www.militaar.net

kui saladus pole, siis kui palju antiigis selline asi maksis?

200 ( olen ta tuttav )

Kiivreid pole ma taastanud, küll aga vanasõidukite plekkosi (poritiivad jms), põhimõte peaks olema aga sama.

Hävinud osa on enam-vähem terviklikult sfääriline pind. Mina lõikaks ribadeks roostetanud osa välja ning valmistaksin plekitahvlist uue sfäärilise osa plekki ettevaatlikult kumeraks pinnides (umbes nagu Tartu Autoremonditehases valmistati kunagi TA-busside sfäärilised nurgad).

On vastava sfäärilisusega paik valmis kummitud, siis lõikaksin paiga täpselt augu suuruseks ning keevitaksin MIG-keevitusega täpselt ettevaatlikult punkthaaval õige koha peale. Millele järgneks keevisliite käiamine-lihvimine. Korraliku keevisliite korral ei jää peale lõpplihvimist see oluliselt näha, st pahtlile jääb üsna vähe "tööd".

Ülejäänud tugevate roostepesadega vana detaili töötleksin kas ortofosforhappe derivaadiga (buvanool vms) või parem oleks algul isegi veidi soolhappega. Need tehnikad peaksid rooste "ära sööma", mis peaks välistama selle uuestitekkimise värvkatte all. Siis nagu autogi värvimisel happekrunt, täitekrunt, pahtel, lihv (pahtel, lihv) + välisvärv. Kasvõi roostepesad tuleb töäis pahteldada/lihvida.

Kordan veelkord - ma ei ole kiivreid taastanud, küll aga vanasõidukite plekkosi, millele tuleb läheneda just nii, nagu ma kirjeldasin. Tööd on jah seal ikka omajagu.

Hädine hädavariant on asi altpoolt klaasriidega lappida roostevõrgu peale - sel juhul on parandus aga altpoolt näha ning allesjäänud rooste võib hiljem taas aktiveeruda ning igasugused "epovaigud" ja muud polümeermaterjalid/värvid metalli pealt lahti ajada.

Tegin gaasipliidil aukliku koha kuumutamise abil pehmeks. Suure vaevaga sai kiiver sirgeks löödud. Nüüd alustan agude lappimisega.

mõlgist eemaldatud kiiver:

Tublit vaeva oled näinud täna!

ats kirjutas:Tegin gaasipliidil aukliku koha kuumutamise abil pehmeks. Suure vaevaga sai kiiver sirgeks löödud. Nüüd alustan agude lappimisega.

Vaev oli arvatavasti küll suur, sest mõlgid on läinud suures osas välja. Aga edasi?

Minu kogemus aja ja rooste poolt puretud plekiga on küll selline, et kui sellisele kiivri keskosa laadsele "sõelapõhjale" nt traatkeevitust näidata, siis on tulemuseks ainult auk. Kardan, et metalli seal eriti enam ei ole ning nt isegi ortofosforhappe derivaadiga ("roostesurmaga") töötlemine võib üsna palju allesjäänud kohti veel hävitada, sest need koosnevad ainult roostest. Samas tähendab kiivri taastamine aga ju peale mõlkide väljalöömist kindlasti ka rooste eemaldamist. Sest igasugune pahtel, klaaskiud, värv vms hakkab nt isegi kõrge õhuniiskuse toimel rooste pealt end lahti ajama ning roostetamisprotsess jätkub...

Muidugi, kui eesmärgiks on spetsiaalselt kuivaks konditsioneeritud muuseumiruumis teda hoida, siis ei pruugi minu kahele viimasele lausele tähelepanu pöörata. Aga nt tavalise elumaja toas suvisel kütteperioodide vahelistel aegadel suuremate vihmaperioodidega on lugu juba teisiti...

Mõned teemad siit foorumist, mis võivad Sulle abiks olla
http://www.militaar.net/viewtopic.php?t ... ne&start=0

http://www.militaar.net/viewtopic.php?t ... sta%B4mine

Ise keevitand pole ja otsustasin jootmise kasuks. Jootsin keevituse asemel tina ja plekitükkidega augud kinni. Tulemus on üsna hea.

Kuidas edasi tegutseda?
Kuidas töödelda kiivri pind enne värvimist?
Millega ja kuidas pahteldada, lihvida?
Kas krunt värv enne või pahtel?

Pildid kah siis aukude täitmisest:

Vaatan kamraad oled tubli töö teinud.
Väga hästi on tinaga augud täidetud.
Jõudu.

Ime, et see tina sinna pidama jäi.

Vahepeal olen jõudnud niikaugele, et jootsin ühe rohkem roostetanud õhutusava korda.

Alustasin juba ka pahteldustöödega. Kasutasin Novol universaal autopahtlit (250g). Homme teen pildid ka

Sama õhutusauk enne ja pärast:

ats kirjutas:
Alustasin juba ka pahteldustöödega. Kasutasin Novol universaal autopahtlit (250g). Homme teen pildid ka

Ole hea, ära sellisele roostele küll pahtlit otse peale pane - see hakkab vähemagi niiskuse mõjul pahtlit lahti ajama!

Soovitan töödelda roostetanud pinda esmalt roostemuundajaga, nt Flora omaga või Buvanoliga, mis muudab rooste stabiilsemateks keemilisteks ühenditeks. Siis soovitan panna peale mingi roostevastane kruntvärv, nt auto keretööde juures esimese asjana kasutatav happekrunt. Ning siis täitekrunt ja alles täitekrundi peale pahtel.

Hädakorral asendab happekrunti-täitekrunti ka aerosoolpudelis olev roostevastane kruntvärv (nt Hagmans'i oma), mida saab igast hästivarustet autokeemiapoodidest.

Enne pahteldust lasin üle mingi spray auto rooste surmaga (Teboset ruosteen irrotin). Peale seda puhastasin ja tõmbasin suvalise musta aerosoolvärviga üle. Ei hakanud kruntvärvile raha raiskama, arvasin et tavaline aerosoolvärv ajab ka kuidagi asja ära. Lihvisin paarkorda ja siis pahteldasin üle. Ise jäin pahteldusega rahule.

Loodan, et rooste ei tungi läbi.
Niiskust see vast ei hakka saama, ega see auto pole? '

Pahteldusest pildid siin:

Ostsin poest värvi 0,9l toonuga ral6006. Kuidas ja kas peab ülde värvile lisama liiva? Selles samas foorumis lugesin, et lisada abrasiiv-liiva. Mida see endast kujutab ja kuidas värvimis protsess käib?

ai ai !!