www.militaar.net

Või kui palju oli ohvitseride hulgas joodike ning muid allakäinud tüüpe?

Maakeeli- sitaks. Tuletasin seda seltskonda meelde- ca 35-40% ohvitserkonda ja praporeid kuulus vähem või rohkem sedasorti publikumi hulka. Kes lõdva randmega tulid narjaadi razvoodile joomastena või lõhnadega, tehnilise territooriumi korrapidajatena " zapravili sebja i jesli što-to ostalos, , togda i raketõ spirtom", tegelesid soldatitelt raha laenamisega, et siis enne demblisse minekut ennast päevade kaupa peita ja mööda seinaääri hiilida, et maksmisest pääseda jne jne. Ja seda mitte "arenenud sotsialismi" võidukatel lõpuaastatel, vaid ikka kümmekond aastat enne seda. Kui põhimõtteliselt oleks pidanud veel kord majas olema. Nagu ma eelnevalt olen mitmel korral täheldanud- seltskonda oli seinast seina, aga kui EKV-s toimuks sama mis toona vägedes, siis peaks "Pealtnägija" olema eetris vähemalt kaks korda päevas. Sest vähemaga ei tuleks kardetavasti kohe kuidagi välja. Kui sigala kakskümmend emist toovad paberite järgi aasta jooksul kamba peale ilmale ÜHE elusa põrsa, sajast kanast saab kahe kuuga kümme ja need suudavad muneda samas ajavahemikus 19 muna, kui väeosa korrapidaja tirib oma unkasse üle linna tuntud "Ljuba"(keda järgmisel hommikul staabiülema sõnade kohaselt "...jebjot ves gorod i ne kak ne možet võjebat...") ja tarvitab seda abilisega vaheldumisi hommikuni, kui salastatud riikliku tähtsusega objekti valvaval karauuli tunnimees kägistab pool magasini kuulipüüdja laudseina ja asja kinnimätsimise huvides taritakse kohale kuhi padruneid, millest siis öö jooksul kujundatakse sobiva seeria padrunid(mis tähendas tongi väljakoukimist toodud padrunitest ja nende näpu vahel tulistatud hülssidesse pressimist, kuhu siis hiljem ka püssirohi ja kuul lisati etc etc...EKV on arenguruumi piisavalt, et NSVL reziimväeosas toimuvani küündida. Aga denissi küsimusele veel teise nurga alt vastuseks- kogu väeosa peale oli vast kümme-viisteist persooni, keda oleks võinud liigitada ohvitserideks, kes seda nime ka sisuliselt väärisid ja kellest oleks tasunud eeskuju võtta.

Lemet kirjutas:

Või kui palju oli ohvitseride hulgas joodike ning muid allakäinud tüüpe?

Maakeeli- sitaks. Tuletasin seda seltskonda meelde- ca 35-40% ohvitserkonda ja praporeid kuulus vähem või rohkem sedasorti publikumi hulka. Kes lõdva randmega tulid narjaadi razvoodile joomastena või lõhnadega, tehnilise territooriumi korrapidajatena " zapravili sebja i jesli što-to ostalos, , togda i raketõ spirtom", tegelesid soldatitelt raha laenamisega, et siis enne demblisse minekut ennast päevade kaupa peita ja mööda seinaääri hiilida, et maksmisest pääseda jne jne. Ja seda mitte "arenenud sotsialismi" võidukatel lõpuaastatel, vaid ikka kümmekond aastat enne seda. Kui põhimõtteliselt oleks pidanud veel kord majas olema. Nagu ma eelnevalt olen mitmel korral täheldanud- seltskonda oli seinast seina, aga kui EKV-s toimuks sama mis toona vägedes, siis peaks "Pealtnägija" olema eetris vähemalt kaks korda päevas. Sest vähemaga ei tuleks kardetavasti kohe kuidagi välja. Kui sigala kakskümmend emist toovad paberite järgi aasta jooksul kamba peale ilmale ÜHE elusa põrsa, sajast kanast saab kahe kuuga kümme ja need suudavad muneda samas ajavahemikus 19 muna, kui väeosa korrapidaja tirib oma unkasse üle linna tuntud "Ljuba"(keda järgmisel hommikul staabiülema sõnade kohaselt "...jebjot ves gorod i ne kak ne možet võjebat...") ja tarvitab seda abilisega vaheldumisi hommikuni, kui salastatud riikliku tähtsusega objekti valvaval karauuli tunnimees kägistab pool magasini kuulipüüdja laudseina ja asja kinnimätsimise huvides taritakse kohale kuhi padruneid, millest siis öö jooksul kujundatakse sobiva seeria padrunid(mis tähendas tongi väljakoukimist toodud padrunitest ja nende näpu vahel tulistatud hülssidesse pressimist, kuhu siis hiljem ka püssirohi ja kuul lisati etc etc...EKV on arenguruumi piisavalt, et NSVL reziimväeosas toimuvani küündida. Aga denissi küsimusele veel teise nurga alt vastuseks- kogu väeosa peale oli vast kümme-viisteist persooni, keda oleks võinud liigitada ohvitserideks, kes seda nime ka sisuliselt väärisid ja kellest oleks tasunud eeskuju võtta.

Sa ei vastanud minu küsimusele Eesti Mereväe kohta;)

Ehk siis kolmandik kuni pool ohvitseridest olid joodikud? Heh...


Ma olen piisavalt palju lapsepõlves suhelnud vanusekaaslastega kelle isad teenisid armees, ehk siis Matrossovi polgus, piirivalves, Kloogal, Ämaris, jne - ei mäleta ei erilist alkoholilembelisust ega liiderlust.

Pigem tolleaja töölisklassi taustal paistsid need ohvitserid, nende pered, ning nende elustiil ikkagi väga korralikena. Võrreldes tehasetöölistega, ehitajatega, kolhoosnikutega olid ikkagi oluliselt viisakamad ja korralikumad. Siin muidugi ka oma roll selles, et ohvitseri sissetulek oli oluliselt kõrgem kui riigis keskmine palk.
Nagu ütlen - võrreldes Tallinnaga, tundusid tolleaegsed sõjaväelinnakud nagu Ämari rahulike ning sõbralike paikadena. Rahvas oli väga sõbralik ja viisakas. Kõik tundsid kõike, sotsiaalne kontroll paistis tugev olema. Võis küsida esimest ettejuhtunut inimest - kus elab Ivanov või Petrov - kohe näidati käega.

Mäletan veel, kuidas ühel lenduril käidi garaazis sees ning pandi pihta neli kummi. Sellest tuli selline oblava, et kogu garnisoon seisis kõrvadel, kuni lõpuks leiti praporit kes seda tegi. Ma arvan et tänasel päeval poleks selline uudis kellegit üllatanud.

Sa ei vastanud minu küsimusele Eesti Mereväe kohta;)

?? Pidasid silmas seda, et kas purjuspäi põrandale sittumine etc. ehk siis laiemas mõttes joomaselt teenistuses viibimine ongi EKV kombeks. Selle ühe näite puhul järeldaks ilmselt et mitte. Samas, kui selliseid ja sarnaseid juhuseid koguneks ühe väeosa kohta kahe aasta jooksul paarkümmend või koguni sadakond(nagu minul oli võimalus poolteise aasta jooksul kogeda okrugis üldsegi mitte halvas kirjas olnud väeosas), siis võiks ilmselt järeldusi teha küll...Matrossovi polk ja Klooga... ei tahaks lugupeetava illusioone taas lõhkuma hakata, aga mõlemas kohas on õnnestunud kordusõppustel olla ja sealset ohvitserkonda 80-ndate kaskel ja teises pooles pisut lähemalt tundma õppida. Kloogal võttis meid näiteks vastu sinise silmaga kapten...ja teine samasugune saatis järgmisel päeval kahe veoauto starteri järele Tallinnasse tagasi, lubades nende hankimise puhul kordusõppustel kohal viibida oma äranägemist mööda. Vabakuulajana nii-öelda...Kui nüüd seda lauset järgida

Pigem tolleaja töölisklassi taustal paistsid need ohvitserid, nende pered, ning nende elustiil ikkagi väga korralikena.

siis mida arvata sest ülejäänud seltskonnast, keda siia aastakümneid (eriti enne OM) sisse veeti...

Et siis tuli zvodikomandöril mõte pähe võtta pargist Ural ja minna seenele...

Muide, naljatilk minul just praegu tuleb meelde, kuidas vist mitu korda olen ma poisikesena suure kambaga seentel käinud - koos ohvitseride ning nende lastega. Tõsi küll, autoks olid erinevad Uljanovski autotehase toodangu eksemplaarid. Päris palju kordi.

Kusjuures üks lapsepõlve väga erksas meenutus oli 1986a. 31august, pühapäev, viimane päev enne kooli algust. Läksime UAZ bussiga Aegviidu polügoonile. Ilus hommik oli kell 05.00. Terve buss inimesi - kõik mehed plus kaks noore poisi. UAZ sõitis tankikolonni sabas, siiani mäletan seda . See oli minu esimene offroadi kogemus päris äge.

Point on aga see, et neid sõite oli ikkagi mitu ning ma ei mäleta et keegi oleks seal viina võtnud.

Nõus, autosid kasutati, aga mitte nii, nagu sina seda paistad ette kujutavat- ametiauto ja sõideti millal pähe tuli. Taolisele seenelkäimisele eelnes omajagu pikk loasaamise ja kooskõlastamise protseduur, nii et kuidagi ei mahu see asi sellise väite alla nagu lugupeetav siin eespool välja tõi

Üldiselt, ma pakuks, üle poole sissetulekust tõepoolest tolleaja nende inimestel tuli igasuguste mitterahaliste hüvede näol. Ametikorterid, ametiautod...

Ja kui kõrgemalseisev kontrollija leidis, et lahingumasinat(aga ka veoauto võis sellisena kirjas olla) kasutati mittesihipäraselt, võis loa andja ka kõva litri saada.

Lemet kirjutas:

Sa ei vastanud minu küsimusele Eesti Mereväe kohta;)

?? Pidasid silmas seda, et kas purjuspäi põrandale sittumine etc. ehk siis laiemas mõttes joomaselt teenistuses viibimine ongi EKV kombeks. Selle ühe näite puhul järeldaks ilmselt et mitte. Samas, kui selliseid ja sarnaseid juhuseid koguneks ühe väeosa kohta kahe aasta jooksul paarkümmend või koguni sadakond(nagu minul oli võimalus poolteise aasta jooksul kogeda okrugis üldsegi mitte halvas kirjas olnud väeosas), siis võiks ilmselt järeldusi teha küll...Matrossovi polk ja Klooga... ei tahaks lugupeetava illusioone taas lõhkuma hakata, aga mõlemas kohas on õnnestunud kordusõppustel olla ja sealset ohvitserkonda 80-ndate kaskel ja teises pooles pisut lähemalt tundma õppida. Kloogal võttis meid näiteks vastu sinise silmaga kapten...ja teine samasugune saatis järgmisel päeval kahe veoauto starteri järele Tallinnasse tagasi, lubades nende hankimise puhul kordusõppustel kohal viibida oma äranägemist mööda. Vabakuulajana nii-öelda...Kui nüüd seda lauset järgida

Pigem tolleaja töölisklassi taustal paistsid need ohvitserid, nende pered, ning nende elustiil ikkagi väga korralikena.

siis mida arvata sest ülejäänud seltskonnast, keda siia aastakümneid (eriti enne OM) sisse veeti...

Kas käis lubadega või mitte sõit seda ma ei tea, aga mäletan, et UAZe pruugiti nädalavahetusel ikkagi massiliselt, ning seal samas Aegviidu-Nõva-Padise kandis metsas leidus neid sõjaväeautosid palju laupäeviti-pühapäeviti, veoautod ja bussid ka.

Jah, ilmselt tolleaegse kolhoosiseltskonna vist ka veeti enne OM sisse vahetult..

Ja ja - isiklikut mälestused, need on alati kõige täpsemad ning objektiivsemad, mis seal ikka...
Minul on näiteks olnud au olla merepraktikal, kus on 120-st meremeestest oli 118 vene (tegelt läti, aga ikka vene keelt emakeelena kõnelevat) meest, ning kaks eestlast - kes olid Mereakadeemia (tol ajal Merihariduskeskus) merepraktikajuhi, kusjuures, mõlemad laevajuhi paberitega. Vaata, 120-st mehest oli kolm alkohoolikut, mis sa arvad kuidas need rahvuslikult jagunesid? Muide, Eesti Mereakadeemia au päästmiseks võin siiski mainida, et kolmas praktikajuht oli Vjatcheslav Antonovich Morozov, keda ma ühtegi korda ei näinud napsusena, kellel iga päev oli uus valge särk seljas ning kes sai kaptenipaberit enne kui need kaks ülejäänud "juhti" algkooli läksid, ning kes oli enne EV tulekut paar aastakümnet tallinna merekooli pealik. Kuna aga sellise biograafiaga isikule ei ole võimalik noore põlvkonna meremehi koolitamist, siis pandi sada noorukite karjale ettepoole lisaks kaks poliitkorrektse päritolu idioodi...kellest üks jäi minule meelde pretensiooniga õppekava kohta mida ta tegi gerkelt piehme kieelega meie laeva vanemale tüürimehele "нашим мальчикам не нужно учить устройство шлюпбалки они будут плавать на белоснежных лайнерах". Mille peale lendas ta komandosillalt minema ning rohkem ma teda ei mäleta seal. Trrra, minul on vähemal kaks tunnistajat sellele vestlusele olemas;)

Muide aasta oli 1992, ning meie pidulik 1 poolaasta lõpetamise tseremoonia toimuski mõni kuu hiljem ühel suurel valgel laeval, mis vähem kui paari aastaga läheb põhja ilma et ükski päästepaat oleks vette lastud.


Kas ma väidan siis et see ongi nüüd eesti merehariduse ning eesti merenduse standart? Vist ikkagi mitte, aga minule tundub et igasuguste isiklike kogemuste meenutus teenibki siin foorumis pori loopimise ining iseenda väärtushinnangu upitamise eesmärgi...nii et siis võtke väike värskendava portsu ka minu poolt.

Moskvas wargamerite lehel üks nõukaaegse ohvitseri laps meenutas heldimusega elu Tallinnas. Et kus oli vägev ja hea elu. Issi sai kohalike jobudega võrreldes hiigelpalka, ajas kohalikke naisi taga ning istus iga päev restoranis. Ning seal peksis kartmatult OMON-lasi, kes takistasid teda joomase peaga naaberlaudu segi peksmast. Oh neid faktitäpseid noorusmälestusi küll.

Mina muidugi olin temaga täitsa nõus. Et olid selles mõttes tõepoolest head ajad. Sest ajal mil ohvitseriseltsimehed kasutult libusid jahtisid, tegin mina nende tütreid õnnelikuks.

Lemeti ja Denisi vaidluses kaldun seekord küll pigem Denisi poolele.
On küll olnud kokkupuutumisi alkohoolikutest Nõukogude ohvitseridega, kuid need on olnud pigem erandid. Reeglina olid ohvitserid tõesti proletaarlastest intellektilt üle. Eks illusioonide, pere... purunemine oli tihti allakäigu põhjuseks.
Ilmselt on Lemet sattunud kokku just nende (pigem) eranditega.

Ilmselt on Lemet sattunud kokku just nende (pigem) eranditega.

Paraku on jah tegelikus minu jaoks olnud just sedasorti-kolmandik ohvitseridest sellised, kes pika puuga sõjaväest eemale tuleks peksta, ülejäänud kahest kolmandikust valdav osa sellised, kel erilist silmavaadet pole, asjast suht pohlad, saaks vaid päevakese ühele poole ja ilma märkimisväärsete pahandusteta erruminekuni välja venitada. Ning kuskil 10-15 Ohvitseri. Kelle ees siiani olen nõus mütsi kergitama.

Maakeeli- sitaks. Tuletasin seda seltskonda meelde- ca 35-40% ohvitserkonda ja praporeid kuulus vähem või rohkem sedasorti publikumi hulka. Kes lõdva randmega tulid narjaadi razvoodile joomastena või lõhnadega, tehnilise territooriumi korrapidajatena " zapravili sebja i jesli što-to ostalos, , togda i raketõ spirtom", tegelesid soldatitelt raha laenamisega, et siis enne demblisse minekut ennast päevade kaupa peita ja mööda seinaääri hiilida, et maksmisest pääseda jne jne. Ja seda mitte "arenenud sotsialismi" võidukatel lõpuaastatel, vaid ikka kümmekond aastat enne seda. Kui põhimõtteliselt oleks pidanud veel kord majas olema. Nagu ma eelnevalt olen mitmel korral täheldanud- seltskonda oli seinast seina, aga kui EKV-s toimuks sama mis toona vägedes, siis peaks "Pealtnägija" olema eetris vähemalt kaks korda päevas. Sest vähemaga ei tuleks kardetavasti kohe kuidagi välja. Kui sigala kakskümmend emist toovad paberite järgi aasta jooksul kamba peale ilmale ÜHE elusa põrsa, sajast kanast saab kahe kuuga kümme ja need suudavad muneda samas ajavahemikus 19 muna, kui väeosa korrapidaja tirib oma unkasse üle linna tuntud "Ljuba"(keda järgmisel hommikul staabiülema sõnade kohaselt "...jebjot ves gorod i ne kak ne možet võjebat...") ja tarvitab seda abilisega vaheldumisi hommikuni, kui salastatud riikliku tähtsusega objekti valvaval karauuli tunnimees kägistab pool magasini kuulipüüdja laudseina ja asja kinnimätsimise huvides taritakse kohale kuhi padruneid, millest siis öö jooksul kujundatakse sobiva seeria padrunid(mis tähendas tongi väljakoukimist toodud padrunitest ja nende näpu vahel tulistatud hülssidesse pressimist, kuhu siis hiljem ka püssirohi ja kuul lisati etc etc...

Foorumi postitajate järgi otsustades võiks küll järeldada, et valdav osa eestlasi teeniski toona vene ajal mingites saastaüksustes. Jumala, eest! Vähemalt mina küll midagi sellist oma teenistuskoha näitel kinnitada ei saa. Mida ei olnud, seda ei olnud ja NA-d meelsasti sitaauguks nimetavate kommentaatorite meeleheaks valetama kah ei hakka. Ja nii oligi. Ei tea mina oma üksustes, kus teenitud sai (2 erinevat üksust), tookord ühtegi alkohoolikust ohvitseri või üleajateenijat nimetada, rääkimata siis sellistest tsirkusetoladest, missuguseid lugupeetud kommentaatorid siin ridamisi näideteks toovad.
Seega - pole vist mõtet mõne mehe negatiivsetest kogemustest lähtuvalt kogu relvajõudude üldhulka joodikuteks, luuseriteks, pättideks ja kaabakateks pidada. Suure massi sisse eksivad igasugu hälvikud ära. Samuti võib nende hälvikute kontsentratsioon siin või seal keskmisest ka suurem olla. Ju siis meie tooniandvad kommentaatorid just taolistesse üksustesse teenima sattusid.
Kuigi kaasaegset Vene Armeed ei tea, siis arvan, et sama kehtib ka selle kohta. On ka seal praegu igasugu väeosi ja igasugusel tasemel isikkoosseisu. Ja endale oma võimalikust vastasest tema kõige si...te üksuste põhjal iseloomustavat keskmist luua, on ilmselt .... noh, kuidas nüüd seda viisakalt välja öelda? See on tegelikult loll ja lühinägelik. (tegelikult aga, riigikaitse aspektist, lihtsalt kuritegelik).

Tuleks korraks tagasi kaitseväelaste palga juurde. Mainisin siin enne, et minister olevat saatnud kõikidele kaitseväelastele (?) kirja/seletuse järgmise aasta eelarve kohta. Nii palju, kui mina asjast aru sain on seal eelkõige kaasfoorumlase hmm poolt teise ja kolmanda kategooria hüvesid, ehk siis parem varustus ja paremad hooned (Jägala). Palka järgmine aasta ei tõsteta, kuid oli vist võimalus mõningal määral tõsta kõige-kõige vajalikumate spetsialistide palka. Eesti keeles siis IT. Kas kellelgi on rohkem infot?

Mulle tundub, et tasapisi valmistutakse eelarve jaoks halvimaks. Näiteks selleks, et järgmise aasta esimeses pooles tehakse juba negatiivne lisaeelarve -20%. Kasarmute remondi saab lihtsasti edasi lükata, aga üks aasta tõus-järgmine langetus mõjuks nörritavalt.

Seepärast ma räägigingi, et nõudke Kreekalt registerpanti sõjatehnikale EV kasuks. Pole vähemalt 2 korda maksta vaja.

Niipalju, kui mina kuulnud olen, oli Merevägi nõuka-ajal nn "eliitsem". Seega maavägedes laadis toimunut idiotismi oli ka väidetavalt tunduvalt vähem, vähemalt põhineb see arusaam ühe sugulase väidetele.

Kapten Trumm kirjutas:Mulle tundub, et tasapisi valmistutakse eelarve jaoks halvimaks. Näiteks selleks, et järgmise aasta esimeses pooles tehakse juba negatiivne lisaeelarve -20%. Kasarmute remondi saab lihtsasti edasi lükata, aga üks aasta tõus-järgmine langetus mõjuks nörritavalt.

Seepärast ma räägigingi, et nõudke Kreekalt registerpanti sõjatehnikale EV kasuks. Pole vähemalt 2 korda maksta vaja.

Ma arvan et sina, Trumm, seekord oled võrdlemisi lähedal tõele. Ma negatiivset lisaeelarvet -20 ei usu, küll usun et see võib tulla 3-5-7% ulatuses. Kusjuures, selle tõenäolisus on ikkagi tugevalt üle 50%. Selleks ei pea mingit uut MASU tulema, piisab lihtsalt sellest, et majandus ei kasva - mis on viimaste arengute arvestades on rohkem kui tõenäoline.
Ja kuna nagu sa saad aru, enamus riigieelarvest moodustavad asjad, mida kärpida ei ole võimalik (niigi kärbitud ametnike palgad, pensioonid, rahvusvaheliste lepingutega seotud kulud), siis need vähesed asjad mida on võimalik kärpida (investeeringud) võivad olla kärbitud ka 30-40-50% ulatuses.

Palka siis plaanis tõsta pole. Aga tegelikult on ju tagauks lahti, või mis? Ehk siis olemasoleva palgafondi piires võib majandada.

Mis siis arvamus on, et kuidas edasi - kas kõik virelevad, või lasta osad lahti ja teistel palka tõsta? Selle teise variandi puhul oleks huvitav kuulda kuidas seda praktiliselt läbi viia.