www.militaar.net

Dnr kirjutas:.. aga mõnda teise rühma sattus RV, kes NAKis leiti, et JÜ-ks ei sobi...

Vaatan seda reservväelase pilgu läbi ja võib-olla on mul mõni olulisem infokild puudu, palun siis end lahkelt parandada. Ideaal on tõesti see, et NAKist suudetaks selekteerida parimad ohvitseride omadustega (jätan sisu praegu defineerimata) kursuslased ja nad aspirantuuri saata. Nüüd mõnes mõttes võiks arvata, et loogiline oleks võtta parimad (jällegi milles?) allohvitserid ja määrata nad RVdeks ja kõige ideaalsem oleks, kui kõik NAKi valitud/määratud isikud sõdurid oleksid vaikimisi head lahingulised juhid (jätan selle jällegi defineerimata) .

Mina arvan, et võime juhtida vahetut lahingut ei ole kuidagi NAKki pääsenute universaalne omadus või isegi alati ajateenistuse vältel (või üldse) täiel määral treenitav. Kui nüüd NAKi jooksul tegevväelased näevad, et neil on puudu ülemaid, kes hästi vahetult lahingut juhiksid, siis võibki tekkida selline olukord, kus RVks määratakse muidu tubli sõdur, aga JÜks esimeses järjekorras ei paneks. Ta võib saada hakkama kaasnevate tegevuste (rännak, paiknemine jms) planeerimise ja juhtimisega, aga võib-olla mitte nii inimeste vahetu juhtimisega dünaamilise olemusega lahinguväljal.

Ma arvan, et see konkreetne sümptom on meie ajateenistussüsteemi omadus, mis vähemalt osaliselt tuleneb sellest, et RÜ, RV, JÜ on teenistuses sama kaua. Ajateenijast RVl ei ole võimalik olla tervikuna "kogenum" allohvitser kui tema rühma JÜd. Sellisel juhul on nähtusel "töö on tellija materjalist" suurem efekt ja ametikohtadele määramise otsuste tegemisel tuleb mingil määral seda arvestada.

Rabapistrik, olen sinuga nõus. Ilmselt valitakse ajateenijaid oma kohtadele vastavalt võimetele kõige parema äranägemise järgi. Ja on ajateenijaid, kes sobikski ehk rohkem tagavate tegevuste jaoks kui lahingut juhtima.

Aga vastavasisuline koolitus võiks JÜA ja RV ikka olla.

Uudistes ütles, et Herem oli rääkinud ideest pikendada ajateenistus 12-18 kuuni.

Pikemalt https://www.err.ee/1608730213/kaitsevae ... t-12-kuule

No ma ei mäleta et oleksin öelnud: Pole pääsu.
Küsimus oli: Kuidas uute võimete tulekul lahendada personali küsimus.
Rääkisin, et KVA kursused on viimased 3 aastat rekordiliselt suured - annab lootust.
Ajateenistuse lõpetab aina rohkem ajateenijaid - annab lootust.
Peame ümber vaatama oma protseduurid nii töökorralduses kui värbamises.
Ja siis lisasin, et üheks võimaluseks on ajateenistuse pikendamine.
Nüüd selgitan: Mitte väljaõppe parandamiseks, vaid valmidusüksuste komplekteerimiseks.

Veelgi rohkem süvitsi.

https://www.err.ee/1608731260/herem-sel ... -pikendada

Ukrainale läks kõvasti territooriumi maksma asjaolu, et nad asusid mobiliseerima liiga hilja ega pidanud rünnaku võimalust kuigi tõsiseks. Seepärast jõudsid venelased tungida küllalt kaugele. Eriti valusalt lõigati näppu Krimmi suunal, kus Perekopi pudelikaelas oleks õigel ajal olnud lihtne see venelaste rünnak seisata. Selleks polnud kohapeal vägesid ja venelased jõudsid pressida sellest pudelikaelast läbi ning hõivata vajaliku maismaasilla ida-oblastitega. Ka Mariupoli draama, Zaporizja tuumajaama ja muud taolised asjad olid sõja esimeste päevade väheste vägede probleem. Nüüd tuleb neid alasid ise rünnata ja rünnak on enamasti kaotusterohke lahinguviis.

Valmidus/katteüksuste loomine adresseerib just sellist probleemi, et kui me saame oma pataljonid mobiliseeritud, on vene tankikolonn juba Mäo ristis.
Seda ka kontekstis ebameeldivate uudistega, kuidas meie senised katteüksused ehk britid on asunud oma vägesid siit koju viima.

Vähemalt nii ma mõtestan seda ise lahti.
Lugesin ka Igor Taro artiklit delfis , mina ei dramatiseeriks nende 18-20 aastaste suurt rolli majanduses kuigi kriitiliseks. Majandust kahjustab ka see, et oht ripub õhus, kuid investoritele tundub, et me ei tee piisavalt riskide maandamiseks. Selle tagajärjed on mitu suurusjärku rängemad (sh ka töötuse osas) kui see, et tööturul alustavast sihtgrupist peab 4000 inimest olema teenistuses 2-7 kuud kauem. Et nende mott ei kaoks, on küsimus pigem selle aja sisustamises ja hüvitamises.

Rabapistrik kirjutas: ↑20 Dets, 2021 0:14

Dnr kirjutas:.. aga mõnda teise rühma sattus RV, kes NAKis leiti, et JÜ-ks ei sobi...

Vaatan seda reservväelase pilgu läbi ja võib-olla on mul mõni olulisem infokild puudu, palun siis end lahkelt parandada. Ideaal on tõesti see, et NAKist suudetaks selekteerida parimad ohvitseride omadustega (jätan sisu praegu defineerimata) kursuslased ja nad aspirantuuri saata. Nüüd mõnes mõttes võiks arvata, et loogiline oleks võtta parimad (jällegi milles?) allohvitserid ja määrata nad RVdeks ja kõige ideaalsem oleks, kui kõik NAKi valitud/määratud isikud sõdurid oleksid vaikimisi head lahingulised juhid (jätan selle jällegi defineerimata) .

Mina arvan, et võime juhtida vahetut lahingut ei ole kuidagi NAKki pääsenute universaalne omadus või isegi alati ajateenistuse vältel (või üldse) täiel määral treenitav. Kui nüüd NAKi jooksul tegevväelased näevad, et neil on puudu ülemaid, kes hästi vahetult lahingut juhiksid, siis võibki tekkida selline olukord, kus RVks määratakse muidu tubli sõdur, aga JÜks esimeses järjekorras ei paneks. Ta võib saada hakkama kaasnevate tegevuste (rännak, paiknemine jms) planeerimise ja juhtimisega, aga võib-olla mitte nii inimeste vahetu juhtimisega dünaamilise olemusega lahinguväljal.

Ma arvan, et see konkreetne sümptom on meie ajateenistussüsteemi omadus, mis vähemalt osaliselt tuleneb sellest, et RÜ, RV, JÜ on teenistuses sama kaua. Ajateenijast RVl ei ole võimalik olla tervikuna "kogenum" allohvitser kui tema rühma JÜd. Sellisel juhul on nähtusel "töö on tellija materjalist" suurem efekt ja ametikohtadele määramise otsuste tegemisel tuleb mingil määral seda arvestada.

See on küll vana post, märkasin seda praegu, võtaks kommenteerida, kui sobib.

Kui nõuka armees kunagi 60ndatel loobuti nn polgukoolide süsteemist, siis kannatas armee lahinguväärtus kõvasti - seda just põhjusel, et allohvitserideks õpetati ajateenistuses keda iganes. Lihtsalt sõjakomissariaadid valisid välja, toodi rongitäis kohale ja koolita! Loomulikult seal rongis paljud ei tahtnudki komandöriks saada, paljud ei osanud keelt jne. Varasemalt koolitas iga üksus (polk) enda spetsiaalses õpperoodus varasema teenistuse põhjal välja valitud sõdureid - ja kuna koolitas enda jaoks, siis ülemad valisid ka sisuliselt neid, kes silma paistsid. Kogu sellel asjal oli aga üks teine põhjus - see ei sobinud kuigi hästi kokku mobilisatsiooni territoriaalse põhimõttega. Näiteks Kesk-Aasia tegelased enamasti seersandiks ei saanud. Venemaal oli neid seersante ülearugi, kuid polnud neile reamehi jne.

Täpselt samasuguse arengu oleme ka meie läbi käinud. Loomulikult, parimad ja juhtimisvõimelisemad sõdurid on paremad jaoülemad kui kes iganes, keda "keegi" välja valis. Täna on süsteemi põhjus vajadus saada teenistuse lõpuks kokkuharjutatud üksused. Et see juhtuks, tuleb ülemaid hakata õpetama varem. Mis tähendab, et puudub praktiline võimalus otsida kõige motiveeritumaid, paremaid ja juhtimisvõimelisemaid. Ainus taoline valik toimub täna aspirantuuri - sinna saavad tõesti parimad NAKi lõpetajad. Ja ilma ilustamata - meil valitakse täna seersantideks keda iganes. Neist kõige hullemad saavad kapraliks, aga enamik veetakse läbi. Olen näinud 2a tagasi KV-s koolitatud drillseersanti, kes ei suutnud jaole õpetada T ja L-i. Kohe tõsiselt. Aga see on lihtsalt kompromiss tänase eesmärgi pärast.

See kõik on õige. Aga mingi koolitus võiks ikkagi ka ajateenijatest jaoülema abidel ja rühmavanematel olla. Ma ei tea, minu jaoks toona tundus see eriti rühmavanemate puhul probleem, sest muidugi õpib palju sedasama tööd tehes, kuid mingi alusteadmine võiks ikka olla. Jaoülematel ja rühmaülematel on ju oma koolitus, mis keskendub nende põhiülesandele, miks mitte ka nende abidele?

Need, kes viimasel ajal aega teeninud on või tegevana töötavad, võivad kommenteerida, kas see on probleem ka päriselt või pigem minu vaatenurga küsimus. Ma ühe tegevväelasega olen sellest rääkinud, tema leidis, et see on täitsa teema.

Samasugune küsimärgiga tegelane on ka JÜA või pooljao ülem.

Ilma sarkasmita soovin akf Heremile edu selle idee noortele maha myymisel. Näib, et siin oleks ysna rafineeritud PR-kampaaniat tarvis.

Mis puutub idee vastuvõttu noorema publiku hulgas, siis soovitan lugeda asjakohaseid arutelusid Redditist, täpsemalt näiteks https://www.reddit.com/r/Eesti/comments ... lnud_pole/
ja
https://www.reddit.com/r/Eesti/comments ... pikendada/

Noorte suhtumine ajateenistusele on probleemiks olnud pikki aastaid. Olgu teenistus 8, 11, 12 või 18 kuud. Meedias ja osade poliitikute reklaamitud suur populaarsus ajateenistusele tuleb paljude puhul tegelikult soovist see kaelast saada. Meeldib seda tunnistada või mitte. Siin on küsimus ühiskonna üleüldises arusaaamas. Kaitsevägi ei saa olla lapsepõlve või liberaalse individualismi ümberehitaja. Riiklik doktriin peab tervikuna olema selline, et see on meie, tuleb teha ja kõik.

Minu 18a ja kevadel gümnat ilmselt medaliga lõpetav tütar on võtnud tõsiselt pähe minna ajateenistusse. Eks näeb, kas tuhinat jagub. Soovitasin talle siis võtta maksimumi, et minna 11 kuu suvisesse kutsesse ja lõpetada aspirantuuris. Et siis on tulevas töökohas võimalik tõendada, et sul on ikka piisavalt sisu ja polegi tavaline nutipehmo. Tüdruk elab juba omaette ja käib nädalavahetustel tööl. Tegeleb aktiivselt poksiga ja töllimad poisid hakkavad kindlasti tema saabast tagumendis tundma.

Tunnen teatud kõhklusi, et olen liiga karmi tüdruku kasvatanud

Getorix kirjutas: ↑28 Sept, 2022 21:43 Noorte suhtumine ajateenistusele on probleemiks olnud pikki aastaid. Olgu teenistus 8, 11, 12 või 18 kuud. Meedias ja osade poliitikute reklaamitud suur populaarsus ajateenistusele tuleb paljude puhul tegelikult soovist see kaelast saada. Meeldib seda tunnistada või mitte. Siin on küsimus ühiskonna üleüldises arusaaamas. Kaitsevägi ei saa olla lapsepõlve või liberaalse individualismi ümberehitaja. Riiklik doktriin peab tervikuna olema selline, et see on meie, tuleb teha ja kõik.

Ma olen põhimõtteliselt nõus, aga olles korduvalt eakaaslaste muljeid ses osas kuulnud (seejuures ei olda yldiselt seisukohal, et "iuu, mis mõttetu jura see on") siis lihtsalt vastiku sundimisega mingit sympaatiat ei loo (läbivalt jääb pigem kõrva, et pinda käib niisama passides surnuks löödud aeg, mitte väljaõpe). Ma'i ytlegi, et ajateenistuse peaks nyyd vabatahtlikuks muutma või looma mingi idealismile ehitet palgaarmee, aga kohustusi saab ka inimlikus võtmes esitada. Ilmselt on ka riigi huvides, et ajateenijad oleks päriselt motiveeritud, mitte ei ilmuks (kui yldse ilmuvad) kohale vaid hirmust riigivõimu malaka eest – võib vaid kujutleda, et milline on selliste inimeste motivatsioon reaalses lahingutegevuses osaleda. Ja mis puutub pikkusesse, siis on noore jaoks on ikka selgelt vahe kyll, kas minnakse 8-ks või 18-ks kuuks (vt ka eilne AK).

Sellist reservi nagu võib näha VF mopi teemas, meil pole mõtet endale luua. Meil pole lihtsalt piisavalt rahvast, et sellist massi vperjood karjudes rünnakule ajada. Me peame looma reservi, kus iga lahingpaar kaalub üles idanaabri jao.

Herem vastas tegelikult ära - idee pole mitte oskused (need on nagu kaasuv kasu), vaid valmisolekuüksused. Kui oleks ainult oskused, siis oleks ka teine alternatiiv - toppida see teenistus 6 kuu sisse ka teha aastaks kaks kutset. Sest lisaks valmisolekule on meil ka väge vähevõitu.