväe lahingumasinaid. Kui gustimees teeb pauku kas või ühe lahingutanki vastu nii ta samas reedab enda asukoha välja.

Tankitõrje jagu koosneb kuuest võitlejast ja kahest Gustavist, kui teha jao=VG varitsus siis tuleks leida selline positsioon kus saaks gustavite tulesektorid ühilduma, põhimõtteliselt peaks varituses jõudma ühe gustaviga ühelt positsioonilt teha kaks laksu(TT erala kursusel niimoodi õpetati), samas pärast esimest reedad oma asukoha ja abi peab siis väga kärmelt uuest laadima. Teine võimalus olekski varitsus kahe gustaviga ja kumbi teeb ühe lasu, esimene võib olla kasvõi roomikusse, saab tanki seisma ja teine laseb pärast esimest tabamust külge, mitte mingil juhul torni, sest sinna ei tekita Gustavi lask piisavalt kahju, samas külge peaks läbistama + aktiivsoomust(tandem-kumulatiiv).
Kahe Gustaviga tegime varitsust laskelaagris Keskpolügonil, õnnestus koguni nii hästi, et olime 2007. a. parim TT-jagu KUP-is.

Väga hea mõte.

Guste mitte kasutada hajutatult vaid kontsentreeritult ja koordineeritult.

Aga veel midagi?

Viimane kord, kui soomustatud kolonn liikus Pihkvast Tallinna poole avanes selline pilt http://nagi.ee/photos/militaarnet/9759849/ - kõik need välja vahtivad peanupud peaks suruma esimese päeva lõpuks soomuki sisse st. peaks piirama nende ümbruskonna vaatlusvõimet (snaiprid). Soomukite vahelised vahemaad ei ole väga pikad e. võimalik edukalt tekitada kaotusi ka 120mm miinipildujatega, seda enam, kui sihtmärgiks on mingisugune ristmik, kus soomukid peavad näiteks keerama.

Kohaliku sissijao kasutamine

Kohaliku sissijao meeskond on 10=1+3+6 või 10=4+6.
On ka võimalik, et jao ülem on ühe patrulli juhataja, niisiis tugevus oleks 3+6=9.
10 mehe meeskond on soovitavam, millal keegi võib olla haige või haavatu ja ülem on niisiis reservi.
Meeste tsiviilne elukoht on samal territooriumil, kus need võitlevad.
See on suur eelis, et meeskond teab kohalikud teed, sillad, metsad, teeradad metsas,
jõed, küngad, ehitused, kütteainejaamad, talud, firmad ja inimesed.
Jagu peaks juba rahuajal harjutada samal maastikul seesama ülesandega ja selle variatsioonidega.
Rahuajal oleks hea teha kõike tähtsamad varjatud kolme mehe bunkrid,
vaatlusbunkrid ja materjalipeidukud (ei veel materjalid sees).
Ja see kõik nii varjatust, et kindlasti ei teaded nende asukohist voola mujale.
Kui keegil on hea joonistus kolme mehe varjatust bunkrist, kus on ka lavatseid ja paik kaminale,
nii oleks hea panna selle joonistus selle foorumile nähtavale.
Küsimus ei ole metsavendluse nostalgisest uuesti esile äratamisest.
Metsavendlus on erinev ja püha asi. Mina austan seda väga palju!

Kohalik jagu tegutseb peamiselt hajutatul võitlusviisil tee kõrval kolme mehe patrulleis.
Öö ja pimedus, vihm, lumi, pakane, udu, torm ja müra ovad sissi liitlased.
Tema liikub metsas, kus on õhuvarjulik.
Kopterid soojuskaameraga ovad sissi kõike ohtlikumid vastased.
Sissi ei liiku tee peal. Teed ovad vaenlase jaoks!
Ühe patrulli vastutava ala pikkus on umbes 1 – 1,5 km ja terve jao 3 - 4,5 km tee kõrval.
Jaol on oma tõetusala 3 - 5 km kaugusel tegevusalalt (teelt).
Tõetusala on lai ja pakub mõnda varupositsiooni, kus ovad puhkamise ja hoolduse asukohad.
Jao tugipunkt peab olema õhuvarjulisel alal, kuhu vaenlane ei maastiku poolelt lihtsalt tule.

Kohaliku sissijao relvad ja vahendid (10 meest, kõike olulisemad vahendid):
- külgmiinid 18 tk/ööpäev
- kaugeõhkimise komplekt (kasutajal) 3 tk
- kaugeõhkimise komplekt (miinide juures) 12 tk
- suunkildmiinid 3 tk/öp
- lõhkeaine 30 kg (+elektridetonaatoreid)
- täpsusvintpüss 1 tk
- ÖT rakett 3 tk
- automaat 9 tk (peamiselt enesekaitseks)
- andmeside raadiojaam (kui on ka luureülesanne)
- tõidumoona (vähemalt kolme kuu jaoks)
- laskemoona
- medimaterjal

Kohaliku jao patrullid tegutsevad peamiselt öösel.
Need monteerivad ühe öö jooksul külgmiineid ja suundkildmiineid selle öö ja järgmise päeva jaoks.
Tähtis on maskeerida need miinid hästi, mis lastakse õhku päeval.
Esimesel ööl enne esimest pauku monteerimine on turvalisem.
Üks patrull laseb ühe öö jooksul umbes kolm tükki.
Kui kõik õnnestub, nii kolm kergem tanki on elimineeritud, jaol kokku 9 tk.
Kui miineid on monteeritud päevä jaoks, nii lisaks võib tulla teised 9 tk.
Ühe ööpäevä jooksul niisiis tervele jaole 18 tk.
See on maksimaalne määra, kui kõik õnnestub hästi.
Tähtsamad sihtmärgid ovad vaenlase hooldussõidukid (ja staabisõidukid).
Kui näiteks kütteaine lõppub, nii tankid ei liiku.
Kohalik sissijagu hakkab võitlema esimeseks algates kohe riigi piirilt.
Selle pärast oleks hea, et jaol oleks andmeside raadiojaam,
et see võiks anda edasi luureteadeid vaenlase liikumisest ja tugevusest.
Andmeside on sisside kasutusel palju parem kui kõneraadio,
kuulub ainult lühik priiksu ja jälle on vaikus.
Miinid monteeridakse 200-400 meetri vahedega.
Kui olukord on jälle rahulik, patrull keerab tagasi tee kõrvale ja uus pauk.
Kaugeõhkimise komplektiga vaatluspunkt võib olla 300-600 m kaugusel, kui nähtavus on hea.
Öösel peab kasutada mingisuguseid valgusmetoodeid taga (LED, hele taevas, kuu valgus jne.)
Komplekt pakub hea võimaluse eemalduda pärast pauku turvalisest ilma oma kaotuseid.
Kohaliku sissijao ettevalmistatud, planeeritud ja koordineeritud tegevus on äärmise tõhukast ja ka kulutõhukast.
Ma arvaan, et enamus ei tea ja mõista seda.
See kirjutus ei ole valmis, ainult lühik üldine sissejuhatus teemasse.

Qtec'i kirja juurde pilt viimasest Venemaa sõjast. Siinkohal küsiksin omalt poolt, et miks te arvate, et vaenlane tuleb mööda teid? Peale esimest varitsust hakkatakse võimalikes kohtades kahtlastest kohtadest ümbersõite tegema ning kui see ei õnnestu, siis (nagu kangleaspioneer kusagil viitas) tellitakse selle peale kaudtuli.



http://lsd-25.ru/2008/08/14/voyna-v-yuz ... babchenko/

kaur3 kirjutas:Qtec'i kirja juurde pilt viimasest Venemaa sõjast. Siinkohal küsiksin omalt poolt, et miks te arvate, et vaenlane tuleb mööda teid? Peale esimest varitsust hakkatakse võimalikes kohtades kahtlastest kohtadest ümbersõite tegema ning kui see ei õnnestu, siis (nagu kangleaspioneer kusagil viitas) tellitakse selle peale kaudtuli.

See ongi täpselt see põhjus, mille pärast ma arvan, et esimene mats peaks olema võimalikult tugev, selmet lätsutada mingi võitlusgrupiga ja sundida kolonni liikuma mööda ettearvamatuid teid.

Mis toob jällegi selle teemani, et Eestil on vaja rohkem raskerelvastust. Eriti just kobarmoonaga raketilaskjaid.

Sissindust ei või ka unustada, Eestis on vähe avaraid põlde tegelikult, kus lahedalt otse minna saab. Ikka tuleb mõni kraav või jõgi ette. Just Ida-Eestis ja Lõuna-Eestis on selliseid lagedaid alasid vähe (sood, metsad, künkad) ja peab hoidma teedele. Suuremate torude kohta öeldakse kohe, et raha pole. Sissikraami kohta ei saa öelda, et ei jõua osta, saab öelda ainult, et me ei taha seda osta.

Jaanus2, tõeliselt kiire (ja ilma zuumita) pilguheit kaardile näitas mulle, et suuremad rohelised alad on Tallinnast idas Voka ja Jõhi vahel ning peale seda alles seal, kus algab Kõrvemaa. Ülejäänud kohtades on lagedaid piisavalt, kus kaarega ümber liikuda.

Detailsemalt uurides peaks pilt vist veidi parenema. Siis ilmuvad ka väiksemad metsatukad jm. Näiteks tükeldavad suuri maaparanduse tagajärjel tekkinud põllumassiive tihti paris järsud ja sügavad magistraalkraavid. Neid roomiksõidukeid need vist küll ei takista, kindlalt küll ei tea.

Kas keegi on kursis Austria Jagdkampf'i kontseptsiooniga? Kas keegi oskab viidata mittesaksakeelsetele allikatele? Paistab tegemist olevat VG Austria veriooniga. Vt ka hinnangut.

Paper no. 13. "The Austrian Mountain Battalions and the Jagdkampf Forces." 1 March 1983.

Austrian plans for the use of ultra-light infantry in a frontless defense against invading forces is unique among modern armies. The concept and plans for implementation are deemed unrealistic, although the organization of the light infantry has some enlightening aspects.

http://www-cgsc.army.mil/carl/resources ... el2.asp#17

http://www.hschbtl832.de/Homepage.data/ ... lecke2.gif

kaur3 kirjutas: http://lsd-25.ru/2008/08/14/voyna-v-yuz ... babchenko/

Ääremärkusena: Selles kataloogis on ka üks pilt, kus venelased on ilmselt pihta saanud oma tanki pildi peale saanud: