Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamiseks
-
- Liige
- Postitusi: 1068
- Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
- Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
- Kontakt:
Ei saa kohe üldse mainimata jätta, et kõige olulisem kiirus on siiski positsioonilt lahkumise kiirus. See, kas masin suudab sõita 25 või 70km/h on minuarust üpriski teisejärguline.
Ma ei tea D30 väljaõppinud personali poolt kokkupakkimiseks ja lahtivõtmiseks kolivat aega. Samuti ei tea ma ka seda, kui kiiresti võiks kas upitajal või siis mõnel muul veokil see protsess toimuda.
Oletame, et praegusel kuju läheb laskeasendisse saamiseks 30min ja peale viimast lasku äratulekuks 20min (tegemist on oletusega, mis tugineb suuresti selle foorumi muudel teemadel). Ning masina sõidukiirus on transpordiasendis 70km/h ning keskmine liikumiskiirust punktist A punkti B näiteks 60 km/h.
Ning näiteks upitaja laadsel töötaval asjal oleks lahti ja kokkupakimine mõlemad 3 minutit? (on need arvud teoreetiliselt võimalikud, ma ei tea). Ning keskmine liikumiskiirus 20 km/h
Positsioonide kaugus on 2km.
Järelveetav D30 teeb oma lasud ära ja ajaarvamine läheb lahti: 20min kokkupanek. Kiirusel 60km/h läbitakse 2km kahe minutiga. Ning lahtipakkimine võtab veel 30min. Ehk siis viimasest lasust uuel positsioonil esimese lasuni 52min.
Upitaja teeb viimase lasu ära:
Pakib kokku-3min
Sõidab 2km kiirusel 20km/h-6min
pakib lahti-3min
KOKKU:12min positsioonivahetuse aeg. Ei ole suurtükkide kasutamisega kursis, aga oletades ühe löögi kestvuseks 2min (kauem poleks D30 puhul tervislik ühelt kohalt lasta) saame me sellise tulemuse, et upitaja jõuab 3,9 korda kiiremini positsioone vahetada.
Seega masina liikumiskiirus ei tohiks selles kontekstis väga oluline olla.
Tõsi, transpordieesmärkidel tuleks 25km/h maksimaalkiirusega masinale vist küll mingi veduk hankida. Ehk kannataks võtta selle laskemoona ja ülejäänud hooldemeeskonda vedava veoki sappa.
Ma ei tea D30 väljaõppinud personali poolt kokkupakkimiseks ja lahtivõtmiseks kolivat aega. Samuti ei tea ma ka seda, kui kiiresti võiks kas upitajal või siis mõnel muul veokil see protsess toimuda.
Oletame, et praegusel kuju läheb laskeasendisse saamiseks 30min ja peale viimast lasku äratulekuks 20min (tegemist on oletusega, mis tugineb suuresti selle foorumi muudel teemadel). Ning masina sõidukiirus on transpordiasendis 70km/h ning keskmine liikumiskiirust punktist A punkti B näiteks 60 km/h.
Ning näiteks upitaja laadsel töötaval asjal oleks lahti ja kokkupakimine mõlemad 3 minutit? (on need arvud teoreetiliselt võimalikud, ma ei tea). Ning keskmine liikumiskiirus 20 km/h
Positsioonide kaugus on 2km.
Järelveetav D30 teeb oma lasud ära ja ajaarvamine läheb lahti: 20min kokkupanek. Kiirusel 60km/h läbitakse 2km kahe minutiga. Ning lahtipakkimine võtab veel 30min. Ehk siis viimasest lasust uuel positsioonil esimese lasuni 52min.
Upitaja teeb viimase lasu ära:
Pakib kokku-3min
Sõidab 2km kiirusel 20km/h-6min
pakib lahti-3min
KOKKU:12min positsioonivahetuse aeg. Ei ole suurtükkide kasutamisega kursis, aga oletades ühe löögi kestvuseks 2min (kauem poleks D30 puhul tervislik ühelt kohalt lasta) saame me sellise tulemuse, et upitaja jõuab 3,9 korda kiiremini positsioone vahetada.
Seega masina liikumiskiirus ei tohiks selles kontekstis väga oluline olla.
Tõsi, transpordieesmärkidel tuleks 25km/h maksimaalkiirusega masinale vist küll mingi veduk hankida. Ehk kannataks võtta selle laskemoona ja ülejäänud hooldemeeskonda vedava veoki sappa.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
D-30 upitaja
Vabandan, kui mainin, et nüüd tuleks arvestada ka seda, et praegu tahab meeskond ka süüa ja sittuda ning 24h nad oma habitsa vägistamist ikka päeva lõpuks jutti ei tee. Kuid praegune süsteem sõltub suurel määral sellest meeskonnast. Mõte oleks luua ikkagi pidev ja tihe meeskondade rotatsioon, liikumine ja mitmekülgne moona poetamine (vähem tehnikat - rohkem operaatoreid). Räägime lähenemisest, mida ei kohta nö mammutarmeedes ka eelmainitud kallitel relvaplatvormidel. Mõte oleks kasutada olemasolevat tehnikat eeldatavalt kümnetes kordades rohkem.allatah kirjutas:...Ei saa kohe üldse mainimata jätta...
PS. visioon: D-30 upitajaid kogusel 30 tk oleks võimekuselt kolmesaja haubitsa vääriline ja seda vähem kui kahe kasutatud liikursuurtüki hinnaga.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Ma ei näe upitaja kiiruses küll olulist miinust. St. kuigi oleks hea, et ta no nii 60 ikka sisse võtaks aga see polegi niiväga oluline. Alati saab ju upitaja pärast ka jäiga haagisega takka võtta ning nii kiiremini distantsi läbida. Pealegi on nii kui nii vaja toetusveoautosid laskemoona järgi vedama jne. Upitaja enda ülesanne on maastikul positsioon kiiresti sisse võtta, töö ära teha ning jalga lasta. Lähimal teel aga ootab teda juba veoauto, mille takka ta haagitakse pikemateks ümberpaiknemisteks. Või on mu loogika kuskilt otsast väga mõõda?
Mis puudutab asja eelarvet, siis kõige keerulisem on töötava süsteemi välja mõtlemine ning projekteerimine. Kui seejärel on ka suudetud esimene reaalselt töötav prototüüp valmis saadud ning see õigustab ootusi, siis ollallaa - on peamised küsimärgiga kulutused juba selja taga. Need peamised küsimärgiga kulutused aga võivad olla ootamatult suured...väga suured. Siin ei pea loogika paika umbes nii, et upitaja miljon, ümberehitus miljon ja ongi asi valmis.
Mis puudutab asja eelarvet, siis kõige keerulisem on töötava süsteemi välja mõtlemine ning projekteerimine. Kui seejärel on ka suudetud esimene reaalselt töötav prototüüp valmis saadud ning see õigustab ootusi, siis ollallaa - on peamised küsimärgiga kulutused juba selja taga. Need peamised küsimärgiga kulutused aga võivad olla ootamatult suured...väga suured. Siin ei pea loogika paika umbes nii, et upitaja miljon, ümberehitus miljon ja ongi asi valmis.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10214
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Eee... Militaarias kipuvad asjad muidugi isepidi olema aga mujal maailmas on asjalood nii, et prototüübi valmistamine on 20% arenduskuludest ning selle tootestamine on 80%.Qtec kirjutas:Ma ei näe upitaja kiiruses küll olulist miinust. St. kuigi oleks hea, et ta no nii 60 ikka sisse võtaks aga see polegi niiväga oluline. Alati saab ju upitaja pärast ka jäiga haagisega takka võtta ning nii kiiremini distantsi läbida. Pealegi on nii kui nii vaja toetusveoautosid laskemoona järgi vedama jne. Upitaja enda ülesanne on maastikul positsioon kiiresti sisse võtta, töö ära teha ning jalga lasta. Lähimal teel aga ootab teda juba veoauto, mille takka ta haagitakse pikemateks ümberpaiknemisteks. Või on mu loogika kuskilt otsast väga mõõda?
Mis puudutab asja eelarvet, siis kõige keerulisem on töötava süsteemi välja mõtlemine ning projekteerimine. Kui seejärel on ka suudetud esimene reaalselt töötav prototüüp valmis saadud ning see õigustab ootusi, siis ollallaa - on peamised küsimärgiga kulutused juba selja taga. Need peamised küsimärgiga kulutused aga võivad olla ootamatult suured...väga suured. Siin ei pea loogika paika umbes nii, et upitaja miljon, ümberehitus miljon ja ongi asi valmis.
Enamasti on "upitajad" hüdraulilise ülekandega ja slepis vedamine nende tervisele kõige paremini ei mõju (umbes nagu automaatkastiga autod) Ja minu arvates on upitaja lihtsalt suurtükialuseks kasutamine ikka äärmiselt kallis projekt (0,5-1 milj maksab ilma ümberehitamiseta masin)
Kui lihtsalt iseliikuvat suurtükki vaja, siis tasuks võtta kasvõi vene GAZ66, töökindlam diisel peale visata ja mõnesaja tuhande eest teha hüdraulika, mis kiirendab suurtüki lahti/kokkupakkimist (et ei peaks kuvaldaga taguma) või tugijalad, mis lubaks kastist tulistada.
"Kõige parem sõjamasin on võimalikult lihtne sõjamasin" Seda armastas korrutada vene kroonus meie tehnikaprappor. Tavaliselt siis kui keegi oli järjekordselt tammealleel veoka peeglikronsteini katki sõitnud. Uralil oli selleks kõveraksväänatud raudtoru , letininnagu RBL 2.20. Kamazi sama detail oli alumiiniumist trapets ja rahvamajandusele läks see maksma 22 rubla.
(See komment siis sellega seotud, et pildil oleval upitajal on äärmiselt seksikad kumerad klaasid, mida saab ainult esindusest ca 10 000 tükk)
Kui lihtsalt iseliikuvat suurtükki vaja, siis tasuks võtta kasvõi vene GAZ66, töökindlam diisel peale visata ja mõnesaja tuhande eest teha hüdraulika, mis kiirendab suurtüki lahti/kokkupakkimist (et ei peaks kuvaldaga taguma) või tugijalad, mis lubaks kastist tulistada.
"Kõige parem sõjamasin on võimalikult lihtne sõjamasin" Seda armastas korrutada vene kroonus meie tehnikaprappor. Tavaliselt siis kui keegi oli järjekordselt tammealleel veoka peeglikronsteini katki sõitnud. Uralil oli selleks kõveraksväänatud raudtoru , letininnagu RBL 2.20. Kamazi sama detail oli alumiiniumist trapets ja rahvamajandusele läks see maksma 22 rubla.
(See komment siis sellega seotud, et pildil oleval upitajal on äärmiselt seksikad kumerad klaasid, mida saab ainult esindusest ca 10 000 tükk)
Upitajaga kihutamine on omaette ooper
Kerekülge jäigalt kinnitatud esisild ja ka ilma mingi vedrustuseta tagasild kipub isegi korralikul teel hüppama nagu konn ja sirget joont on sellega üpris raske pidada. 66 teeks talle ükskõik mis mootoriga kihutamises ära. Samas manööverdada sellega 66-est tunduvalt lihtsam-kiirem.
Minu sümpaata kuulub aga hoopis roomikplatvormidele! Miinuseid on nendelgi aga plussid kaaluvad miinused kindlalt üle.

Kerekülge jäigalt kinnitatud esisild ja ka ilma mingi vedrustuseta tagasild kipub isegi korralikul teel hüppama nagu konn ja sirget joont on sellega üpris raske pidada. 66 teeks talle ükskõik mis mootoriga kihutamises ära. Samas manööverdada sellega 66-est tunduvalt lihtsam-kiirem.
Minu sümpaata kuulub aga hoopis roomikplatvormidele! Miinuseid on nendelgi aga plussid kaaluvad miinused kindlalt üle.
Võibolla peaks olema üks partii (15...20tk) antud lahendusest (D-30 upitaja) näol üleüldse kaitseliitlastel oma koduhoovides kuskil võrumaa metsades. Las laskemoon olla kaitsemininisterligidele ladudes edasi. Kui vaja läheb, saab saata kulleriga laskepositsioonidele. Lisaks lahendaks see transpordiprobleemi, ning haubitsate hoiustamise, mis pidavat praegu osaliselt katmata kujul lageda taeva all talvituma. Haubitsa hoiustamine kodudes ei tohiks olla nö ministeeriumidele vms pinnuks, kuna koduvägivalda vms see ei ohusta
relvaplatvormina on D-30neid üleüldse vist mõtekas hoida pooles mahus kaitseliidu põhivara registris.

relvaplatvormina on D-30neid üleüldse vist mõtekas hoida pooles mahus kaitseliidu põhivara registris.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Mõtlesin ka ise selle peale. Zuzana hinnaks on pakutud 35 miljonit eeki. 24tk neid 875miljonit, mis on umbes täpselt sama raha, mis kulus miinipaatidele...
Samas tulejõudu on neil õigel kasutamisel ning juhtimisel kordades rohkem kui olemasolevatel 155mm järelveetavatel. Seda just tänu nende MRSI võimekusele.
Samas tulejõudu on neil õigel kasutamisel ning juhtimisel kordades rohkem kui olemasolevatel 155mm järelveetavatel. Seda just tänu nende MRSI võimekusele.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10214
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Kui sihtimine ja sihitamine ümber ehitada ning automatiseerida, oleks sellel mõttel relva väikese kaalu tõttu isegi võimalik teatavat jumet leida, sest sellise toru ringi loksutamiseks vajalikku sõidukit on lihtsam leida ja tulemus oleks üsna kerge ja suure operatiivsusega. Aga:maanus kirjutas:Kas keegi teab mis 105-stest haubitsatest saanud on? Need tuleks pookida iseliikuvatele platvormidele, kompenseerimaks nende väikest tuleulatust j.n.e. See oleks Low-End.
1. Kas need torud mitte juba lobedaks lastud ei ole nii, et vastavat mõõtu moona on raske leida. Minu teada ei ole nende 105mm moon ka Nato standardile vastav aga siin võin eksida.
2. Rate of fire öeldakse olema 40 laksu tunnis ehk siis 1 pauk pooleteise minuti peale. Näit. FH 70 laseb 3-6 laksu minutis. Tõsi, see kõlab üsna ebausutavalt ning sõdur.com annab H61-37 kiiruseks sootuks 6 pauku minutis.
5-6 lasku minutis on 105-ga kindlasti võimalik saavutada, aga relvade tehniline seisukord annab soovida. Lahinglaskmisel 2008 aasta kevadel kas 5 või 7 km peale ei allunud tuli korrektuuridele praktiliselt üldse. Kuipalju on selles süüdi logisevad sihikud ja ladudes seisnud laengud ja laskemoon (neid annaks lihtsamalt uuendada) ja kuipalju kulunud relvaraud, ei tea.Kilo Tango kirjutas:1. Kas need torud mitte juba lobedaks lastud ei ole nii, et vastavat mõõtu moona on raske leida. Minu teada ei ole nende 105mm moon ka Nato standardile vastav aga siin võin eksida.
2. Rate of fire öeldakse olema 40 laksu tunnis ehk siis 1 pauk pooleteise minuti peale. Näit. FH 70 laseb 3-6 laksu minutis. Tõsi, see kõlab üsna ebausutavalt ning sõdur.com annab H61-37 kiiruseks sootuks 6 pauku minutis.
Praktiline laskekaugus ja lõhkepea kaal on H61-37'l samaväärsed 120 mm miinipilduja omaga, pealegi on nii väikese kauguse peal ülanurgaga laskmine vast isegi eelistatud. Seega pigem lahendada 120 mm miinipilduja tõstmine iseliikuvale platvormile.maanus kirjutas:Kas keegi teab mis 105-stest haubitsatest saanud on? Need tuleks pookida iseliikuvatele platvormidele, kompenseerimaks nende väikest tuleulatust j.n.e. See oleks Low-End.
kilo tango, kuskohast see 40 laksu tunnist tuleb??!! mõtle ise, mida 6 meest teevad poolteist minutit?? hästi väljaõppinud meeskond teeb 8-10sekiga laksu ära.
105mm laseb 6 lasku minutis ja nii ongi, suurtykid peaks olema mu meelest jaotatud nii, et 155mm 1 jalaväebrigaadi all, d30 peaks olema kaitseringkondadel ja 105mm kuskil reservis<---seal need 105mm ongi. ega neid niisama maha kantud kyll ei ole, sest neile on nii mõnedki patareid välja koolitatud, ja noid reserviste pole minu teada ringi ka koolitatud, vähemalt mulle pole keegi teada andnud
105mm laseb 6 lasku minutis ja nii ongi, suurtykid peaks olema mu meelest jaotatud nii, et 155mm 1 jalaväebrigaadi all, d30 peaks olema kaitseringkondadel ja 105mm kuskil reservis<---seal need 105mm ongi. ega neid niisama maha kantud kyll ei ole, sest neile on nii mõnedki patareid välja koolitatud, ja noid reserviste pole minu teada ringi ka koolitatud, vähemalt mulle pole keegi teada andnud

paraadil näeme, raisk
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist